Risttviõrru viõrrlâttmõš vaaikti säʹmmlai kulttuuʹre samai čiŋŋlânji, da veâl 1800-lååǥǥ alggpeäʹlnn saʹtteš sääkkted nåkam säʹmmlaid, kook jie mättʼtam päärneez lääʹddǩiõl. Ceerkav viõrrlâʹttemtuâjast leäi kõõččmõš Sääʹmjânnma ohjjõõvvâm kolonialiistlaž huõđđuvälddmõõžžâst. Tõõzz lij takai alggveärlaž narood jiijjâs rajjsi čårstâttmõš di mieʹrreemvääʹld serddjummuš kõskksaž jieʹllem kuõskki tuʹmmstõõǥǥin tänâlmmsaž da ceerkvallaš väʹlddâânnmõõžž kõõskõõzzid. Risttveâr liâvteš säʹmmlai jälstemvoudda õhttna kuåivâstoiʹmmjummšin leʹbe luâttväärai huõđđuvälddmõõžžin di saaujâst pueʹtti ođđaazztõõzzin.
– Kõõččmõõžžâst ij leämmaž kuuitâǥ õõutårrsaž čäävvai viõkk, mâʹst suårddum reäkkõsǩiõrddi paʹcce ääʹppteʹmmen jiõččvälddsaž ceerkavåummji šiõǥǥ täätt varru. Håʹt risttveârr da ceerkav muʹtte säʹmmlai kulttuur samai čiŋŋlõs naaʹlin, sij leʹjje kaaunõõttâmvuõʹjjin kuuitâǥ aktiivlaž toiʹmmjeei, kook vuässõʹtte še jiijjâz tuâjain risttveâr oouʹdummša, ǩeeʹrjat Ritva Kylli säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje tuejjuum pååđčiõlǥtõõzzâst.
Snimldõk: Juhani Ahola 1920-lååkk. Suomen Metsästysmuseo, A. E. Järvinen snimldõknorldõk.
Säʹmmlai da ceerkav kõskkvuõđin lij leämmaž čõõđ eeʹǩǩčuõʹđi jõnn vaajtõõllmõš. Måtmešt sääʹmǩiõllsaž puärrsid pääkkteš sääkk akkõõzzin mättʼted päärneez lääʹddǩiõl, leâša nuuʹbb peäʹlnn däs måtam paapp šiõhttlõʹtte sääʹmǩiõl âânnmõʹšše samai äjšmââʹtteeʹl.
Aarktlaž da tââʹv historia universiteʹttlehtoor, Lääʹddjânnam da Tâʹvv-Euroopp historia doseʹntt Ritva Kylli tuejjad pååđčiõlǥtõõzzstes ”Säʹmmlai da ceerkav kõskkvuõtt Lääʹddjânnmest” ǩičldõõǥǥ säʹmmlai da Lääʹddjânnam evaŋkeel-luteerlaž ceerkav kõskksaž kõskkvuõđid ääʹljeeʹl kriistlaž viõrrlâʹttemtuâj alggmaaʹttin.
Lääʹddjânnam ânnʼjõž sääʹmvoudda luteerlaž ceerkav viõrrlâʹttemtuâj vuällõʹtteš 1500-lååǥǥ rääʹjest, kuäʹss Lääʹddjânnam ânnʼjõž vuʹvdd kuuli veâl Ruõcc väʹlddkådda. Säʹmmlai viõrrlâttmõõžžâst šõõddi nuʹtt ceerkav ko še väʹlddkååʹdd vaaldšeeʹji äʹšš. Ruõcc miõll ǩieʹzzi tââʹv vuuʹdi vaaldšummuž årra, da säʹmmlai viõrrlâttmõõžž vueiʹnneš tõõzz õhttân kuånsttân. Ruõcc Lappist 1630-lååǥǥast tuejjuum Nasafjääll silbbkääunas da tõn pirr ciâggtum kuåivâstoiʹmmjummuš jåʹttlõʹtte še sääʹmvuuʹd risttmõõžž risttviõrru. Lääʹddjânnam Lappi ânnʼjõž vuuʹdest põʹrǧǧeš še ooccâd paappi mieʹttvaaiktõõzzin mineraalid: eeʹjj 1749 uvddum vuäʹppõsvuâkkõõzz vuâđald sääʹmvuuʹdest tåimmai paapp õʹlǧǧe jeäʹrbi mieʹldd ooccâd maalmid da tuejjeed meteorolooglaž vuâmmšõõzzid.
Säʹmmlai ouddkriistlaž åskldõõǥǥ kõskksaž ååskvaž jååʹđteei leäi nåidd. Ko säʹmmlai åskldõk ij âânnam seʹst ǩeerjlaž åskktobdstummšid, nååid miârktõs leäi miârkteei še åskldõʹǩǩe õhttneei äʹrbbvuõđi seeilteeʹjen. Ceerkav da riikk aʹlǧǧe-i tuärrad kõrrset sääʹmvuuʹdest tåimmai nååidai da sij kõskksaž tuâjjneävvan toiʹmmjeei ruumbi vuâstta.
