Alggmeervuõiggâdvuõđ lie mõõnnâm miârkteeinalla ooudårra mââimõs eeʹǩǩlooʹjji ääiʹj. Ouddnummuš lij šõddâm nuʹtt meeraikõskksânji ko še meersânji. Sääʹmlääʹǩǩ lij kuuitâǥ kuâđđjam ouddnummuž mââipeälla, tuõʹtte saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff da politiikkâr Tiina Sanila-Aikio nuõrttsäʹmmlai aaʹššid ǩiõttʼtõõlli pååđčiõlǥtõõzzi õlmstâʹttemšõddmõõžžâst Aanrest 20.8.
– Ouddnummuš lij šõddâm nuʹtt meeraikõskksaž alggmeervuõiggâdvuõđâst ko še meersânji ouddmiârkkân suudišttâmčååudõõzzi pääiʹǩ, tuõđi Tiina Sanila-Aikio. – Sääʹmlääʹjj õhttvuõđâst jeäʹrben kuullâmõõlǥtemvuõđ ǩiõttʼtõõlli paragraff lij čuäjtõs mââipeälla kuâđđjam vuässâttmõõžž hääʹmest, koon õõlǥči vuäǯǯad ääiʹj tässa. Lääʹddjânnam âlgg tõn veeʹrd håiddad vieʹljes nuõrttsäʹmmlaid. Jõs haaʹleet, što sääʹm-meer siidsåbbriʹnes serddai ooudårra, täid aaʹššid õõlǥči koʹrjjeed sõrgg, cieʹlǩi Sanila-Aikio.
Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff vueiʹni ääʹšš seämmanalla. Son tuäivai nuõrttsäʹmmlai kuullmõõžž mottmõõžž õhttsažtoiʹmmjemsaǥstõõllmõššân. Tät leʹčči tääʹrǩmõs nääʹll, koin raʹvvjeʹčeš siidsåbbar rool da piâzzčeš FPIC-vuâđđjurddi meâldlaž vuâkka. – Tõt miârkkšââvv kuuitâǥ še tõn, što siidsåbbar vaaldâšm rool õõlǥči seämmast raʹvvjed da pueʹreed. Tõn sââʹjest õõlǥči tuejjeed jiõččnab da ravvsab, ij-ǥa juurdčed tõn tåʹlǩ JJP-kõõskõõzz leʹbe jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩi juätkkan. Tät lij äʹšš, koon siidsååbbar lij älggam oouʹdeed, Feodoroff mušttli.
”Sääʹmvuuʹdi luâttväärain ij vuäǯǯ tuejjeed meeraikõskksaž kaaupšemtäʹvver”
Tuʹtǩǩeei Taarna Valtonen õõʹni vääžnʼjen, što nuõrttsäʹmmlaid vuäinčeš aktiivlaž toiʹmmjeeʹjen da šiõttlõõvvjen. – Nuõrttsäʹmmlai jiijjâz aktiivlažvuõtt ođđ riikk meerliʹžžen Lääʹddjânnmest lij hueʹneld tuʹtǩǩuum da vännai. Tuʹtǩǩeemvennõõvvmõõžžid vuäitt še vuâmmšed: jieʹllemvuõʹjji tuʹtǩǩummšest lie vennõõvvmõõžž jeeʹres siidi kõõskâst, da määŋg stereotypia očndâʹtte tuʹtǩǩummšest nobba. Täk lie ouddmiârkkân fiʹttjõs homogeenlaž õutstõõzzin di fiʹttjõõzz puäʒʒhååid da päʹlǩǩtuâjai roolâst saaʹmi jieʹllmest.
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õlmstâʹttemšõddmõõžž paneliist smiõʹtte še, mäʹhtt riikk da nuõrttsäʹmmlai kõskkvuõđ lie mottjam. Valtonen da Juutinen kovvâʹlle ǩičldõõǥǥsteez Peäccam ääiʹjest leämmaž ärvvriâžldõõǥǥ ”merkantiliist-kolonialiist-rasiistliʹžžen”, koon mieʹldd oummui ärvv, âânnmõš da vuõiggâdvuõđ leʹjje ǩidd sij eetnlažvuõđâst da tõn äärvast âânnmõõžžâst di sij jieʹllemnääʹl äukkaivuõđâst veʹrddeeʹl riikk resursspolitiʹǩǩe. Tät riâžldõk äärvti säʹmmlaid da jeäʹrben nuõrttsäʹmmlaid ärvvriâžldõõǥǥ vueʹlmõsân. Riiʹǩǩe nuõrttsäʹmmla jie leämmaž prioriteʹtt, peʹce Peäccam ǩieʹzzi miõlid vuõss-sâjjsânji tõn luâttväärai diõtt. Kuâsttai, što industriallaš luâttväärai âânnmõõžž viõusummuš leäi čiõlggsummus täävtõs, da âlddsin puk raajjmõõžž tuejjeeš-i jäänaš industriallaš jieʹllemvuõʹjji määinaivuiʹm.
