Lääʹddjânnam Nato-vuäzzlažvuõtt da Õhttõõvvâmvaaʹldivuiʹm čuõlmmum peälštemõhttsažtuâjjsuåppmõš lie pohttam säʹmmlai dommvoudda ođđ infrastruktuurhaʹŋǩǩõõzzid da Nato-joouki õhttsažharjjtõõzzid. – Nato lij ođđ miârkteei mäddõõʹnni säʹmmlai dommvuuʹdest, da tõt speâll jeeʹres vuâkkõõzzivuiʹm ko jeärraz, tuõđi professor Laura Junka-Aikio suu komissiooʹje valmštõõllâm pååđčiõlǥtõõzz õlmstâʹttemšõddmõõžžâst Lappi universiteeʹttest 3.9. – Håʹt peälštemviõǥǥ lij-i harjjnam tåimmad puäʒʒhåiddamvuuʹdest, lie säʹmmlai dommvuuʹdest ouʹdde pueʹtti kõõččmõõžž nuuʹbbnallšeeʹm, son särnn.
Aarktlaž vuuʹdest saǥstõõlât jäänab di jäänab da tääuʹjben veâl sääldatpoliittlaž ǩiõččâmkuuʹlmest. Täʹst lie jõnn vaaiktõõzz sääʹmkulttuuʹre, äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid da säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummša Lääʹddjânnmest. Junka-Aikiooʹje pueʹđi õlltõssân säʹmmlaid alggmeeran staanuum vuõiggâdvuõđi da veʹrǧǧniiʹǩǩid kuõskki õõlǥtõõzzi tiiudlaž rääʹjtummuš peälštempoliittlaž kõõččmõõžžin. Õllteei suu miõlâst lij tõt, što lääʹjjšiõttummuž õõlǥtõõzzid rääʹjtet ååʹn rääuh ääiʹj normaalvuõʹjjin da vuõiggâdvuõttriikkâst, koʹst ooumažvuõiggâdvuõđid takainalla ââʹnet ciistâst.
”Õhttsažtuâjj ääukteʹči še peälštemviõǥǥid”
Õlmstâʹttemšõddmõõžž paneliist teäddee, što geopoliittlaž jâddõkođđsi viiššlõs mušttlummšest huõlǩani ij õõlǥče väjldâʹtted, što Lääʹddjânnam ij leäkku čårstõkvueʹjjest. Jieʹllep rääuh ääiʹj da viõǥǥâst lie vuâđđlääʹǩǩ da jeeʹres lääʹjjšiõttummuš, kook staanee vuõiggâdvuõttriikk toiʹmmjummuž.
– Säʹmmla jueʹǩǩe staanvuõʹtte õhttneei huõlid da Sääʹmteʹǧǧ tuärjjad še õlmmsânji riikk peälštempolitiikk, tuõđi Lääʹddjânnam Säʹmmlai Kõõskõs-sieʹbr saaǥǥjååʹđteei Áslat Holmberg. – Peälštempoliittlaž čåuddmõõžž jie kuuitâǥ vuõiggââʹtt vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid mäddpeälštummuž nõõmâst. Frijj, tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõõžž vuâđđjurddjid õõlǥči õinn jääʹǩǩted, son teäddii.
– Peälštemääʹšš lie vääžnai še säʹmmlaid. Säʹmmla lie peälštam jânnam oouʹdab vääinain da säʹmmla haaʹlee peälšted jânnam pueʹttiääiʹjest še. Tõõzz veʹrddeeʹl lij joba neeuʹrteei, što säʹmmlaid jeät ǩiõččlõsttu tääʹssverddsaž kueiʹmmen, cieʹlǩi Sääʹmpalggâz rõ saaǥǥjååʹđteei Tiina Sanila-Aikio.
Junka-Aikio mušttli, što čiõlǥtõõzz tuejjeen suʹnne pueʹđi õlltõssân tõt, mõõn veiddsânji säʹmmlai vuõiggâdvuõđid leät rääʹjtam da mõõn siõm tååimaivuiʹm hääitaid vuäitčeš cõggâd da minimâʹstted. Čiõlǥtõʹsse mainstõttum puäʒʒhoiʹddjeei teäddee sij haal õhttsažtuõjju tõʹst šõddi lââʹsstuâjast huõlǩani. Õhttsažtuõjju, koon tuejjeet sääʹmjieʹllemvuõʹjjivuiʹm, ij kuuitâǥ kaunnu čiõlgg protokolla, ij-ǥa teâtt peälštemviõǥǥi toiʹmmjummšest vuuʹdest mõõn paalǥâskooʹddid, kuäʹss toiʹmmjummuž õʹhttesuåvtummuš ij ooʹnnest. Tät cåunn õõmšummuž tõn diõtt, ko õhttsažtuâjj ääukteʹči še peälštemviõǥǥid: puäʒʒoummu tåʹbdde vuuʹdeez pueʹrben ko jeärraz da seeʹst lie vuuʹdest jååttmõõžžâst taarbšum jååʹttemneävv.
– Huõl counni lij, što jeät ni rääuh ääiʹj toimmu jiijjâs laaʹjji vuâđald, jeät-ǥa täin aaʹššin leäkku valmmâž saǥstõõllâd Sääʹmtiiʹǧǧin, Saaʹmi siidsåbbrin leʹbe paalǥâskooʹddivuiʹm, Sanila-Aikio tuõđi. – Måkam signaal tät vuõlttad mij riikkâst? Puätt še miõʹlle huõll tõʹst, mõõn jiânnai õõlǥči põõllâd vuõiggâdvuõđi mõõntummuž diõtt, jõs jouddâp kuäʹss-ne vueiʹtlvaž čårstõkvuâkka, son kõõjji.
