Sääʹm museotäʹvvri mååust mäccmõš leʹbe repatriaatio lij historiallšânji da kulttuurlânji miârkteei šõddmõš, kååʹtt ravvad sääʹmõutstõõzz identiteeʹtt da kulttuurääʹrb. Ko täʹvver maacctâʹvve jiijjâz meeru, tõk peäʹsse meädda tuuʹrmsteez, mušttle mainnseez da ääʹvee še ođđ ǩiõččâmkuuʹlmid suåvâdvuõttprosessa.
Filosofia dåhttar Eeva-Kristiina Nylander õlmstõõʹtti neljdpeeiʹv 20.2. suu Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje tuejjeem čiõlǥtõõzz, mâʹst täʹrǩstõõlât sääʹmtäʹvvri mååust mäccmõõžž miârktõõzz da vueiʹttemvuõđid sääʹmõutstõʹsse. Õlmstâʹttemšõddmõõžž jååʹđtam komissaar Kari Mäkinen vuâmmšõõʹtti ääʹveemsaakkvuârstes, što museotäʹvvri maacctummuš õhttan kõskksânji tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttprosessa. Täʹvver kueʹdde mieʹldez nuʹtt mooštaid alggveärlaž õutstõõzzsteez da maaiʹlmsteez ko še ǩiõččlâsttmõõžžid äʹnstummšest da vuõiggâdvuõttneuʹrrummšin.
‒ Mainstep komissiost täujja säʹmmlai vuõiggâdvuõđâst mõõnnâmäigga, ânnʼjõžvuõʹtte da pueʹttiäigga. Täʹvvri moštt rääjj suåvâdvuõđ mõõnnâmaaiʹjin da ânnʼjõžvuõđin tõn diõtt, ko jiijjâz mooštʼtää ooumaž da õutstõs jie leäkku ceâlai. Moštt lij še pueʹttiääiʹj raajjmõõžž mäinn, Mäkinen tuõđi.
Lij äiʹǧǧ teevvad eeʹǩǩčuõʹđi äʹnstummuž da tiõtti nõõmâst čõõđ vikkum kolonialiism
Säʹmmlai täʹvvrid leät viikkâm da hiâvtam 1600-lååǥǥ rääʹjest määŋgi jeeʹres määinai diõtt. Nylander âânn čiõlǥtõõzzstes teeʹrm “tiõđlaž kolonialismm”, ko son viiʹttai säʹmmlai jiõggsaž da aunnsallaš kulttuurääʹrb, mâʹte juõiǥi, täʹvvri, maaddârpuärrsi paaʒʒtõõzzi da luâttreeʹǧǧesvuõđi, noorummša da serddmõʹšše meädda Sääʹmest. Tõn seuʹrrjõssân Lääʹddjânnam säʹmmlai täʹvver käunnʼje õinn jõnn mieʹri mieʹldd jeäʹrben Lääʹddjânnam, Ruõcc da Euroopp museoin.
Norldõõǥǥi šõddmõʹšše vaaikte jeäʹrbi mieʹldd säʹmmlai päkkristtmõš risttviõrru, eksotisâʹsttem di jiõggsaž kulttuur demonisâʹsttem.
‒ Sääʹmest tät lij leämmaž viõkkâš 1600-lååǥǥast ääʹljeeʹl. Puärrsummus ouddmiârk lie pââʹss ruumb, koid Lääʹdd peäʹlnn hiâvteš da jååʹđteš meädda 1600-lååǥǥast, da Ruõcc da Taar peäʹlnn jeäʹrben 1700-lååǥǥast. Tän diõtt Sääʹm museoin jie leäkku ko nellj ruumb, Nylander mušttal.
Repatriaatio vuäitt miârkkšõõvvâd ouddmiârkkân täʹvvri konkreettlaž serddmõõžž Sääʹm-museooʹje, säʹmmlai vueiʹttemvuõđ vaaikted kulttuurâz ouʹdde pohttmõʹšše väʹlddnarood museoin leʹbe norldõõǥǥi vuällamvuõđ pueʹrummuž säʹmmlaid. Täid peäggtum aaʹššid lij Nylandeeʹr mieʹldd jõnn tarbb.
‒ Alggmeeraid jiijjâz kulttuurääʹrb suõjjlummuš ij leäkku tåʹlǩ täʹvvri seeiltummuš arkiivin, peʹce pueʹttiääiʹj raajjmõš raajeeʹl ravvsab identiteeʹtt nuʹtt õhttjõõzzid ko še õutstõʹsse. Tõt lij mââibeälla ǩiõččmõš, što vueiʹtet mõõnnâd ooudâs pueʹrab pueʹttiääiʹj årra.
Sääʹmǩiõtt-tuâjj lij säʹmmlai äʹrbbteâđ, filosofia da ceâl maaiʹlmkoov čiõkki kulttuurlaž teâttvuâđđ. Ko täʹvver maacctâʹvve, tõk vuäiʹtte puʹhtted mieʹldez še väjldõttum teâđ da tääid.
‒ Säʹmmlai ǩeeʹrjtum historia lij miâlggâd vuäʹniǩ, da tõt lij täujja ǩeeʹrjtum åålǥpeällsai ǩiõččâmkuuʹlmest, ââʹneeʹl seʹst jiânnai puästtad fiʹttjummšid. Museotäʹvvrin seill õinn tõt alggviârru õhttneei informaatio, kååʹtt pâi vuäđđ teʹl, ko tõt lij jeärrsi ǩiõđin, Nylander ceälkk.