Feodoroff tuõđi, što jõs täʹrǩstõõlât jõnn koov, tåbddai, što historiallaš šiõhttlõõvvmõš säʹmmlai da nuõrttsäʹmmlai vuõiggâdvuõđid jeäll õinn tän peeiʹv. – Suõʹnnʼjelsiidâst mainsteš luâđ reeʹǧǧesvuõđin, leâša ânnʼjõžääiʹj täʹst mainstet siõmmna moččubun da mainstet luâttväärain. Tõt, što käunnʼje luâtt da luâttväär, lij kuuitâǥ mij kulttuuʹre jieʹllem-mäinn, ij-ǥa tõin õõlǥče tuejjeed tåʹlǩ meeraikõskksaž kaaupšemtäʹvver.
– Jõs EU-tääʹzzest tuõđât, što taarbšet koboolt, de tõn määʹttest tåbddai, što lij õhtt, mâid siidsåbbar ceäʹlǩǩe. Mij pâʹjjel jiõčč ääʹššest vääʹʒʒet. Riiʹǩǩe leʹčči siõm a tääʹrǩes äʹšš fiʹttjed da uʹvdded kulttuuʹre da jieʹllemvuõʹjjid sââʹj da staan, Feodoroff teäddii.
– Määŋg õutstõõzz ǩiõččlâʹsttem vaʹǯǯtõõzz suäʹppe aazzteeikolonialiism teeʹrm vuâlla. Määŋg vuâra ko mainstet mäddvuõiggâdvuõđin da vuuʹdin, de saǥstõõllmõõžžâst pâjjan huõll tõʹst, mäʹhtt täʹǩǩeet, što puk meerla piâzzče ââʹnned täid vuuʹdid, jie-ǥa tåʹlǩ kõõččmõõžžâst åårrai siid äärbla, Sanila-Aikio tuõđi. Sanila-Aikio õõʹni õhttân säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tääʹrǩmõs tuâjain puʹhtted ouʹdde vääʹld õõʹnnʼjid, što tuejjeep õinn seämma aaʹššid ko ouddâl, håʹt-i šiõǥǥ ouddnummuš leʹčči še šõddâm, son jueʹtǩi.
Vääinai mâŋŋa puättam lääʹjjšiõttummuš jiõŋŋii oouʹdeemvueiʹttemvuõđid kuʹǩes ääiǥas
Sonja Tanhua vueʹssčiõlǥtõs ǩiõttʼtââll ääiʹj, kuäʹss šõddeeš vuâđ nuõrttsäʹmmlaid kuõskki pååđlääʹjjšiõttummša di vuåǯǯuš põõšši vuâđ ool Saaʹmi siidsåbbar da riikk kõskksaž veerǥlaž kõskkvuõđid. Äiʹǧǧpââʹj 1955–1985 euʹnnee mottjeei toiʹmmjem- da kulttuurpirrõʹsse šiõttlõõvvmõš, pâjjlõs traumai šõddmõš da ǩiõttʼtõõllâm di ǩiõl da kulttuur läppjummuž vaarr.
– Vuâlggsââʹjjen leäi, što ođđ sääʹmvoudda tuejjuum nuõrttsäʹmmlaid kuõskki lääʹjjšiõttummuš täʹǩǩii juõʹǩǩ Peäccmest evakuõsttum sääʹmpiârrja seämmanallšem jieʹllemåårrmõõžžid. Seämmast lääʹjjšiõttummuš kuuitâǥ jiõŋŋii nuõrttsäʹmmlai puåđtääʹzz di vuuʹd oouʹdeemvueiʹttemvuõđid, Tanhua tuâtt.
