Nuõrttsäʹmmlai õutstõõzz piõdggne kooum riikk – Sovjetleett, Taar da Lääʹddjânnam – vuuʹdid jõnn vääinai diõtt. Lääʹddjânnmest nuõrttsäʹmmlai sââʹj leät staanääm šiõtteeʹl jeäʹrab sääʹmlääʹjj da seeilteeʹl saaʹmi äʹrbbvuõđlaž vaaldâšm-maall siidsååbbar-riâžldõkkân. Nuõrttsääʹmǩiõll, kulttuur da tåimmʼmõš väʹlddkooʹddi raaji rââst lie aktiivlaž ouddnem-määʹttest tän peeiʹv. Mââipeäʹlnn lie kuuitâǥ âlddsin čueʹtt eeʹǩǩed, kooi ääiʹj mäŋgg ääʹšš lie ǩiõrggnam mottjed.
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õlmstâtt 20.8 Aanrest nuõrttsäʹmmlai historia da kulttuur ǩiõttʼtõõlli pååđčiõlǥtõõzzi obbvuõđ. Čiõlǥtõõzzi mieʹrren lij kaggâd ouʹdde nuõrttsäʹmmlai historia maaʹttid, nuõrttsäʹmmlaid kuõskki pååđlääʹjjšiõttummuž, šõddâm muttsid di lääʹjjest šiõttuum meärrõõzzi teâuddjummuž. Čiõlǥtõõzzin täʹrǩstõõlât še Saaʹmi siidsåbbar sââʹj di nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvueʹǩǩvueʹjj.
Nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvuõʹjjin, jieʹllemåårrmõõžžin, valdšmallaš kõskkvuõđin Lääʹddjânnam riikkin di täid šiõttõõlli lääʹjjšiõttummšest lie šõddâm jõnn muttâz Lääʹddjânnam jiõččnažvuõđ ääiʹj. Juʹn Peäccam õhttummuš Lääʹddjânnma eeʹjj 1920 rââššii nuõrttsääʹm õutstõõzzi õhttsažkååddlaž da jieʹllemvueʹǩǩvueʹjj miârkteeinalla. Jieʹllemvueʹjj leʹjje juʹn tällõõzzlaž kriisâst oouʹdab raajjǩeässmõõžži da vääinai šõddeem čårstõkvuõʹjji diõtt. Ođđ raajj piõʹdǧǧii määŋgid nuõrttsääʹm siidid kueiʹt jeeʹres riiʹǩǩe.
Peäccam ođđ pääiklažvaaldâšm leʹbe Lääʹddjânnam riikkvaaldâšm jie tobddâm leʹbe aainâs tobdstam nuõrttsäʹmmlai vuõiggâdvuõđid leʹbe välddam lokku sij spesiaaltaarbid vuuʹd alggmeeran. Mäddtääl harjjteei, väʹlddvueʹzzi lääʹdd ođđaassji da luâttresuursid äuʹǩǩeei industria ouddõõzz leʹjje vuõss-sâjjsa. Eman 1930-lååǥǥast riikkvaldšmest aʹlǧǧeš čiõlǥted Suõʹnnʼjelsiid nuõrttsäʹmmlai spesiaaltaarbid. Tän vuâsttlõʹstteš kõrrset läʹddlai jååʹđtem pääiklažvaldšmest. Nuuʹbb jõnn vääin mâŋŋa Peäccam nuõrttsäʹmmlaid evakuõʹstteš Aanra, koozz vuâđđeeš sääʹmvuuʹd.
Čiõlǥtõõzzâst lie jååʹđtemsääʹn da koumm jeeʹres äiʹǧǧpõõʹjid ǩiõttʼtõõlli vueʹzz. Vuõssmõs vueʹzz di jååʹđtemsaaʹnid lie ǩeeʹrjtam puärrsab tuʹtǩǩeei, doseʹntt Taarna Valtonen (Turku, Heʹlssen da Oulu universiteeʹtt) da nuõrttsääʹmǩiõl universiteʹttlehtor, filosofia dåhttar Markus Juutinen (Oulu da Turku universiteeʹtt). Tät ǩičldõk ǩiõttʼtââll iiʹjji 1920–1955 vueʹjj da vuäjjan nuõrttsäʹmmlaid jeäʹrben kuõskkâm lääʹjjšiõttummša da valdšma di sij harjjtem jieʹllemvuõʹjjid. Ǩičldõk vuäjjan Peäccam äigga 1920–1944. Tõt čuäʹjat, što riikk ij välddam lokku nuõrttsäʹmmlai spesiaalsââʹj leʹbe vuõiggâdvuõđid lääʹjjšiõttummšest ij-ǥa pääiklažvaaldâšm tõn toiʹmmjummšest. Pååđlääʹjjšiõttummuž aʹlǧǧeš šiõtteed eman nuuʹbb jõnn vääin mâŋŋa.
