Lääʹddjânnam riikkâst lie nuʹtt õõlǥtemvuõtt ko še vueiʹttemvuõđ staaneed sääʹmǩiõlid jieʹllemviõkksaž pueʹttiääiʹj.
– Riikk õõlǥči aalǥted sääʹmǩiõli tuärjjan põõšši rajjsid da čuäʹjted sääʹmǩiõlltuõjju riʹjttjeei resuursid, što sääʹmǩiõl vuäiʹtte ravsmed da ouddned Lääʹddjânnmest. Sääʹm sosioliŋvistiikk professor Annika Pasanen särnn, što sääʹmǩiõli vueʹǩǩ lij puârrnam Lääʹddjânnmest čårstõõǥǥlaž naaʹlin. – Täʹst huõlǩani puk koumm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl, aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõl, lie õinn vaarvuâla da tõi pueʹttiääiʹj ainsmâʹttem diõtt taarbšet tuâj čõõđ ääiʹj. Ǩiõlʼlaž assimilaatio, suddõõttmõõžž, šõddeei tuejjeei jie leäkku läppjam ni koozz, son ceälkk.
Sääʹmǩiõli jieʹllemviõkksažvuõđ staanummuš ooudald ǩiõl ođđ puõlvvõõǥǥid serddmõõžž vueiʹtlvâsttmõõžž pirr Lääʹddjânnmest. Šuurmõs vueʹss sääʹmpäärnain da päʹrnnpiârrjin jälste tän poodd säʹmmlai dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn, koʹst sääʹmǩiõli mättʼtõs škooulâst lij še pueʹrmõs vueʹjjest occnjaš. Lââʹssen mättʼtõõzz uuʹdet tääuʹjmõsân haʹŋǩǩõstoiʹmmjummšen.
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje pååđčiõlǥtõõzz tuejjääm Pasanen âânn sääʹmǩiõlltuâj projeeʹktluânddsažvuõđ õhttân šuurmõs riiskin ǩiõli pueʹttiäigga. Lââʹssen vaiggâdvuõttân lij, što ǩiõlltuâj vueiʹnet täujja jiõččtäättlaž tuâjjan. Täk vaiggâdvuõđ lie še säʹmmlai dommvuuʹdest.
– Sääʹmǩiõllpieʹzz toiʹmmje projeʹktten, håʹt tõk lie čiõlggsânji čuäjtõõttâm sääʹmǩiõli jeälltummuž viõusmõs neävvan. Tõi lââʹssen še jm. sääʹmǩiõlltuâj tâʹvvjânnmallaš kõõskõs, Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmai põõšši teäggtõõzztää da pannaainâsvuõđ vueʹlnn.
Tääʹrǩmõs lij sääʹmǩiõl serddmõš dååma
Pasanen särnn, što õhtt tääʹrǩmõs äʹšš sääʹmǩiõli pueʹttiääiʹj peäʹlnn lij kuuitâǥ sääʹmǩiõli serddjummuš ođđ puõlvvõõǥǥid dååma. Son teäddad čiõlǥtõõzzstes sääʹmǩiõli vuõʹjji määŋghämmsažvuõđ. Aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõli sââʹj čårste nuuʹbbineez. Tâʹvvsääʹmǩiõl vueʹǩǩ vaajtââll, ko mõõnât vuuʹdest nobba, da vueʹǩǩ lij määŋgååʹblkallšab ko aanar- da nuõrttsääʹmǩiõli vueʹjj. Sääʹmǩiõlid mainsteei ǩiõllõõutstõõzz lie še määŋgååʹblkallšab veʹrddeeʹl oouʹdab vuâkka. Jieʹnnǩiõllsai lââʹssen sääʹmǩiõlid mainste sääʹmǩiõlâz jeälltam oummu da lââʹssen še aivv ođđ, sääʹmõutstõõzzi åålǥpeäʹlnn pueʹtti ǩiõllõõʹnni.
Pasanen čiõlǥtõõzz õlmstâʹttemšõddmõõžžâst tuâj kommentâsttam sääʹmǩiõli äʹšštobddi õʹnne še vääžnʼjen sääʹmǩiõli määŋgååʹblkallašvuõđ lokku välddmõõžž da ǩiõl plaanummša saʹtssjummuž.
Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzlaž Tauno Ljetoff kaaggi ouʹdde määŋg sääʹmǩiõl silttummuž šiõǥǥ ouddnummšen. Määŋgsääʹmǩiõllsaž kommunikâsttmõš lââʹzzat ǩiõl ââʹnnemvuõʹjjid da lââʹzzat jeeʹres sääʹmǩiõlid mainsteei oummui kõskksaž fiʹttjõõzz. Ljetoff lij jiõčč mättjam nuõrttsääʹmǩiõl vuõrâsooumžen, reâugg ânnʼjõžääiʹj määŋgsääʹmǩiõllsaž õutstõõzzâst da serdd nuõrttsääʹmǩiõl päärnžasas.
Aanarsääʹmǩiõl õhttõõzz (Anarâškielâ servi) saaǥǥjååʹđteei Marja-Liisa Olthuis teäddii tõn, što kõõskmõs ǩiõllpuõlvvõõǥǥ tuõʹllʼjummuš viõkksen lij samai kriittlaž. Suu mieʹldd aanarsääʹmǩiõl õhttvuõđâst tuåivvuš, što ǩiõll mäcc põõrtid, ko čooudoummu serddje ǩiõllsiʹrddjen õhttsažkådda – mii šõõddi še tuõttân.
– Aanarsääʹmǩiõlâst leät serddjeʹmmen tiõttumnallšem tuõʹllʼjem-mätta. Ij leäkku teänab akutt tarbb šõddâd di šõddâd, peʹce ååʹn õõlǥči čiŋlmõõvvâd tõõzz, mii juʹn lij da ravveed tõn, Olthuis tuõđi.
Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi tuärr leämmʼmõõžžstes ǩiõlltuâj paaldâst
Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi jååʹđteei Mika Saijets teäddii, što ǩiõlltuâj rajjsi põõššjen sättmõš lij vääžnai sääʹmǩiõli jieʹllemviõkksažvuõʹtte. Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi lij jouddâm mââimõs eeʹǩǩpeäʹl ääiʹj ǩiõlltuâj paaldâst čoouǥõõttâd leämmʼmõõžžstes – lääʹjj suejtää teäggtõõzz juätkkjemvuõtt da tuâj pueʹttiäiʹǧǧ lie snäätnteeʹm. Ǩiõllkaʹlddi rool lij kõskksaž sääʹmǩiõli ǩiõllhuâlast da noormtummšest di sääʹmǩiõlid kuõskki tâʹvvjânnmallaš õhttsažtuâj oouʹdummšest.
– Riikk õõlǥči ainsmâʹtted põõšši teäggtõõzz Ǩiõllkaʹlddi toiʹmmjummša. Riikkâst lij jeäʹrab vaʹstteemvuõtt tõn diõtt, ko tõt lij vueʹzzstes šõddääm hääit sääʹmǩiõlid assimilaatioproseeʹssi pääiʹǩ, Saijets särnn.
Filosofia dåhttar, alggmeertuʹtǩǩummuž puärrsab tuʹtǩǩeei Irja Seurujärvi-Kari Heʹlssen universiteeʹttest kaaggi ouʹdde dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn leʹddi jeäʹrab vaʹǯǯtõõzzid. Måtam vuuʹdin, mâʹte ouddmiârkkân Heʹlssnest, ääiʹjben kõddum säʹmmlai kõskksaž õutstõõzzlažvuõtt lij piâssâm rainnâd. Tät lij huõl counni tõn diõtt, ko šuurmõs vueʹss sääʹmǩiõllsaž päärnain jälste ânnʼjõžääiʹj dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn. Seurujärvi-Kari mošttʼti kuuitâǥ, što dommvuuʹdest lie še jiijjâs vaʹǯǯtõõzz. – Ouddmiârkkân luâttjieʹllemvuõʹjjin, mâʹte puäʒʒhååidast, leät vuâmmšam, što lääʹddǩiõll väldd jäänab sââʹj ko ouddâl. Puäʒʒhååid sääʹmǩiõllsaž sannõs älgg siõmmnai siõmmnai koʹrvvõõvvâd lääʹddǩiõlin, da tääzz lij ååʹn vääžnai kässjõõttâd.