– Lääʹjjšiõttummuš ij ni määŋgi oođummši mâŋŋa vueiʹtlvâsttam tääʹssärvvsaž oudldõõzzid ouddmiârkkân jieʹllemvuõʹjji oouʹdummša da jieʹllemtääʹzz kaggmõʹšše. Tõt lââʹzzti še vuuʹd sääʹmnarood seʹst jeeʹresärvvsažvuõđ: lääʹjjšiõttummuš juõʹjji siʹjjid sääʹmouddõõzzi pirrsa kuulli nuõrttsäʹmmlaid da tõid, kook jie piâssâm täi ouddõõzzi pirrsa.
Darija Semenoja čiõlǥtõs ǩiõttʼtââll nuõrttsäʹmmlai jieʹllemåårrmõõžži da jieʹllemvuõʹjji ouddnummuž sääʹmvuuʹdest ânnʼjõž sääʹmlääʹjj viõǥǥâståårrâmääiʹj leʹbe eeʹjj 1995 rääʹjest ânnʼjõžääiʹj räjja. Čiõlǥtõs âânn seʹst pååđlääʹjjšiõttummuž da veäʹǩǩvuõtt- da läinnriâžldõõǥǥi ǩiõttʼtõõllâm lââʹssen še jm. veiddsõs proseʹsskovvõõzz sääʹmlääʹjj meâldlaž jälstempõõrti raajjmõõžžâst, da Semenoja tuäivv, što tõt toiʹmmai tuärjjan õutstõʹsse pueʹttiääiʹjest še.
Semenoja čiõlǥtõs pohtt õlmmsa, mäʹhtt sääʹmlääʹǩǩ lij nåkmen toiʹmmjeei, leâša čuõlm da oouʹdeemvuâllsa ääʹšš lie jeäʹrben tõʹst, mäʹhtt veʹrǧǧneeʹǩǩ suåvlde tõn tuejjeem tääʹzzest.
”Siidsååbbar lij toimmupiijjâm jiõččmieʹrreem- da vuässõõttâmvuõiggâdvuõđ eeʹǩǩčuõʹđi čõõđ”
– Tät čiõlǥtõs lij paʹǩeʹtt, koon juõʹǩǩkaž, jeäʹrben juõʹǩǩ tuʹmmstõktuejjeei õõlǥči lookkâd, Feodoroff tuõđi. Son kovvõõli čiõlǥtõsobbvuõđ kaʹtti ǩičldõkkân Lääʹddjânnam jiõččnažvuõđ ääiʹj nuõrttsäʹmmlai da riikk di veʹrǧǧniiʹǩǩi kõskkvuõđâst. Seämmast tõt lij kaʹtti ǩičldõk Saaʹmi siidsåbbar tuâlʼjõž vaaldâšmriâžldõõǥǥ ouddnummšest.
Seämmanalla vueiʹni Sanila-Aikio, koon mieʹldd obbvuõtt čuäʹjat, mäʹhtt jeeʹres čiõlǥtõõzzi ǩiõttʼtõõllâm äiʹǧǧpõõʹjid õhttad jeäʹrben Saaʹmi siidsååbbar, kååʹtt lij oʹdinaknallšem da jeärmmas riâžldõk. – Siidsååbbar lij tuejjeem tääʹzzest toimmupiijjâm nuõrttsäʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ da vuässõõttâmvuõiggâdvuõđ kõõččmõõžžid eeʹǩǩčuõʹđi čõõđ, mieʹldd looǥǥeeʹl täi samai kõrr eeʹǩǩlooʹjji čõõđ, Sanila-Aikio säärnai.
Lappi JJP-kõõskõõzz õlmstâʹttemšõddmõõžžâst oudstam Hannu Linjakumpu da mädd- da meäʹcctäällministeria tiõrvʼvuõđid pohttam Laura Jänis vueiʹnne čiõlǥtõsobbvuõđ miârkteei teâttpaʹǩeʹtten še pueʹttiääiʹj juuʹrdeeʹl.
