Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio meäʹrtummuš

Riikksuåvtõs õhttsažtuâjast sääʹmtiiʹǧǧin da saaʹmi siidsåbbrin

1. Jååʹđtõs

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissioinstituutio jååʹđat preddnees 1970-låkka. Meeraikõõskâld tuõttvuõttkomission (truth commission) leʹbe tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomission (truth and reconciliation commission, TRC) kååččat proseeʹssid, koin taʹrǩstõõlât historiast šõddâm kollektiivlaž vieʹrrvuõđid. Tuõttvuõđ, leʹbe tõn, mii lij šõddâm, čiõlǥummšin ǩiččlõõđât jeäʹrbi mieʹldd cõggâd tõn, što täk vieʹrrvuõđ jiâ teänab šõõddče. Tuâj teäʹddummuš lij pueʹrab pueʹttiääiʹjest. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissioid liâ čõõđtam nuʹt 40 jânnmest. Saujj-Affriikk apartheidi čiõlǥääm tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio Truth and Reconciliation (1996–2002) lij komissioin meeraikõõskâld pukin tobddsumus. Alggmeeraid vuõiʹǧǧest kuõskki proseeʹssin tobddsumus lij Kanada The Truth and Reconciliation Commission of Canada (2008–2015).

Ruõccâst sääʹmteʹǧǧ liâ õõutsââʹjest čårstemåskkoummuin čiõlǥääm eeʹjjest 2015 vueʹljeeʹl oudldõõzzid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss alttummša. Ruõcc halltõs lij sääʹmteeʹǧǧ alttõõzzâst ǩeässa 2019 tuʹmmjam ouddned ääʹššest da alttääm saaǥǥstõõllmõõžžid sääʹmtiiʹǧǧin suåvâdvuõttkomissio meäʹrtummšest. Ruõcc säʹmmla da ceerkav liâ ääiʹjab õõutsââʹjest čõõđjeällam Vit bok -proseeʹss Ruõcc ceerkav tuåimin säʹmmlai ool. Taarrâst Jõnnteʹǧǧ lij meäʹrtam ǩieʹssmannust 2018 neelljeeʹjj piʹštti da kuâtmlo-oummu tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio čiõlǥeed säʹmmlai alggmeeran da kveeʹni meersaž uuʹccbõsjoukkân ǩiõččlâʹsttem tarrlâʹsttempolitiikk 1800-lååǥǥ aalǥâst tän peivva. Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ vaalpââʹj 2016–2019 tuåimmjemprograamm ǩeeʹrj ool piijjmõõžž ”altteet tuõttvuõttkomissio” diõtt, sääʹmteʹǧǧ lij eʹtǩǩääm tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss alttummuž Lääʹddjânnam riiʹǩǩe.

2. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss ouddnummuš da valmštõõllmõš

Säʹmmlai raajid râstldeei, poliittlaž õhttsažtuâj 100-eeʹǩǩprääʹzniǩ õhttvuõđâst Trondheimist jäʹrjstum Sääʹm parlameʹnttniiʹǩǩi konfereʹnss ǩiõttʼtõõli tuõttvuõtt da suåvâdvuõtt -teema da uuʹdi ääʹššest čõõđtõõzz 7.2.2017 (17/1156-1). Sääʹmteeʹǧǧ halltõs da väʹlddminister Sipilä sueʹppe vueiʹnnlõõđeen 5.5.2017, što altteet tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss nuʹt, što tääʹrǩab aaʹššin suåvât mâʹŋŋlubust. Väʹlddminister Antti Rinne halltõõzz prograamm mieʹldd tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj jueʹtǩet.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss valmštõõllmõõžžâst lij vaʹsttääm riikk vueʹzzeld riikksuåvtõõzz kanslia õhttsažtuâjast vuõiggâdvuõtt- di sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeriaivuiʹm. Valmštõõllmõõžž liâ tuejjuum nâânn vuârrvaaiktõõzzâst sääʹmtiiʹǧǧin da saaʹmi siidsåbbrin. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss valmštõõllmõššân sääʹmteeʹǧǧ sååbbar lij čõõđtam määŋgaid vuõlttõs-saaǥǥstõõllmõõžžid di kuullâm jeeʹres vueʹssbieʹlid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuâđđummšest. Še saaʹmi siidsååbbar lij ǩiõttʼtõõllâm ääʹšš siidsåbbrin.