Kåʹddtääʹzz tuʹmmstõktuâjain lij räʹtǩǩeei rool aarǥâst
Pasanen oudd čiõlǥtõõzzstes sääʹmǩiõl oouʹdeem diõtt jiijjâs siâzztõõzzid, kook kueʹsǩǩe Lääʹddjânnam riikk ǩiõllpolitiikk. Tõid vuäitt juâǥǥtõõllâd kooum vueʹss-suârgga: ǩiõllvueʹjj pueʹrummša dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn, põõšši rajjsi da resuursi täʹǩǩummša di ǩiõll-lääʹjjšiõttummuž teeʹmid. Lââʹssen sääʹmǩiõli vueʹjjest Lääʹddjânnmest õõlǥči Pasanen mieʹldd vuäǯǯad lââʹzz tuʹtǩǩuum teâđ.
Seurujärvi-Kari kaaggi ouʹdde õhttsažtâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž õhttân kuånsttân oouʹdeed Lääʹddjânnam, Taar da Ruõcc raajid râstldeei õhttsažtuâj, jeäʹrben ǩiõllõhttsažtuâj. Paneliist õʹnne vääžnʼjen še tõn, što Lääʹddjânnmest, Ruõccâst da Taarâst alttuum tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss tuejjee õhttsažtuâj da tõi kõõskâst lij teâđai vaajtummuš.
Olthuis da Ljetoff teäddee, što ǩiõllpieʹzzi sââʹj õõlǥči ainsmâʹtted ouddpeâmmlääʹjjest. – Piârrji tuärjjummuš ǩiõllvaʹlljummšin aalǥ rääʹjest lij vääžnai. Ǩiõlltuâjjneävv lie kuuitâǥ veâl ooccanj. Olthuis mušttli, što ouddmiârkkân sääʹnnǩeʹrjjtuâjj väill aanarsääʹmǩiõlâst tän poodd obbnes. Ljetoff däs vuäinn ǩiõllteknologia ooudâs viikkmõõžž kõskksaž äʹššen, što vieʹǩǩ vuäǯǯčeš še ǩiõl noormtummša. Lââʹssen sääʹmǩiõli oouʹdummuž õõlǥči vuäǯǯad mieʹldd kooʹddi strategiaid še. – Kåʹddtääʹzz tuʹmmstõktuâjast lij täujja sääʹmǩiõllsaž piârrji vueʹzzeld tõt jäänmõsân räʹtǩǩeei rool aarǥâst, cieʹlǩi Ljetoff.
Annin Pasanen pååđčiõlǥtõs ´Säʹmmlai ǩiõlʼlaž suddõõttmõõžž, piʹrǧǧummuž da ođsmummuž proseeʹss Lääʹddjânnmest´ õlmstõʹtteš säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio webinaarâst 23.5. Õõlmtõs lij lookkâmnalla da laaddâmnalla riikksuåvtõõzz õõlmtõsarkiivâst. Liântt lij ǩiõččâmnalla tääiʹben da õõlmtõs lij še laaddâmnalla komissio neʹttseeidain.
Pasanen reâugg sääʹm sosioliŋvistiikk professoorân Sääʹm õllškooulâst Taar Guovdageaidnu-siidâst (Sámi allaskuvla/ Sámi University of Applied Sciences). Son kovvad jiijjâs ǩiõlljeälltummša spesialisõõvvâm ǩiõlltuʹtǩǩeeʹjen, ǩiõllaktivisttân da -vaaikteeʹjen, Sämma puättam läʹddliʹžžen.
Lââʹssteâđ:
Annika Pasanen
Sosioliŋvistiikk professor, +47 78 44 85 32
annikap@samas.no
Ulla Aikio-Puoskari
Vueiʹvvpiisar, +358 29 516 0135
ulla.aikio-puoskari@gov.fi
Mira Pohjanrinne
Saaǥǥtemplaaneei, +358 29 516 0041
mira.pohjanrinne@gov.fi