
Saamelaisten totuus- ja sovintokomissio luovuttaa loppuraporttinsa 4.12. Tätä seuraa kolmipäiväinen tapahtuma, Kohti Sovintoa, jossa loppuraportti luetaan ääneen Kansallisteatterissa ja Saamelaismuseo Siidassa. Lue lisää tapahtumasta täältä.
Sisältövaroitus: Loppuraportissa kuvaillaan arkaluontoisia aiheita, historiallisia vääryyksiä, ja järkyttäviä tapahtumia, mukaan lukien itsemurhaa, lapsiin kohdistuvaa väkivaltaa ja seksuaalista hyväksikäyttöä. Tarvittaessa voit ottaa yhteyttä saamelaiseen psykososiaaliseen yksikköön Uvjj – Uvjâ – Uvjaan. Tukiyksikkö tarjoaa matalan kynnyksen mielenterveyspalvelua saamen kielillä ja suomeksi.
“Haluan, että kansani elämä paranee” – Loppuraportti OSA I: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-940-3
“”Kyllä se on yhtä taistelua” – Loppuraportti OSA II, kuulemiset: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-984-7
Yhteenveto saamelaisten totuus- ja sovintokomission ehdotuksista: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-980-9
Õʹhtt eǩeässmõš säʹmmlai tuõtt vuõtt – da suåvâdvuõtt komissio eʹtǩǩõõzzin: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-992-2
Čuákánkiäsu sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio iävtuttâsâin: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-976-2
Coahkkáigeassu sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna evttohusain: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-960-1
Sammanfattning av förslagen från sanningsoch försoningskommissionen för samer: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-996-0
A summary of the proposals given by the Sámi Truth and Reconciliation Commission in Finland: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-956-4
Komissára Heikki Paltto: Anáraš searvvuš lea unni ja sitkat
Álbmotteáhter 4.12.2025 Heikki Paltto, badjeolmmošfitnodatdoalli, komissára Anáraš searvvuš lea unni ja sitkat Buorit guossit, dii geat lehpet báikki alde ja geat čuovvubehtet dilálašvuođa! Anárašgiella lea ealli eatnigiella, ja anáraččat ealli eamiálbmot. Anáraččat leat árbevirolaččat ássan Anárjávrri birrasis….
Anne-Maria Magga: Sámi boazodoallu gillá dálá dilis máŋggain áitagiin
Komissára Irja Jefremoff: Beahcáma sápmelaččat ásaiduhttojuvvojedje Anárii 76 jagi dassái
Laura Junka-Aikio: Sápmelaččaid vuoigatvuođat gullet maid eatnanbealuštussii
Heidi Eriksen: Dákkár traumat eai báze ovtta sohkabulvii.
Klemetti Näkkäläjärvi: Sámi dálkkádatráđđi
Sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna deháleamos bargu lea gullat sápmelaččaid, ovttaskas olbmuid ja joavkkuid. Komišuvnna viggamuššan lea lasihit diđolašvuođa sámiid birra Suoma eamiálbmogin ja nannet sámiid vuoigatvuođaid ollašuvvama Suomas.
Komišuvnna persovnnalaš gullamat leat loahpahuvvon
Olu giitu didjiide buohkaide, measta 400 sápmelažžii, iežadet vásáhusaid juogadeamis komišuvnnain. Komišuvdna lea dál ráhkkaneame iežas barggu maŋimuš muttuide ja válmmaštallame loahpparaportta, man dat guođđá stáhtaráđđái, sámediggái ja nuortalaččaid giličoahkkimii jagi loahpas. Čuovo fierbmesiidduid ja somekanálaid!
Stáhtaráđđi lea ásahan Sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna stáhtaráđi čoahkkimis 28. golggotmánu.
Kommišuvnna barggu mihttomearri lea čohkket sápmelaččaid vásáhusaid Suoma stáhta ja sierra virgeoapmahaččaid doaimmain ja dahkat dán dieđu oinnolažžan.
Stáhtaráđđi mearridii čoahkkimistis 23.11.2023 joatkit sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna barggu. Komišuvnna bargu joatkkašuvvá stáhtaministtar Petteri Orpo ráđđehusprográmma mielde 31. juovlamánu 2025 rádjái.
Sámiid duohtavuohta- ja soabadanproseassa mihttomearrin lea:
- Dovddastit ja árvvoštallat sápmelaččaid historjjálaš ja dáláš vealaheami, maiddái stáhta assimilerenpolitihka, ja vuoigatvuođaid loavkidemiid.
- Čielggadit, mo dát váikkuha sápmelaččaide ja sin servodahkii dáláš dilis.
- Evttohit, mo sáhtášii ovddidit oktavuođa sápmelaččaid ja Suoma stáhta gaskkas ja sápmelaččaid gaskkas.
- Lasihit diđolašvuođa sápmelaččain Suoma eamiálbmogin.
Telefonbálvalus 040 663 8882
Àrgan d. 8-16
www.uvja.fi
Uvja lea sámi psykososiála doarjaga ovttadat. Dat fállá nuvttá sámegielat ja -kultuvralaš mielladearvvašvuođabálvalusaid, mat leat oažžumis vuollegis šealmman – rávven, doarjja ja kriisabargu lea oažžumis iežas eatnigielan. (davvisámegiella, anárašgiella, nuortalašgiella, suomagiella).
Uvja lea vuođđuduvvon doarjut sámiid ja Suoma stáhta gaskasaš duohtavuođa- ja soabadallankomišuvdnabarggu, muhto oktavuođa sáhttá váldit beroškeahttá oassálastágo duohtavuohta- ja soabadallankomišuvnna gullan dilálašvuođaide.