Ko ceerkav oudsteei noʹrre ruumbid meädda, sij čõʹcǩǩe samai konkreettlaž naaʹlin säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž åskkamriâžldõʹǩǩe. Måtam ruumb šõʹdde privatt norldõõǥǥid da museoid, leâša måtmid tõin hiâvteš. Ouddmiârkkân Jeänõõǥǥ vuuʹdest ij leäkku teâđ mieʹldd seillam ni õhtt historiallaš nåiddrumbb. Ceerkav čoouǥõõđi säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž kulttuur da maaiʹlmǩiõččmõõžž vuâstta še vuõiǥâs-stroiʹttel veäkka. Määŋg säʹmmla jouʹdde suuʹde mušttled, mâin mieʹrin sij veâl harjjte äʹrbbvuõđlaž åskldõõǥǥâz – koon väʹlddõõʹnni nõõmte jeäʹrbi mieʹldd ”pannvuâsppååʹdteʹmes luõmmåskkan”.
– Åskldõk muʹtstââll oummu jiõččfiʹttjõõzz da identiteeʹtt samai čiŋŋlõs naaʹlin. Alggmeertuʹtǩǩummšest lij mainstum nuʹtt sarnnum miõl kolonisâsttmõõžžâst, mâʹst ooumaž lij mättjam kolonialiistlaž väʹlddriâžldõõǥǥ nuʹtt tärkka, što jiijjâs kulttuurâst da tõõzz õhttneei äʹrbbvuõđin lij šõddâm oummu miõlâst joba negatiivlaž vuäinalm, Kylli ǩeeʹrjat.
Snimldõk: Ilmari Itkonen. Museokoontâr, Lääʹdd-uugrlaž snimldõknorldõk.
Jåårǥlõk šõõddi eeʹjj 1851 vuâđđuum Oulu aaʹrhelkååʹdd mieʹldd. Määŋg aaʹrhelkååʹdd piispin lie šiõhttlõõvvâm sääʹmǩiõli seäʹbrrkåʹddââʹnnma miõttlõs naaʹlin. Eeʹjj 1945 vuâđđeeš Aanrest tåimmai sääʹmpaapp veeʹrj, da Aanra raʹjješ še sääʹmceerkav. Äʹrbbvuõđlaž katekeʹttmättʼtõõzz peälštam ceerkav kuõʹddi 1900-lååǥǥast huõl še meerškoouli da tõi aazztõõǥǥi läʹddlõʹstti vaaiktõõzzâst. 1970-lååǥǥ aalǥâst alggmeerai lâssnam aktivismm šeejšõõʹsti še ceerkav toiʹmmjummša. Säʹmmla lie-i vuässõõttâm juʹn eeʹǩǩčuõʹđi ääiʹj aktiivlânji seäʹbrrkooʹddi toiʹmmjummša, da mââimõs eeʹǩǩlooʹjji ääiʹj ceerkav lij kõõččâm säʹmmlain tääuʹjben di tääuʹjben vuäinlmid siʹjjid kuõskki seäʹbrrkååddlaž aaʹššid.
Pispp Salmi õhtt šuurmõs tuâjain leäi säʹmmlain proʹsttjõõttmõš täʹlvvmannust 2012 säʹmmlai meersažpeeiʹv Aanrest riâššum Säʹmmla ceerkvest -seminaarâst. Lââʹssen ceerkav da säʹmmlai historiallaš – da vueʹzzi samai jâddõõǥǥlaž – kõskkvuõđid aʹlǧǧeš puʹrǧǧeed 2020-lååǥǥast Säʹmmla ceerkvest -nõmmsaž haʹŋǩǩõõzzâst. Haʹŋǩǩõõzzâst haaʹleeš kaaunõõttâd säʹmmlaivuiʹm nuʹtt õõuti mieʹldd ko še õutstõssân säʹmmlai dommvuuʹdest da gåårdin di taʹrjjeed staaʹnes vuâđ ǩiõttʼtõõllâd ceerkva, oskku da åskldõʹǩǩe õhttneei čuõʹcci teeʹmid. Aaʹrhelpispp Tapio Luoma tuõđi, što ceerkvest leäi tarbb täʹrǩstõõllâd mõõnnâmääiʹj tuâjaid samai kriittlânji da što ceerkvest lij täʹst mättjem da pokkjõõttâm päiʹǩǩ, ko tõt lij toiʹmmjam jeeʹres õhttsažkååʹddnalla da tõn mieʹldd naaʹlin, kååʹtt ij ǩiõllu eettlaž täʹrǩstõõllmõõžž.
Čiõlǥtõõzz õlmstââʹttet Riikksuåvtõõzz neʹttseeidain 20.3. čiâss 8
- Ritva Kylli: Säʹmmlai da ceerkav kõskkvuõtt Lääʹddjânnmest: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-813-0
Lââʹssteâđ:
Ritva Kylli, Aarktlaž da tââʹv historia universiteʹttlehtoor, Lääʹddjânnam da Tâʹvv-Euroopp historia doseʹntt, ritva.kylli(at)oulu.fi
Kari Mäkinen, komissaar, pââimõsaaʹrhel emeritus, kari.makinen(at)sdtsk.fi
Čiõlǥtõõzz lie vueʹssen Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio pååđčiõlǥtõõzzi rääidast. Komissio tuâjjan lij čiõlǥted säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem čårstummuž da assimilaatio di puʹhtted ouʹdde kuånstid suåvâdvuõđ raajjâm diõtt alggmeer säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõskâst. Teâđ komissiooʹje valmštõllum čiõlǥtõõzzin käunnʼje neʹttseeidain https://sdtsk.fi/julkaisut/.