Nuõrttsäʹmmlai historia lij leämmaž täujja jeärrsi, jeäʹrben väʹlddõõʹnnʼji, motiivi meärtõõllâm maainâs. Irja Jefremooff säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje valmštõõllâm pååđčiõlǥtõs kägg ouʹdde nuõrttsäʹmmlai jiijjâz mainnsid. Tõt taʹrjjad historiallsânji kuʹǩes välddõõǥǥ sääʹmkulttuur jieʹllemviõǥǥâst da maaʹttin.
– Čiõlǥtõõzzâst kollai nuõrttsäʹmmlai jiijjâz jiõnn, da leäi vääžnai, što tuâj tuejjii ooumaž, kååʹtt lij jeällam eeʹǩǩlooʹjjid õutstõõzzâst. Tõt pohtt čiõlǥtõõzz mij ââlda, åålǥpeällsaž ǩiõččmõõžžtää, kommentõõʹsti kulttuurtuâjjlaž Mari Gauriloff.
– Nuõrttsäʹmmla lie ǩiõrddâm juʹn nokk, da tuäivam, što soovšemvuõtt da fiʹttjõs sij årra lâssne, ceälkk Jefremoff. Čiõlǥtõs älgg 1800-lååǥǥast da seuʹrrai Paččjooǥǥ, Peäccam da Suõʹnnʼjeeʹl sääʹmsiidi da tõi sijddniiʹǩǩi di mâŋŋa pueʹtti puõlvvõõǥǥi jieʹllem-maaʹttid. Čiõlǥtõs seuʹrrai mâŋŋa pueʹtti puõlvvõõǥǥid vääinai da evakkoaaiʹji čõõđ, tââvas mäʹccem da tååsklaž ođđ jälstemvuuʹd ooccâm pääiʹǩ šiõttlõõvvmõʹšše mottjam åårrmõõžžid.
Ǩeerjlaž materiaali lââʹssen Jefremoff lij âânnam čiõlǥtõõzzstes suu mainstâttmõõžžid, koid son lij noorrâm eeʹjj 1972 rääʹjest ânnʼjõžääiʹj räjja. – Ko muʹst kõõjjât, mõõn kuʹǩes äiʹǧǧ tän tuõjju lij mõõnnâm, leäm tuõttâm, što siõmmna pâʹjjel 50 eeʹǩǩed, son särnn.
Sääʹmkulttuur da jiijjâsäärvtåbdd lie seillam määŋgi vaiʹǧǧes maaʹtti čõõđ. Aazztummuž miârkkiiʹjji õhttsa prääʹzniǩ nåʹrre õutstõõzz õʹhtte mieʹrrkõõski. Kulttuur jiõččvuõđ, tääid, taans da leuʹdd jeäʹlle õinn. Nuuʹbb peäʹlnn ouddmiârkkân mõõnni aaiʹji jeeʹresnallšem vuäʹmm täʹvvri maacctõõzz lie vuäǯǯam puärrsab puõlvvõõǥǥid mošttjed, da maacctõõzz lie leämmaž puk õutstõʹsse jeällteei poodd.
– Lij vääžnai, što puärrsab puõlvvõõǥǥ mušttle da mättʼte miʹjjid nuõrid mij historia. Lij vääžnai seʹrdded teâđ miʹjjid, što mij vueiʹttep seʹrdded tõn ooudâs pueʹtti puõlvvõõǥǥid, särnn Sääʹmkulttuurfoond halltõõzz vuäzzlaž Jasmin Semenoff.
Jefremooff čiõlǥtõõzzâst tuejjeed še eʹtǩǩõõzzid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje. Tõin puätt ouʹdde jeäʹrben tarbb põõšši tuâjjpaaiʹǩid, ij čõõđ ääiʹj juätkkjeei projeʹkttluânddsaž mättʼtem- da kulttuurtuâj teäggtõõzzid. Jefremooff mieʹldd tuâlʼjõž vaaldâšmriâžldõõǥǥ tååimlaž da tällõõzzlaž resuursid õõlǥči ravveed. Lââʹssen luâđ vueʹjj seeiltummšest huõl âânnmõš lij tääʹrǩes vueʹssen kulttuur da äʹrbbteâđ kâddmõõžžâst.
Heʹlssen universiteeʹtt Aleksanteri-instituutt tuʹtǩǩeei Elina Kahla teäddii õlmstâʹttemšõddmõõžžâst tõn, mõõn vääžnai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâjj lij pukid pueʹtti puõlvvõõǥǥid, nuʹtt sääʹm- ko še lääʹddõutstõõzzid. – Tõn lââʹssen što kuulât tõid, kook lie ǩiõrddâm, lij vääžnai, što tän-nallšem tuâjai pääiʹǩ historia šâdd teâđstum, jeät-ǥa vaʹstteei aaʹššid teänab pueʹttiääiʹjest soovšuku. Lij še vääžnai uʹvdded ciist tän tuõjju tõn diõtt, ko tät lij kookkas vueiʹnni visionääʹr tuâjj.
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õlmstõõʹtti 20.8. Aanrest komissaar Irja Jefremooff čiõlǥtõõzz Nuõrttsääʹm kulttuuräʹrbb pââʹjad jiijjâsäärvtååbd.
Jefremooff lââʹssen šõddmõõžžâst leʹjje saǥstõõllmen Nuõrttsääʹmkulttuurfoond halltõõzz vuäzzlaž Jasmin Semenoff, Suõnn rõ tåimmjååʹđteei Mari Gauriloff di Heʹlssen universiteeʹtt Aleksanteri-instituutt tuʹtǩǩeei Elina Kahla.
Tät čõõđtõs lij vikkum čõõđ pieʹǩǩen riikksuåvtõõzz šiõtteem säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj. Čõõđtõõzz siiskõõzzâst vaʹsttad teâđ puuʹtʼteei, ij-ǥa teʹksttsiiskõs vieʹltǩâni eettkâstt komissio ij-ǥa riikksuåvtõõzz vuäinnmõõžž. Õõlmtõõzz lie lookkâmnalla da laaddâmnalla riikksuåvtõõzz õõlmtõsarkiivâst. Liântt lij ǩiõččâmnalla da õõlmtõs lij še laaddâmnalla komissio neʹttseeidain.