Veʹrǧǧniiʹǩǩid õõlǥči škooulted
Lappi universiteeʹtt tuʹtǩǩeei Leena Hansen teäddii, što nuʹtt vuâđđlääʹǩǩ ko še sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ staanee säʹmmlai vuõiggâdvuõđid da õõlǥte kuullâd säʹmmlaid täin aaʹššin še. Õiʹdde viõʹǩǩe puättam sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ mâânn olgglab ko oouʹdab lääʹǩǩ. Tõn 9 § âânn seʹst veʹrǧǧniiʹǩǩid kuõskki õhttsažtoiʹmmjem- da saǥstõõllâmõõlǥtõõzz. Hansen mieʹldd čuõlmmân lij še tõt, što veʹrǧǧniiʹǩǩin ij leäkku nokk teâtt-täidd täʹrǩstõõllâd, mäʹhtt täk õõlǥtõõzz vaaikte sij sektorlääʹjjšiõttummuž suåvldummša.
– Tän poodd peälštemviõǥǥi sääʹmkulttuur da puäʒʒhååid tobddmõõžž tääʹss lij ǩidd måtam veʹrǧǧoummuin. Tõn diõtt veʹrǧǧniiʹǩǩi škooultummuš õõlǥči-i leeʹd kõskksaž sââʹjest. Hansen mošttʼti še vuâđđlääʹjj 22 paragraaff seʹst ââʹnnem veʹrǧǧniiʹǩǩid kuõskki takai õõlǥtõõzzâst staaneed vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid.
Tällõõzzlaž häitt da lââʹsstuâj koʹrvvõõzzitää
Väinnharjjtõõzz vaaikte puäʒʒhåiddamvuuʹdin luâđ da puõccui takai jårrõʹsse. Harjjtõõzzid šiõttlõõvvmõš šõddad puäʒʒhoiʹddjeeʹjid nuʹtt tällõõzzlaž hääit ko še lââʹsstuâjaid. Koʹrvvõõzzid jooudât kuuitâǥ vueʹrdded kuuʹǩǩ da koʹrvvõsooccâmproseeʹss ǩiõččlââʹstet pannčiõlggsen.
– Lääʹjjest šiõttuum peälštemviõǥǥi koʹrvveemõõlǥtõs vuâđđââvv jäänaš privatt mäddvuäʹmstummša, koon vaiggâdvuõttân lij tõt, što säʹmmlai dommvuuʹdest määdd šuurmõs vuäʹmsteeʹjen lij mieʹrǩǩuum riikk. Tõn diõtt laaʹjjin lij-i čiõlgg pannäʹšš, koon tuʹlǩǩummuš vaigsmâtt säʹmmlaid vuäǯǯmest koʹrvvõõzzid, tuõđi Junka-Aikio.
Nato-jooukin leäi jõnn harjjtõs pâʹsslašttâm-mannust 2024 Lääʹdd, Ruõcc da Taar vuuʹdest. Jeänõõǥǥ vuuʹdest joʹtte teʹl dohti mieʹldd sääldat da čuõʹđi mieʹldd sääldatvuâjan. Harjjtõs čuäʹjti, što raajid râstldeei sääʹmõhttsažtuâjast väilla õinn čiõlgg tåimmamnääʹl. Taarâst viõǥǥâst åårrai koʹrvveemnääʹl lie čiõlggsab ko Lääʹddjânnmest. Riikk-konttra vuõlttuum koʹrvvõsooccmõõžži ǩiõttʼtõõllmõš peštt meeʹst vueiʹtlvânji joba pâʹjjel eeʹjj da teʹl tuʹmmstõk vuäitt leeʹd še ǩiõldlaž. Kuâsttai, što čiõlgg miârktõs lij tõʹst, oudd-a peälštemviõǥǥ miõttlõs ciâlkâlm harjjtõõzzi šõddeem hääitast.
– Taarr lij leämmaž Nato-vuäzzlaž juʹn kuuʹǩǩ da toʹben lij ǩiõččlâsttmõš harjjtõõzzi riâššmõõžžâst še sääʹmvuuʹdin. Puäʒʒsiidivuiʹm saǥstõõlât ääiʹjpeäʹlnn, što puõccuid tieʹđet seʹrdded harjjtõõzzi ääiǥas meädda. Hääitai lââʹssen toʹben koʹrvveet harjjtõõzzi šõddeem lââʹsstuâj da vueiʹtlvââʹstet lââʹssoummui päʹlǩǩummuž puõccui vuejtummša, nuuʹbbnalla ko Lääʹddjânnmest, Sanila-Aikio mušttli.
Áslat Holmberg miõlâst täävtõssân õõlǥči väʹldded õhttsaž peälštempolitiikk tåimmamnaaʹli da linjjummši čiõlggsubun tuejjummuž. Õhttsažtâʹvvjânnmallaš âlddnemnääʹll leʹčči vääžnai: tän poodd vueʹǩǩ lij tõt, što jeeʹres jânnmin jälsteei säʹmmla lie jeeʹresärvvsaž sõõʹjin kõskkneez, tuõđi Holmberg.
Tät čõõđtõs lij vikkum čõõđ pieʹǩǩen riikksuåvtõõzz šiõtteem säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj. Čõõđtõõzz siiskõõzzâst vaʹsttad teâđ puuʹtʼteei, ij-ǥa teʹksttsiiskõs vieʹltǩâni eettkâstt komissio ij-ǥa riikksuåvtõõzz vuäinnmõõžž. Õõlmtõõzz lie lookkâmnalla da laaddâmnalla riikksuåvtõõzz õõlmtõsarkiivâst. Liântt lij ǩiõččâmnalla da õõlmtõs lij še laaddâmnalla komissio neʹttseeidain.