Juõʹǩǩ sääʹm puõlvvõõǥǥâst lie jiijjâs ǩiõččlâsttmõõžž jânnmi mõõntummšin da jieʹllemvueiʹttemvuõđi ǩeäʒʒnummšest – 1900-lååǥǥ rääʹjest sääʹmvuuʹdest lie čuõppâm veiddsânji mieʹccid. Lappi paalǥâskååʹdd säʹmmlaid päkksiʹrddeš Euroopp šuurmõs tuʹlvvaauʹdi raajjmõõžž vueʹlnn 1960- da 70-lååǥǥai vaajtõõzzâst. Håʹt kuåivvâz jie veâl säʹmmlai dommvuuʹdest leäkku, mašinakåʹllroggâm lij veeidas da maatkčemvuuʹd veiddne.
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õlmstâtt ođđ pååđčiõlǥtõõzz 17.6. industriallaš mäddââʹnnemtiâddji vaaiktõõzzin säʹmmlai dommvuuʹdest. Čiõlǥtõõzz lij tuejjääm Lappi universiteeʹtt nuõrab tuʹtǩǩeei, Maj da Tor Nesling foond näggtõsǩeʹrjjtuʹtǩǩeei Kukka Ranta.
– Ânnʼjõž puõlvvõõǥǥ kåitta õinn šiõtteed sij sääʹm jieʹllem oouʹdab puõlvvõõǥǥi ääiʹj šõddâm samai jõnn pirrõõzz muttsid. Sääʹmõhttsažkåʹdd lij eʹpet jõnn muttsi da šiõttlõõvvmõõžž ooudâst. Äimmõsmuuttâs lij 1990-lååǥǥ rääʹjest älggam vaaikted viõkkšânji pirrõʹsse da sääʹmjieʹllemvuõʹjjid, jeäʹrben puäʒʒhoiddu. Säʹmmlai dommvoudda ohjjâʹvve še ođđ industriallaš mäddââʹnnemtiâddi energiaseerd taarbi vääras. – Kõskksummus pueʹttiääiʹj vaarrkovvân ǩiõččlââʹstet ååʹn kuåivâstoiʹmmjummuž da piõggviõǥǥ, Ranta ǩeeʹrjat.
Energiaserdd fossiiltäälast illneutraal tallu lij vieʹltʼtem, da Ranta mieʹldd tän säʹmmlai oudsteei vuäiʹnne še seämmanalla. Juuʹrdet, što Lääʹddjânnmest lie jiânnai energiaseerdast taarbšum kriittla aunnâz, da väʹlddvueʹss malmmooccâmtoiʹmmjummšest šâdd Lappist. Liâdggnoorrji mineraalid da hääʹrves mäddmetaallid oocci kuåivâsõhttõõzz veeidee tääuʹjben di tääuʹjben tõi toiʹmmjummuž säʹmmlai dommvoudda säʹmmlai vuâsttlâsttmõõžžâst huõlǩani.
– Äimmõsmuttâz vaaiktõõzz sääʹmõhttsažkådda da -kulttuuʹre lie tuõttšõs vaarr. Tõi ǩieʹppeem diõtt âlgg reâuggad, leâša ij säʹmmlai mäʹhssmen, peʹce õhttsažtuâjast, tuâtt Ranta. – Meeraikõskksaž äimmõspaneeʹl lij tuõttâm, što alggmeerai äʹrbbteâđ siiʹsǩâttmõš äimmõsmuttâz šiõttlõõvvâmtååimaid tuejjeʹči tõin viõkkšab.
Pååđčiõlǥtõs tuejjad takaiǩičldõõǥǥ energiasirddu õhttneei industriallaš mäddââʹnnemtiâddjin säʹmmlai dommvuuʹdest da täʹrǩstââll säʹmmlai vuässõõttâmvuõiggâdvuõđid mäddâânnmõõžž plaanmest da tuʹmmstõõǥǥin. Ranta mieʹldd čiõlǥtõs čuäʹjat, što säʹmmlaid kueʹđet systemaattlânji åålǥpeälla sij vuuʹdi määddai âânnmõʹšše õhttneei tuʹmmstõktuâjast.
Tiõrv pueʹttem kuullâd lââʹzz õlmstâʹttemšõddmõʹšše, koon riâžžât 17.6. čiâss 10–15 Aanar Sajoozzâst. Šõddmõš lij lääʹddǩiõllsaž da tõn liântteet. Lââʹssteâđ lie pueʹttmen.
Seämma šõddmõõžžâst õlmstââʹttet še koumm jeeʹres ođđ pååđčiõlǥtõõzz: Metsätalouden vaikutukset saamelaiseen poronhoitoon ‒ Tarkastelussa kumulatiiviset haitat ja osallistuminen; Inarin vesien tila ja Inarijärven kalastus saamelaisten ja ilmastonmuutoksen näkökulmasta; ja Saamelaisten kalastusoikeuksien kehityspiirteitä.
Čiõlǥtõõzz õlmstââʹttet Riikksuåvtõõzz neʹttseeidain mâ 17.6. čiâss 8:
- Kukka Ranta: ”Väistämisalueita ei enää ole” -uudet teolliset maankäyttöpaineet saamelaisten kotiseutualueella https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-227-5
Čiõlǥtõs lij vueʹssen Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio pååđčiõlǥtõõzzi rääidast. Komissio tuâjjan lij čiõlǥted säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem čårstummuž da assimilaatio di puʹhtted ouʹdde kuånstid suåvâdvuõđ raajjâm diõtt alggmeer säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõskâst. Teâđ komissiooʹje valmštõllum čiõlǥtõõzzin käunnʼje neʹttseeidain https://sdtsk.fi/julkaisut/.