Skip to content
Home » Áigeguovdil » Sámekultuvra lea erenoamáš rašši dálkkádatrievdamis – vuogáiduvvanprográmmas lea jo hoahppu

Sámekultuvra lea erenoamáš rašši dálkkádatrievdamis – vuogáiduvvanprográmmas lea jo hoahppu

Leago sápmelaččaid boahttevuohta gávpogis, duoddaris vai gokko nu daid gaskkas? Dáinna gažaldagain álggii dutki Juvvá Lemet, Klemetti Näkkäläjärvi ovdanbuktin Dálkkádatrievdama váikkuhusat Suoma sámi kultuvrii -čilgehusa almmustahttindilálašvuođas vuossárgga 16. beaivve čakčamánu. Varas čielggadeami leat dahkan dutkit Klemetti Näkkäläjärvi, Jouni J. K. Jaakkola ja Suvi Juntunen oassin Sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna barggu.

Dutkit Klemetti Näkkäläjärvi, Jouni J. K. Jaakkola ja Suvi Juntunen

Dađi mielde go dálkkádat nuppástuvvá, nuppástuvvá maiddái sámekultuvra. Eiddo almmustuvvan čielggadeamis buktet ovdan, mo sápmelaččaid ruovttuguovlu ja árktalaš guovllut sáhttet liegganit golmma geardde jođánabbot go eará máilbmi. Dan dihte sámekultuvra lea erenoamáš rašes sajádagas dálkkádatrievdamis.

  • Dálkkádatrievdan váikkuha mearkkašahtti láhkai buot árbevirolaš ealáhusaide, sámegillii, sámi eallinvuohkái ja sámeservoša dearvvašvuhtii ja buresbirgemii. Dálkkádatrievdamii vuogáiduvvan lea sápmelaččaide kultuvrralaš rievdanproseassa, mas árbevierut ja máhtut jávket, ja ođđa máhtut ja dieđut šaddet, muitalii dutki ja sámi dálkkádatráđi ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi almmustahttindilálašvuođas.

Čielggadeami mielde dálkkádatrievdamii vuogáiduvvan lea sámeservošii vuosttas sajis olmmošvuoigatvuohtagažaldat. Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi loktii ášši ovdan sáhkavuorustis.

  • Suoma vuođđoláhka sihkkarastá sápmelaččaide álgoálbmogin vuoigatvuođa sihke otne ja boahtteáiggis doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra. Dálkkádatrievdan lea duođalaš áitta dasa, Näkkäläjärvi fuomášahtii.

Vássán geassi leamaš sámiid ruovttuguovllus báhkas ja goikkis. Bohccuid ferte dálvet ain dávjjibut biebmat váigadis jiekŋa- ja muohtadili dihte ja luossabivdu leamaš gildojuvvon Deanus jo njeallje jagi rašes guollenáliid geažil. Vuossárgga dilálašvuođas bukte ovdan máŋggaid fuolastuvvan sáhkavuoruid dálkkádaga nuppástuvvama váikkuhusain sápmelaččaid eallimii.

Sámi dálkkádatráđi lahttu, badjealmmái Ándde Ovllá Juuso, muitalii iežas vásáhusain Giehtaruohttasa luonddus dáhpáhuvvan nuppástusain.

  • Go ii leat šat girse, de balssat leat jávkan, sitnu ii šatta duoddaris ja lagežat šaddet ain badjeleappos. Eanan ii šatta, dan oaidná bálgáin, mat eai šatta gitta. Geđggiin lea jávkan ruoná jeagil ja gámasuoinni ii gávnna šat goste, Juuso logahalai iežas fuomášumiid.

Sápmelaččat dárbbašit vuogáiduvvamii servodaga doarjaga

Čielggadeami mielde sápmelaččat háliidit sihkkarastit kultuvrraset ja ruovttuguovlluset ealasvuođa, muhto dárbbašit dasa doarjaga servodagas.

Klemetti Näkkäläjärvi oaidná, ahte Suoma stáhta ii leat bargan doarvái sámekultuvrra eallinvuoimmi ovdii, iige leat ovdánahttán mekanismmaid, maid bokte sápmelaččat sáhttet vuogáiduvvat dálkkádatrievdamii.

  • Lea dárbu árvvoštallat, makkár vugiiguin sámi kultuvra sáhttá seailut dálkkátdatrievdamis. Dat eaktuda erenoamážit hálddahusa ja resurssaid ođđasis ordnema, Näkkäläjärvi dajai.

Operaatio Arktis ovddasteaddji ja Suoma Sámi Nuorat -searvvi stivrra lahttu Lotta Hagelin guorrasii dáid fuomášumiide.