Riʹjttjeei teâttvuâđ vuäǯǯmõššân jäʹrjsteš seminaar meeraikõskksaž tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissioǩiõččlâsttmõõžži pirr täʹlvvmannust 2018 di määŋgaid kuullâmpooddid nuʹt säʹmmlai dommvuuʹdest ǥu tõn åålǥbeäʹlnn vueʹss-ǩieʹssmannust 2018. Kuullâmrapoort õlmstõʹtteš skamm-mannust 2018 (riikksuåvtõõzz kanslia čõõđtemräidd 14/2018).

Sääʹmteʹǧǧ da Lääʹddjânnam halltõs teâđte eeʹttiǩ-kåʹddjooukid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹssest 21.11.2018. Vueiʹnnlõõttmõõžžâst saaǥǥstõʹlleš še taarbšeei eeʹttiǩ-kååʹdd vaalpââʹj râstldeei čõnnõõttmest da tuärjjõõzzâst prosessa di vuäinnmõõžžin, mäʹhtt proseeʹss õõlǥči õõuʹdeed.

Riikk tällõsarvvlõõzzâst 2019 lij vaʹrrjum 1,5 milj. eeuʹr mieʹrrteäʹǧǧ säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss õõuʹdeem vääras di komissio vuâđđummša da tuõjju. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttprosessa õhttneeʹl lie valmštõõllâm sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria jååʹđtõõzzin proseeʹss õudldem psykososiaalʼlaž tuärjjõõzz. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss vueʹssen riikksuåvtõõzz kanslia lij alttääm saaǥǥstõõllmõõžžid alggmeer suåvtõõllâmsilttummuž raʹvvjummšest õhttsažtuâjast Oulu universiteeʹtt Giellagas-instituuttin. Mieʹrrtieʹǧǧin lij mieʹrr käʹtted še psykososiaalʼlaž tuärjjõʹsse da suåvtõõllâmsilttummša õhttneei kuulid.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio mandaatt kuõskki saaǥǥstõõllmõõžžid altteeš riikk, sääʹmteeʹǧǧ da saaʹmi siidsåbbar kõõsk täʹlvvmannust 2019 Čeʹvetjääuʹrest riikkpiisar Paula Lehtomäki, sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio da saaʹmi õuddooumaž Veikko Feodorooff jååʹđtõõzzin. Saaǥǥstõõllmõõžžin rajjum mandatteʹtǩǩõõzz siiskõõzz ǩiõrǥte ougglõsõhttvuõđin riõššum såbbrin 17.4.2019 da 26.4.2019. Täid såbbrid vuässõʹtteš riikk vueʹzzest veʹrǧǧneǩtääʹzzest.

Mandatt lij peeiʹvtum 31.10.2019 riikk, sääʹmteeʹǧǧ da saaʹmi siidsåbbrin riikkpiisar Raimo Luoma jååʹđtõõzzin čõõđtum saaǥǥstõõllmõõžžâst. Pueʹtti läuʹǩǩen tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje eʹtǩǩuum mandaatt (lååkk 3) lij mieʹrr ǩiõttʼtõõllâd halltõõzz saaǥǥstõõllmõõžžâst, sääʹmteeʹǧǧ såbbrest da saaʹmi siidsåbbrest. Jõs täin priimât mandaatt siiskõõzz, altteet komissio vuäzzlai nõõmtemproseeʹss.

3. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio

3.1 Komissio nõmm

Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio

Komissio lij tuâjast jiõččvälddsaž da čõnnsaʹttem.

