– Säʹmmla lie jouddâm tuärrad vuõiggâdvuõđin määddeez da kulttuurseez eeʹǩǩčuõʹđi ääiʹj. Säʹmmlai dommvuuʹdest juõʹǩǩ vuuʹdest da puõlvvõõǥǥâst lie jiijjâz ǩiõččlâsttmõõžž määddai mõõntummšin da jieʹllemvueiʹttemvuõđi ǩeäʒʒnummšest, tuâtt Lappi universiteeʹtt nuõrab tuʹtǩǩeei Kukka Ranta. – Ânnʼjõž puõlvvõõǥǥ kåitta õinn šiõtteed sij sääʹm jieʹllem oouʹdab puõlvvõõǥǥi ääiʹj šõddâm samai jõnn pirrõõzz muttsid, da sääʹmõhttsažkåʹdd lij eʹpet jõnn muttsi da šiõttlõõvvmõõžž ooudâst.
Ranta tuejjii säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje pååđčiõlǥtõõzz ođđ industriallaš mäddââʹnnemtiâddjin. 1990-lååǥǥ rääʹjest äimmõsmuuttâs lij älggam vaaikted viõkkšânji säʹmmlai dommvuuʹd pirrõʹsse da sääʹm jieʹllemvuõʹjjid. Ođđ industriallaš mäddââʹnnemtiâddi puäʹtte še energiaseerd mieʹldd. Čiõlǥtõs täʹrǩstââll säʹmmlai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđid energiasirddu õhttneei mäddââʹnnemplaanin jeäʹrben kuåivvsi da piõggviõǥǥ vueʹzzeld. Määŋgid säʹmmlaid energiaserdd čuäjtââtt čaʹppes leʹbe ruânn kolonialismmân.
– Ǩiõttmaddi paalǥâskååʹdd säʹmmla ǩiõččlâʹstte, što seeʹst ij leäkku lääʹǩǩ sij staanân jie-ǥa sij leäkku tääʹssverddsa saǥstõõllâmkueiʹm mäddââʹnnemtiâddji vueʹlnn, Ranta tuâtt. – Juʹn tåʹlǩ vuʹvddvaʹrrjemtuʹmmstõk šõddad pannaainâsvuõđ. Jõs nuõr jie tuõst juäʹtǩǩed äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid, vuäitt seuʹrrjõssân leeʹd äʹrbbvuõđlaž sääʹmkulttuur läppjummuš.
Ânnʼjõž vueʹjjest juʹn õhtt vaʹrrjõs da ođđ mäddââʹnnemplaan väʹldde jiânnai ääiʹj, resuursid da viõǥǥid sääʹmõutstõõzzin. Ranta noorrâm aunstõõzzâst pâjjan psykolooglaž nuäʹđ teädd. Čõõđ ääiʹj juätkkjeei vaarr määddai puuttmõõžžâst, sääʹmkulttuur juätkkjemvuõđ puåtkknummšest da äʹrbbvuõđlaž puäʒʒhååid puuttmõõžžâst šõddad čõõđ ääiʹj juätkkjeei pannaainâsvuõđ.
– Energiaseerd vuõiggvuõđmeâldlažvuõtt lij ǩidd mââimõs ǩiõđâst meersaž lääʹjjšiõttummšest da tõn toimmupiijjmõõžžâst. Tän räjja leät vuäinnam, što jeät ni õõut energiasirddu õhttneei industriallaš mäddââʹnnemplaanâst leäkku vuässâttam säʹmmlaid nokk, Ranta teäddad.
Kukka Ranta pååđčiõlǥtõs ”Vilkštõõttâmvuuʹd jie teänab leäkku – ođđ industriallaš mäddââʹnnemtiâddi säʹmmlai dommvuuʹdest” õlmstõʹtteš 17.6.2025 riâššum šõddmõõžžâst Aanar Sajoozzâst. Seämma šõddmõõžžâst õlmstõʹtteš še Jan Saijets da Jarmo Pyykkö pååđčiõlǥtõõzz ”Meäʹcctääl vaaiktõõzz sääʹmpuäʒʒhoiddu – Täʹrǩstõõllâm vueʹlnn kumulatiivla hääit da vuässõõttmõš tuʹmmstõktuõjju”.