Nuʹbb vueʹss lij tuʹtǩǩeei, filosofia dåhttar Sonja Tanhua (Heʹlssen universiteʹtt) čiõlǥtõs Nuõrttsäʹmmlai da riikk kõskkvuõđ vääinai mâŋŋa Lääʹddjânnmest. Tõt ǩiõttʼtââll äiʹǧǧpââʹj 1955–1985. Tõn poodd šõddeeš vuâđ nuõrttsäʹmmlaid kuõskki pååđlääʹjjšiõttummša di vuåǯǯuš põõšši vuâđ ool Saaʹmi siidsåbbar da riikk kõskksaž veerǥlaž kõskkvuõđid. Čiõlǥtõõzzâst ǩiõttʼtõõlât nuõrttsäʹmmlai, Lääʹddjânnam riikk di jeeʹres toiʹmmjeeʹji kõskksaž risttreeidaid di nuõrttsääʹm õutstõõzz vaaiktummuž da toiʹmmjeeivuõđ vueiʹttemvuõđid da oʹnnstummšid äiʹǧǧpââʹj ääiʹj. Tõʹst puätt ouʹdde, što lääʹjjšiõttummuš ouddni meälǥžet ij-ǥa kuåsttu, što riikkâst leʹčči leämmaž aktiivlaž haall oouʹdeed nuõrttsäʹmmlai jieʹllemåårrmõõžžid.
Kuälmad vueʹss lij diploominsinõõr Darija Semenoja čiõlǥtõs Nuõrttsäʹmmlai jieʹllemåårrmõõžži da jieʹllemvuõʹjji ouddnummuš sääʹmvuuʹdest ânnʼjõž sääʹmlääʹjj (253/1995) viõǥǥâståårrâmääiʹj. Tõt ǩiõttʼtââll nuõrttsäʹmmlai jieʹllemåårrmõõžži da jieʹllemvuõʹjji ouddnummuž sääʹmvuuʹdest ânnʼjõž sääʹmlääʹjj viõǥǥâståårrâmääiʹj leʹbe eeʹjj 1995 rääʹjest ânnʼjõžääiʹj räjja. Äʹššvuuʹd, koid ǩiõttʼtõõlât, lie nuõrttsäʹmmlaid kuõskki pååđlääʹjjšiõttummuš da tõʹst šõddâm muttâz, sääʹmläkka vuâđđõõvvi veäʹǩǩvuõtt- da läinnriâžldõk, nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvueʹjj da jieʹllemåårrmõõžž, sääʹmlääʹjj meâldlaž jälstempõõrti raajjmõš da määdd vuäǯǯmõš di sääʹmtäälai luõvtummuš. Ǩiõttʼtõõllmõõžž õđđmest lie jieʹllemvueʹjj da jieʹllemåårrmõõžž, jeäʹrben jälstempõõrti raajjmõš da määdd vuäǯǯmõš di tõid õhttneei määŋg vaiggâdvuõđ da oođeemtaarb.
Komissio õlmstâtt vueʹzz tän obbvuõđâst nuõrttsääʹmǩiõʹlle jåårǥlõttum.
Čiõlǥtõõzz õlmstââʹttet Riikksuåvtõõzz neʹttseeidain mâ 20.8. čiâss 8:
- Taarna Valtonen ja Markus Juutinen, Sonja Tanhua, Darija Semenoja: Kolttasaamelaisten elinkeinot, erillislainsäädäntö ja suhteet Suomen valtion kanssa vuosina 1920–2024 – kolme erillisselvitystä saamelaisten totuusja sovintokomissiolle https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-352-4
- Taarna Valtonen da Markus Juutinen: Ǩičldõk iiʹjji 1920–1955 vaaldâšm- da õhttsažkåʹddriâžldõʹǩǩe, laaʹjjid da jieʹllemvuõʹjjid nuõrttsäʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5
Čiõlǥtõs lij vueʹssen Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio pååđčiõlǥtõõzzi rääidast. Komissio tuâjjan lij čiõlǥted säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem čårstummuž da assimilaatio di puʹhtted ouʹdde kuånstid suåvâdvuõđ raajjâm diõtt alggmeer säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõskâst. Teâđ komissiooʹje valmštõllum čiõlǥtõõzzin käunnʼje neʹttseeidain https://sdtsk.fi/julkaisut/.
Lââʹssteâđ
Väʹlddpiisar Ulla-Marja Aikio Puoskari
ulla.aikio-puoskari(a)sdtsk.fi
Saakkeemplaaneei Mira Pohjanrinne
mira.pohjanrinne(a)sdtsk.fi