3.2 Tuâjjânouddmõš

Säʹmmla liâ EU-vuuʹd oʹdinakai alggmeer. Säʹmmlai sââʹjj alggmeeran lij staanum vuâđđlääʹjjest. Vuâđđlääʹjj 17 § 3 momeeʹnt mieʹldd säʹmmlain alggmeeran lij vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs jiijjâz ǩiõl da kulttuur.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss mieʹrren lij aiccâd da arvvtõõllâd historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid, čiõlǥted mäʹhtt täk vaaikte säʹmmlaid da sij õhttsažkådda ânnʼjõž vueʹjjest da eʹtǩǩeed, mäʹhtt vuäitčeš õõuʹdeed õhttvuõđ säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõsk di säʹmmlai kõõskâst. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss põrggmõššân lij lââʹzzted tieʹttemvuõđ säʹmmlain Lääʹddjânnam alggmeeran. Mieʹrren lij še, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss puåđõssân Lääʹddjânnam riikk kuâdd vasttõõzz da õõutsââʹjest sääʹmtiiʹǧǧin, saaʹmi siidsåbbrin da jeeʹres sääʹmtuåimmjeeʹjivuiʹm raʹvvai säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž Lääʹddjânnmest.

3.3 Täävtõs

Komissio tuâj täävtõssân lij noorrâd säʹmmlai ǩiõččlâsttmõõžžid Lääʹddjânnam riikk da jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimin da tõʹst, måkam vaaiktõõzz da seuʹrrjummuž tõin liâ leämmaž da õinn liâ säʹmmlaid alggmeeran da tõn vuäzzlaid oʹdinakai ooumžen, da tuejjeed tän teâđ kuâsttjeeʹjen.

Raajeeʹl õhttsaž fiʹttjõõzz historiallaš da ânnʼjõž čårstummšest, mieʹldd looǥǥeeʹl suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšin, komissio rääjj vuâđ suåvâdvuõđ raajjmõʹšše säʹmmlai da riikk kõõsk, raajõõzzlaž muttsa di naʹddjõʹsse vuâđđõõvi vuârrvaaiktõʹsse, kååʹtt tuärjjad säʹmmlai vueiʹtlvažvuõđid tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs jiijjâz ǩiõl da kulttuur, ââʹneeʹl seʹst äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid – kooi õđđmest lij õhttvuõtt maddu da čäcca.

Komissio âlgg põrggâd väʹldded tuâjast lokku säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummša vaaikteei kõskksaž muuttâstuejjeeʹjid, mâʹte äimmõsmuuttâs.

Komissio tuâjj âlgg puʹrǧǧeed da vieʹǩǩted ǩiõttʼtõõllâd traumaid, koid säʹmmla nuʹt meeran ǥu oʹdinakai ooumžen kueʹdde pâʹjjelpuõlvvõõǥǥlânji.

Vääʹldeeʹl lokku, što säʹmmla liâ meer neellj jânnmest, da što vaʹstteei tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss liâ jåttjam leʹbe plaaneem vueʹlnn Taarrâst da Ruõccâst, komissio tuâjast lij šiõǥǥ väʹldded lokku tâʹvvjânnmallaš ǩiõččâmvueʹjj da raajjâd õhttvuõđid jeeʹres Tâʹvvjânnmi proseeʹssid.

Komissio tuâj täävtõssân lij še raʹvvjed sääʹmvuõđ da sääʹmkulttuur tobddmõõžž väʹlddmeer kõõskâst da nuʹt raajjâd oudldõõzzid meerkõskkvuõđi miõttlõs ouddnummša.