Meäʹcctääl šõddeem miâlggâd jõnn hääit kõõddâs lij juʹn râstldum
Meäʹcctääll lij juʹn šõddääm jõnn kumulatiivlaž hääit sääʹmpuäʒʒhoiddu. Häitt lij juʹn miâlggâd jõnn, što tõt tuejjad veäʹr säʹmmlai vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi vuâstta, tueʹtte Saijets da Pyykkö čiõlǥtõõzzsteez. Čiõlǥtõõzzâst meäʹcctääl vaaiktõõzzid ärvvtõõlât lasklmin jeäkkal eeʹǩǩšõddmõõžž mõõntummšest. Jeäkkal eeʹǩǩšõddmõš lij ǩidd puäʒʒmeäʹrest, mieʹcci ââʹjjest, vuʹvddšorradvuõđâst da kuõlbântyyppâst, infrastruktuur heâmmõõzzin, paalǥâsklaassin di täʹlvv-, ǩieʹss- da pirrekksaž palggsi mieʹrin. Laaskâlm lie tuejjuum Muddusjääuʹr, Pääʹnntuõddâr, Âʹvvel da Lappi paalǥâskooʹddi vuuʹdest.
– Laʹsǩǩeem-maallâst ǩidd ååreeʹl meäʹcctääl šõddeem tällõõzzlaž häitt lij nuʹtt 2 miljoon euʹrred eeʹjjest neellj paalǥâskååʹdd vuuʹdest. Muännai miõlâst tät čuäʹjat, što miâlggâd jõnn hääit kõddâz leät juʹn râstldam, Saijets tuâtt. – Tän lasklmest leät välddam lokku tåʹlǩ jeeʹelmõõntummuž šõddeem hääit, leâša jeeʹres hääit lie še määŋg. Tuejjeem tääʹzzest tät miârkkšââvv, što täk nellj paalǥâskååʹdd lie mõõntam 50–70 ooumažtuâjjeeʹjj meäʹr puäʒʒhååidast. Tät lij siõm meer kõskkvuõđâst miâlggâd jõnn vuässõs tuâjjviõǥǥâst. Lââʹssen pääikla vaaiktõõzz puäʒʒhoiddu lie šuur.
Mieʹcci suõjjlummšest da ââʹnnmest õõlǥči suåppâd sääʹmõutstõõzzivuiʹm
Čiõlǥtõõzzâst vuâmmšââʹttet, što jiânnai suõjjleǩani luâttmieʹcc käunnʼje kuuitâǥ veâl. Vueʹss täin lie juʹn muõrrpuuʹtʼtõõzz åålǥpeäʹlnn, leâša tõk jie leäkku suõjjlum lääʹjj mieʹldd. Saijets da Pyykkö eʹtǩǩee, što håʹt täk mieʹcc jie puk ni tieuʹd EU kriteeʹrid, de tõi õhttvuõđâst õõlǥči kuuitâǥ väʹldded še puäʒʒhoiʹddjeeʹji vuäinlmid lokku tõn diõtt, ko tõin šâdd jeeʹel. Mieʹcci suõjjlummuž da âânnmõõžž õõlǥči-i suåppâd sääʹmõutstõõzzivuiʹm proseeʹssin, kook teäuʹdde säʹmmlai vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđid kuulli frijj, tiõttu vuâđđõõvvi ouddmiâsttmõõžž vuâđđjurddi.
Čiõlǥtõs čuäʹjat, što säʹmmlai vuõiggâdvuõđid alggmeeran kuulli viõkkšõs vuässõõttmõš siʹjjid kuõskki tuʹmmstõktuõjju ij leäkku mieʹcci ââʹnnmest tän räjja teâuddjam tååđteei naaʹlin. Kulttuur rââššeemǩiõld da kumulatiivlaž vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõš lie kuuitâǥ sääʹm puäʒʒhoiʹddjeeʹji vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi vueʹss. Õhttõõvvâm meerkooʹddi ooumažvuõiggâdvuõttkomitea lij še tuõttâm, što kumulatiivlaž obbhääitaid âlgg ärvvtõõllâd, ij-ǥa tåʹlǩ måtam tååimai leʹbe plaani hääitaid.
– Muännai tuʹtǩǩummuš čuäʹjat, što miâlggâd jõnn hääit kõddâz leät juʹn râstldam määŋg puäʒʒhåiddõutstõõzzâst, Pyykkö tuâtt. – Teʹl juõʹǩǩ miârkteei hääitaid šõddeei lââʹsståimm tuejjad veäʹr säʹmmlai vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi vuâstta. Mäddõõʹnni da veʹrǧǧneeʹǩǩ jie tueʹjjed kumulatiivlaž vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžid, håʹt tõt lij vieʹltʼtem hääit meärtõõllmest. Pueʹttiääiʹj tän kumulatiivlaž vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžž õõlǥči tuejjeed še tuʹmmstõktuâj tuärjjan veʹrǧǧneǩviõǥǥivuiʹm.