– Sääʹmlääʹjj da -asetõõzz lie meärtõõllâm tåimmamnaaʹlid da tuejjee nuʹtt õinn, Linjakumpu alttii. Suu mieʹldd lij še vääžnai hoʹhssjed, što lääʹjjtäʹrǩstummuž lie tuejjuum määŋg vuâra da čuõlmmpaaiʹǩid leät põrggâm pueʹreed. – Õhttsažkåʹdd da maaiʹlm kuuitâǥ mottje, da vaʹǯǯtõssân lij ainsmâʹtted, što sääʹmlääʹǩǩ pâstt vaʹstteed tõid taarbid, kook õutstõõzzâst ânnʼjõžääiʹj lie, Linjakumpu tuõđi. – Ko historia nueʹđđ lij ǩerddõõvvâm eeʹǩǩlooʹjji mieʹldd da ko tõn sueiʹmkrââʹstet ânnʼjõžpoʹdde, de vuârddmõõžž lie jiânnai, di miõʹlle puätt kõõččmõš, pââʹstet-a tõid vaʹstteed.
Jänis vuâmmšõõʹtti, što obbvuõttân sääʹmlääʹǩǩ lij veeidas da tõn oouʹdummuš kaiʹbbai ääiʹj da täätt. Tõt taarbšeʹči še šiõǥǥ ouddvalmštõõllâmproseeʹss, kååʹtt ij leäkku veâl tän poodd alttuum. – Täʹst âlgg ainsmâʹtted FPIC-vuâđđjurddji teâuddjummuž. Lääʹjj jeät vuåittu äʹlǧǧed oođeed tåʹlǩ ministeriatääʹzzest, peʹce tõn âlgg tuejjeed õõutâst nuõrttsäʹmmlaivuiʹm aalǥ rääʹjest.
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õlmstõõʹtti 20.8. Aanrest čiõlǥtõsobbvuõđ, kååʹtt ǩiõttʼtââll nuõrttsäʹmmlai kõskkvuõđ Lääʹddjânnam riiʹǩǩe da tõn vaaldâšmrajjsid. Nuõrttsääʹm õutstõõzz lie jouddâm šiõttlõõvvâd kooum riikk rajjsid, raajj-jueʹǩǩmid da raaji ǩeässmõõžžid, kook jie leäkku vaʹsttääm pääiklai tuõttvuõđ. Čiõlǥtõõzzin ǩiõttʼtõõlât nuʹtt nuõrttsääʹm õutstõõzzi da Lääʹddjânnam vaaldâšmrajjsi kuʹǩes historia jiõččnaž Lääʹddjânnam ääiʹj ko še tõn, måkmen nuõrttsäʹmmlai sââʹjj lij šõddâm lääʹdd õhttsažkååʹddest.
Čiõlǥtõsobbvuõđ lie ǩeeʹrjtam puärrsab tuʹtǩǩeei, doseʹntt Taarna Valtonen; nuõrttsääʹmǩiõl universiteʹttlehtor, filosofia dåhttar Markus Juutinen; filosofia dåhttar Sonja Tanhua da diploominsinõõr Darija Semenoja. Čiõlǥtõõzzi tuejjeeʹji lââʹssen šõddmõõžžâst leʹjje saǥstõõllmen saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff, politiikkâr di nuõrttsääʹmǩiõl da kulttuur tuâjjlaž Tiina Sanila-Aikio, mädd- da meäʹcctäällministeria spesiaaläʹšštobddi Laura Jänis di Lappi JJP-kõõskõõzz mäddvuʹvdd da energia -juâkkaz jååʹđteei Hannu Linjakumpu.
Tät čõõđtõs lij vikkum čõõđ pieʹǩǩen riikksuåvtõõzz šiõtteem säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj. Čõõđtõõzz siiskõõzzâst vaʹsttad teâđ puuʹtʼteei, ij-ǥa teʹksttsiiskõs vieʹltǩâni eettkâstt komissio ij-ǥa riikksuåvtõõzz vuäinnmõõžž. “Kolttasaamelaisten elinkeinot, erillislainsäädäntö ja suhteet Suomen valtion kanssa vuosina 1920–2024 – kolme erillisselvitystä saamelaisten totuusja sovintokomissiolle” da “Ǩičldõk iiʹjji 1920–1955 vaaldâšm- da õhttsažkåʹddriâžldõʹǩǩe, laaʹjjid da jieʹllemvuõʹjjid nuõrttsäʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest“ õlmstõʹtteš säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õlmstâʹttemšõddmõõžžâst Aanar Sajoozzâst 20.8.2025. Õõlmtõõzz lie lookkâmnalla da laaddâmnalla riikksuåvtõõzz õõlmtõsarkiivâst. Liântt lij ǩiõččâmnalla da õõlmtõs lij še laaddâmnalla komissio neʹttseeidain.