3.4 Tuâj da resuurs

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio âlgg raajjâd tuâjast rapoort, kååʹtt âânn seʹst še tuåimmeʹtǩǩõõzzid. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio rapoort uuʹdet riikksuåvtõʹsse, sääʹmtegga da saaʹmi siidsåbbra 30.11.2023 mõõneeʹst. Jõs komissio ǩeäčč meäʹrmeâldliʹžžen, tõt vuäitt uʹvdded jiijjâs tuâjast še kõskkrapoortid. Riikksuåvtõs vuäitt teâđted ääʹššest eeʹttiǩ-kååʹdd.

Komissio vuäitt suåvted tuåimmjummšes da riâššõõttâd naaʹlin, koon ǩeäʹčče pueʹrmõsân, da altteed ouddmiârkkân tuâjj-jooukid leʹbe juâǥǥtõõzzid tieuʹddeem diõtt tuâjjânouddmõõžžâs da tõõzz pijjum täävtõõzzid.

Komissio vaʹlljad jiõccses väʹlddpiisar da vueiʹtlvaž jeeʹres piisarkååʹdd vuäzzlaid.

Riikksuåvtõõzz kanslia čuäʹjat komissio tuåimmjummša mieʹrrtieʹǧǧ.

3.5 Jeeʹres ääʹšš lokku väʹlddemnalla

Psykososiaalʼlaž tuärjjõs lij vääžnai vueʹss proseeʹss teâuddjummuž. Jiõglvaž da psyykklaž tuärjjõs sääʹmǩiõlin da kulttuurtuâǥǥa õõlǥtem naaʹlin âlgg leeʹd vuäǯǯamnalla.

Tuäivat, što jeeʹres veʹrǧǧneeʹǩǩ tuejjee õhttsažtuâj komissioin da vieʹǩǩte tõn tuâjees spraavmõõžžâst komissio nuʹt raaukeen. Komissio vuäitt haʹŋǩǩeed teâđ da tuejjeed jeeʹres õhttsažtuâj ouddm. universiteeʹttivuiʹm.

Suåvâdvuõttproseeʹss aunnstõõzz arkivââʹstet Meersažarkiiv Sääʹmarkiiʹve.

3.6 Norrõs

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzla liâ veiddsõs naʹddjõõzz naaudšeei oummu säʹmmlai da lääʹdd õhttsažkååʹdd kõõskâst. Vuäzzla liâ čõnnsaʹttem jiâ-ka eeʹttkââʹst tõn vueʹssbeäʹl, kååʹtt lij siʹjjid eʹtǩǩääm leʹbe siʹjjid vaʹlljääm. Komissiost âʹlǧǧe leeʹd vuäzzla, koin lij spesiaalsilttummuš säʹmmlai jeälain, ǩiõlâst da kulttuurâst. Komissio nõõmtummšest vääʹldet lokku tääʹssbeällsânji jeeʹres sääʹmǩiõllʼjooukid. Komissio nõõmtummšest põõrǥât väʹldded lokku sooǥǥbieʹli tääʹssbeällsaž eeʹttkâsttmõõžž.

Komissio meäʹrat riikksuåvtõs nâânn õhttsažtuâjast sääʹmtiiʹǧǧin da saaʹmi siidsåbbrin. Komissiost liâ 5 komissaar. Komissaarin 2 vaʹlljeet riikksuåvtõõzz eʹtǩǩõõzzâst, 2 vaʹlljeet sääʹmteeʹǧǧ eʹtǩǩõõzzâst da 1 saaʹmi siidsåbbar eʹtǩǩõõzzâst.

Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss tuärjjõssân vuâđđeet parlamentaarlaž seuʹrrjemjoouk. Eeʹttiǩ-kååʹddest eeʹttkâʹsttemnalla åårrai peällõõǥǥin raaukât jouʹǩǩe eeʹttǩeeʹjid, seämmanalla ǥu sääʹmteeʹǧǧest da saaʹmi siidsåbbrest di evaŋkeel-luteerlaž ceerkvest da ortodookslaž ceerkvest. Seuʹrrjemjoouk saaǥǥjååʹđteeʹjen tuåimmai riikksuåvtõõzz kanslia riikkpiisar.