Riikksuåvtõs piiji Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õhttsažtuâjast Sääʹmtiiʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin 28.10.2021

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio

Komissio lij tuâjast jiõččvälddsaž da čõnnsaʹttem.

Säʹmmla liâ EU-vuuʹd oʹdinakai alggmeer. Säʹmmlai sââʹjj alggmeeran lij staanum vuâđđlääʹjjest. Vuâđđlääʹjj 17 § 3 momeeʹnt mieʹldd säʹmmlain alggmeeran lij vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs jiijjâz ǩiõl da kulttuur.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij aiccâd da arvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid, čiõlǥted mäʹhtt täk vaaikte säʹmmlaid da sij õhttsažkådda ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩeed, mäʹhtt vuäitčeš õõuʹdeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai kõõskâst. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss põrggmõššân lij lââʹzzted tieʹttemvuõđ säʹmmlain Lääʹddjânnam alggmeeran. Mieʹrren lij še, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss puåđõssân Lääʹddjânnam riikk kuâdd vasttõõzz da õõutsââʹjest sääʹmtiiʹǧǧin, saaʹmi siidsåbbrin da jeeʹres sääʹmtuåimmjeeʹjivuiʹm raʹvvai säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž Lääʹddjânnmest.

Komissio tuâj täävtõssân lij noorrâd säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjummuž tõin liâ leämmaž da õinn liâ säʹmmlaid alggmeeran da tõn vuäzzlaid oʹdinakai ooumžen, da tuejjeed tän teâđ kuâsttjeeʹjen.

Raajeeʹl õhttsaž fiʹttjõõzz historiallaš da ânnʼjõž čårstummšest, mieʹldd looǥǥeeʹl suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšin, komissio rääjj vuâđ suåvâdvuõđ raajjmõʹšše säʹmmlai da riikk kõõsk, raajõõzzlaž muttsa di naʹddjõʹsse vuâđđõõvi vuârrvaaiktõʹsse, kååʹtt tuärjjad säʹmmlai vueiʹtlvažvuõđid tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs jiijjâz ǩiõl da kulttuur, ââʹneeʹl seʹst äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid – kooi õđđmest lij õhttvuõtt maddu da čäcca.

Komissio âlgg põrggâd väʹldded tuâjast lokku säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummša vaaikteei kõskksaž muuttâstuejjeeʹjid, mâʹte äimmõsmuuttâs.

Komissio tuâjj âlgg puʹrǧǧeed da vieʹǩǩted ǩiõttʼtõõllâd traumaid, koid säʹmmla nuʹt meeran ǥu oʹdinakai ooumžen kueʹdde pâʹjjelpuõlvvõõǥǥlânji.

Vääʹldeeʹl lokku, što säʹmmla liâ meer neellj jânnmest, da što vaʹstteei tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss liâ jåttjam leʹbe plaaneem vueʹlnn Taarrâst da Ruõccâst, komissio tuâjast lij šiõǥǥ väʹldded lokku tâʹvvjânnmallaš ǩiõččâmvueʹjj da raajjâd õhttvuõđid jeeʹres Tâʹvvjânnmi proseeʹssid.

Komissio tuâj täävtõssân lij še raʹvvjed sääʹmvuõđ da sääʹmkulttuur tobddmõõžž väʹlddmeer kõõskâst da nuʹt raajjâd oudldõõzzid meerkõskkvuõđi miõttlõs ouddnummša.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio âlgg raajjâd tuâjast rapoort, kååʹtt âânn seʹst še tuåimmeʹtǩǩõõzzid. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio rapoort uuʹdet riikksuåvtõʹsse, sääʹmtegga da saaʹmi siidsåbbra 30.11.2025 mõõneeʹst. Jõs komissio ǩeäčč meäʹrmeâldliʹžžen, tõt vuäitt uʹvdded jiijjâs tuâjast še kõskkrapoortid. Riikksuåvtõs vuäitt teâđted ääʹššest eeʹttiǩ-kååʹdd.

Komissio vuäitt suåvted tuåimmjummšes da riâššõõttâd naaʹlin, koon ǩeäʹčče pueʹrmõsân, da altteed ouddmiârkkân tuâjj-jooukid leʹbe juâǥǥtõõzzid tieuʹddeem diõtt tuâjjânouddmõõžžâs da tõõzz pijjum täävtõõzzid.

Komissio vaʹlljad jiõccses väʹlddpiisar da vueiʹtlvaž jeeʹres piisarkååʹdd vuäzzlaid.

Riikksuåvtõõzz kanslia čuäʹjat komissio tuåimmjummša mieʹrrtieʹǧǧ.

Psykososiaalʼlaž tuärjjõs lij vääžnai vueʹss proseeʹss teâuddjummuž. Jiõglvaž da psyykklaž tuärjjõs sääʹmǩiõlin da kulttuurtuâǥǥa õõlǥtem naaʹlin âlgg leeʹd vuäǯǯamnalla.

Tuäivat, što jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩ tuejjee õhttsažtuâj komissioin da vieʹǩǩte tõn tuâjees spraavmõõžžâst komissio nuʹt raaukeen. Komissio vuäitt haʹŋǩǩeed teâđ da tuejjeed jeeʹres õhttsažtuâj ouddm. universiteeʹttivuiʹm.

Suåvâdvuõttproseeʹss aunnstõõzz arkivââʹstet Meersažarkiiv Sääʹmarkiiʹve.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzla liâ veiddsõs naʹddjõõzz naaudšeei oummu säʹmmlai da lääʹdd õhttsažkååʹdd kõõskâst. Vuäzzla liâ čõnnsaʹttem jiâ-ka eeʹttkââʹst tõn vueʹssbeäʹl, kååʹtt lij siʹjjid eʹtǩǩääm leʹbe siʹjjid vaʹlljääm. Komissiost âʹlǧǧe leeʹd vuäzzla, koin lij spesiaalsilttummuš säʹmmlai jeälain, ǩiõlâst da kulttuurâst. Komissio nõõmtummšest vääʹldet lokku tääʹssbeällsânji jeeʹres sääʹmǩiõllʼjooukid. Komissio nõõmtummšest põõrǥât väʹldded lokku sooǥǥbieʹli tääʹssbeällsaž eeʹttkâsttmõõžž.

Komissio meäʹrat riikksuåvtõs nâânn õhttsažtuâjast sääʹmtiiʹǧǧin da saaʹmi siidsåbbrin. Komissiost liâ 5 komissaar. Komissaarin 2 vaʹlljeet riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzzâst, 2 vaʹlljeet sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst da 1 saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzzâst.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss tuärjjõssân vuâđđeet parlamentaarlaž seuʹrrjemjoouk. Eeʹttiǩ-kååʹddest eeʹttkâʹsttemnalla åårrai peällõõǥǥin raaukât jouʹǩǩe eeʹttǩeeʹjid, seämmanalla ǥu sääʹmteeʹǧǧest da saaʹmi siidsåbbrest di evaŋkeel-luteerlaž ceerkvest da ortodookslaž ceerkvest. Seuʹrrjemjoouk saaǥǥjååʹđteeʹjen tuåimmai riikksuåvtõõzz kanslia riikkpiisar.