  • Hálidan Operaatio Arktis beales addit min doarjaga čielggadeami čuoččuhussii das, ahte váldosivva sámekultuvrra áitatvuložin šaddamii leat stáhta doaimmat. Stáhta ii leat geahpedan iige velge geahpet dálkkádatrievdama negatiiva váikkuhusaid sámekultuvrii, Hagelin logai.

Vuogit livčče máŋggaláganat, muhto doaimmain lea hoahppu

Čilgehusas evttohit máŋggaid konkrehta doaimmaid, maiguin sáhtášii doarjut sámekultuvrra seailuma dálkkádatrievdamis. Doaibmabijut laktásit earret eará láhkaásaheapmái, luonddusuodjaleapmái, sámeoahpahussii, árbedieđu vurkemii ja ruovttuguovllu bálvalusaid sihkkarastimii. Dutkijoavku evttoha maiddái earret eará sámi ealáhus- ja dálkkádatruhtaráju vuođđudeami.

Okta guovddáš doaibmabidjoevttohus lea ollašuhttit sápmelaččaid dálkkádatrievdamii vuogáiduvvanprográmma, mii vuođđuduvvá sihke dutkamuššii ja sámiid árbedihtui. Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi buvttii almmustahttindilálašvuođas ovdan, ahte vuogáiduvvanprográmma dahkan lea hohpolaš doaibmabidju ja maiddái okta Sámedikki dán baji prioritehtain.

  • Dainna áššiin lea hoahppu, daningo nuppástusaide vuogáiduvvan lea jo dál árgabeaivi buot árbevirolaš ealáhusain. Mii leat Sámedikkis ieža válmmaštallagoahtán prográmma ja buktit ovddasteaddjiideamet bokte varrasamos dieđu das, mii sápmelaččaid eallimis ja ealáhusain eiddo dál dáhpáhuvvá buot sámeguovllu gielddain, golmma ealli sámi giellajoavkkus ja maiddái sámeguovllu olggobealde. Mun sávan, ahte oažžut ruhtadeami dutkamuššii, man dagašeimmet ovttas máŋggaid ovttasbargoguimmiiguin.

Operaatio Arktis ovddasteaddji Lotta Hagelin evttohii čilgehusas máinnašuvvon doaimmaid lassin oahpásmuvvama dálkkádatintervenšuvnnaiguin ávkkástallamii. Okta ovdamearka dain lea beaivesuotnjariid speadjalastin.

  • Dálkkádatintervenšuvnnat sáhttet leat áidna vuohki seailluhit sámekultuvrra. Operaatio Arktis ávžžuha Suoma stáhta váldit rolla dálkkádatintervenšuvnnaid dutkamis ovttasbarggus sápmelaččaiguin, Hagelin dajai sáhkavuorustis.

Ášši ferte dutkat ain eanet

Čielggadeamis deattuhit, ahte dálkkádatrievdama váikkuhusaid sápmelaččaide galgá sihke dutkat ja čuovvut Suomas eanet.

Dutki Suvi Juntunen loktii almmustahttindilálašvuođas ovdan dárbbu dutkat erenoamažit sápmelaččaid dearvvašvuođa ja buresveadjima. Son čujuhii Ruoŧas dahkkojuvvon dutkamušaide ruoná sirdáseami, ovdamearkka dihte ruvke- ja bieggafápmofitnuid, váikkuhusain sámeservoša buresbirgemii.

  • Suomas leat dutkan sámegielat sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid fidnema, muhto eai sápmelaččaid dearvvašvuođa ja buresveadjima. Dat lea dehálaš fáddá, masa galggašii bastit vuodjut vuoi bálvalusaid lea vejolaš čujuhit riekta, Juntunen smiehtadii.

Maiddái Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi deattuhii lassedutkamuša dárbbu.

  • Dát lea bálggesčuolli čielggadeapmi, muhto easka unna oasáš dárbbašlaš dieđus. Mii dárbbašat hui aktiivvalaš doaimmaid diehtovuođu čohkkemis, daningo dan haga lea váttis ollašuhttigoahtit dálkkádatrievdama njoahcudan- ja vuogáiduvvandoaimmaid, Näkkäläjärvi fuomášahtii.

Dálkkádatrievdama váikkuhusat Suoma sámi kultuvrii -čilgehusa sáhttá lohkat suomagillii Stáhtaráđi neahttasiiddus. Almmustahttindilálašvuođa bátti sáhttá geahččat Youtubes. Duohtavuohta- ja soabadankomišuvdna giitá oasseváldiid buorre ságastallamis!

Čilgehus lea oassi Sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna sierračilgehusaid ráiddu. Komišuvnna ulbmilin lea čielggadit sápmelaččaid vásihan vealaheami ja assimilašuvnna, ja ovdanbuktit vugiid, maiguin láhčit vuođu eamiálbmot sápmelaččaid ja Suoma stáhta gaskasaš soabadeapmái.