Taarbšet muttsid lääʹjjšiõttummša da kõrr materiaalʼlaž vuõiggâdvuõđid
Lääʹddjânnam säʹmmlai kõõskõs-sieʹbr saaǥǥjååʹđteei Aslak Holmberg åskk, što čiõlǥtõõzz ouʹdde šiõǥǥ vuâđ komissio tuõjju. Son åskk, što tõk vieʹǩǩte meäʹrted kulttuurlaž hääit raaj da što tõk tuärjjee argumentaatio pueʹttiääiʹj še, ko ođđ plaanid čuõppmõõžžid da jeeʹres industriallaš mäddâânnmõõžž naaʹlid tuejjeet. Miârkteei hääit raajj õõlǥči suu mieʹldd leeʹd sääʹmõutstõõzzi meärtõõllâmnalla tõn diõtt, ko veʹrǧǧneeʹǩǩ jie toobd vuuʹdid leʹbe kulttuur riʹjttjeei naaʹlin.
– Kuhttuin čiõlǥtõõzzin pâjjni še vuõrddum juurdpuättmõš, što säʹmmlain ij leäkku vaaiktemväʹldd väʹlddveärlaž tuʹmmstõktuõjju pirr Sääʹmjânnam. Lij vääžnai, što raajõõzzlaž muttsi taarb teäddeet tõn diõtt, ko veʹrǧǧoummui tieʹttemvuõđ lââʹzztummuš ij riʹjtte. Vääžnai lij serddjed mainsted kõrr materiaalʼlaž vuõiggâdvuõđin, Holmberg tuâtt.
Tuʹtǩǩeei da puäʒʒooumaž Pekka Aikio däs tuâtt, što suu miõlâst säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ǩeeʹʒʒummuš lij juätkkjam juʹn eeʹǩǩčuõʹđi ääiʹj, da älggam juʹn ouddâl Lääʹddjânnam jiõččsmõõvvmõõžž. Suu mieʹldd jeäʹrben lääʹjjšiõttummša õõlǥči ǩiiddted vuâmmšummuž da tõn õõlǥči muʹtted. Õhtt ouddmiârkk leʹčči skääđđkoʹrvveemlääʹjjšiõttummuš da tõn oođummuš.
Vuâčč sääʹmsieʹbr oudsteei Milla Pulska teäddad äʹrbbteâđ seeiltummuž tääʹrǩesvuõđ pirrõsmuttsi vueʹlnn. Vuâčč vuuʹdest lie leämmaž jiânnai jõnn pirrõsmuttâz. Ouddmiârkkân tuʹlvvääuʹd vaaikte jiânnai vuuʹd kulttuur- da ǩiõllsäimmõõzzid, kook piõdggne tuʹlvvaauʹdi diõtt. Šiõttlõõvvmõš da mõõntummuž lie leämmaž Pulska mieʹldd nuʹtt jiânnai, što äʹrbbteâđ noorrmõõžž da seeiltummuž tääʹrǩesvuõtt pâjjan. Tän tuejjeet ouddmiârkkân Šelgos Tankajohka -projeeʹkt pääiʹǩ.
– Ođđsumõs vaarr Vuâčč vuuʹdest lij mašinallaš kåʹllkuäivvmõõžž lâssnummuš. Tõt äštt čäccõõzz, pirrõõzz da puäʒʒhååid. Vääžnai leʹčči-i, ko kåʹllkuäivvamlooʹvid miõđât, täʹrǩstõõllâd obbhääitaid da pirrõsmuttsid õõutâst, nuuʹbbi saaʹnivuiʹm säärneeʹl pirrõsmõõntummšid obbvuõttân, ceälkk Pulska.
Kukka Ranta pååđčiõlǥtõõzz ”Vilkštõõttâmvuuʹd jie teänab leäkku – Industriallaš mäddââʹnnemtiâddi säʹmmlai dommvuuʹdest” da Jan Saijets da Jarmo Pyykkö pååđčiõlǥtõõzz ”Meäʹcctääl vaaiktõõzz puäʒʒhoiddu – täʹrǩstõõllâm vueʹlnn kumulatiivla hääit da vuässõõttmõš tuʹmmstõktuõjju” õlmstõʹtteš säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õlmstâʹttemšõddmõõžžâst Aanar Sajoozzâst 17.6.2025. Õõlmtõõzz lie lookkâmnalla da laaddâmnalla riikksuåvtõõzz õõlmtõsarkiivâst. Liântt lij ǩiõččâmnalla da õõlmtõs lij še laaddâmnalla komissio neʹttseeidain.