Sääʹm-museo Siida intendeʹntt Anni Guttorm õõuti šõddmõõžž paneeʹlsaǥstõõllmõõžžâst Nylandeeʹr vuâmmšõõzzid da teäddii täʹvvermaacctummši čiŋŋlab miârktõõzz õutstõʹsse.
‒ Maacctõõvvi norldõõǥǥi pääiʹǩ vueiʹttep puʹhtted räämm, viõkkšõõvvmõõžž da pueʹrrvââjjam mij õutstõʹsse, ko oummu peäʹsse kuõsktõʹsse täʹvvrivuiʹm da šõddeed kõskkvuõđ ǩiõtt-tuõjju.
Täʹvvri tuʹtǩǩummuš vuäitt Nylandeeʹr mieʹldd counnâd oummuin še vaiʹǧǧes tobddjid õhttneeʹl ouddmiârkkân kolonialiʹsmme, aazztõk-ǩiõččlâsttmõõžžid da mõõntum ärbba. – Looppâst tõk vuäiʹtte še ravveed õutstõõzz da oouʹdeed tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss, son ceälkk.
Maacctõõvvi täʹvvri tuʹtǩǩummuž âlgg säʹmmlâʹstted
Taar peäʹl Njauddmest leʹddi Äʹvv Saaʹmi muʹzeeʹj jååʹđteei Hanna-Maaria Kiprianoff pââʹjii saǥstõõllmest museotäʹvvri tääʹrǩes vuâlggtuʹtǩǩummuž vääžnaivuõđ, što tõid vueiʹtet maaccted vuõigg sõõʹjeez. Nuõrttsäʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest vaʹǯǯtõssân lij, što õutstõs lij juâkkõõttâm kooum riikk voudda, mii cåunn kõõččmõõžžid tõʹst, koozz täʹvvrid õõlǥči maaccted.
‒ Lij samai fiin äʹšš, ko täʹvvrin lij ååʹn vueiʹttemvuõtt maacctõõvvâd vuuʹdeez. Leäm kuuitâǥ smiõttâm, koozz tõk koʹlle. Õõlǥče-a tõk maacctõõvvâd mõõntum vuuʹdid, mii lij vueiʹtʼtem, ânnʼjõž raʹvves kulttuur voudda avi nuõrttsääʹm museooʹje Taar peälla?
Nylandeeʹr mieʹldd äʹrbbvuõđlaž provenieʹnsstuʹtǩǩummuš ij õhttu ni riʹjtte sääʹmtäʹvvri õhttvuõđâst, peʹce norldõõǥǥid, arkiivid da teâttvuâđaid âlgg dekolonisâʹstted da säʹmmlâʹstted.
‒ Kååitam tuâjstan arkiivtuʹtǩǩeeʹjen säʹmmlâʹstted provenieʹnsstuʹtǩǩummuž da seʹlvvted tärkka, mõõn siidâst da põõrtâst täʹvver lie alggveärlânji, što tieʹđet, koozz da ǩeäzz tõk Sääʹmest koʹlle.
Tarbb kuuʹǩǩabäiggsaž čõnnõõttmõʹšše
Nylander eʹtǩǩad čiõlǥtõõzzstes Sääʹm-museo Siida resuursi lââʹzztummuž, što repatriaatiotuâjj vuäitt ouddned. Son eʹtǩǩad viiđ ođđ veeʹrj vuâđđummuž, mâin nellj čiŋlmõõvče repatriaatiooʹje, täʹvvertuʹtǩǩummša da õutstõstuõjju.
Lääʹddjânnam meersažmuseo pâʹjj-jååʹđteei Elina Anttila teäddad museoi õhttsažtuâj miârktõõzz täʹvvri maacctummšest. Proseeʹss âʹlǧǧe kuuitâǥ šõddâd säʹmmlai määinaivuiʹm.
‒ Lääʹddjânnam meersažmuseo ij vueiʹt leeʹd vaaldšeʹmen sääʹm täʹvvri mušttlem mõõnnâmääiʹj – jeäʹrben, ko tõt lij še pueʹttiääiʹj vaaldšummuš. Mij õlggâp pâʹstted ǩeässõõttâd tõʹst da tõn sâjja uʹvdded, što säʹmmla jiijj mušttle, mâid täʹvvrivuiʹm haaʹleet särnnad, Anttila vuâmmšõõʹtti.
Paneeʹlsaǥstõõllmõõžžâst pâjjni huõll tõʹst, mäʹhtt Aanrest leʹddi Sääʹm-museo Siida pâstt kääzzkâʹstted norldõõǥǥeesvuiʹm pukid säʹmmlaid nuʹtt veiddsõs Sääʹmest ko še tõn åålǥpeäʹlnn. Vuässõõtti saǥstõʹlle ouddmiârkkân jeeʹres siidin jooʹtti museo vueiʹttemvuõđin. Anni Guttorm mušttli, što Siida haaʹlad saʹtssjed jooʹtti museo vueiʹttemvuõđid huõlǩani še tõʹst, što tõt kaiʹbbai jiânnai resuursid.
‒ Siida lij puki säʹmmlai museo da tõn toiʹmmjummuž vuâlggsââʹjj lij õutstõõzzlaž tuâjj Sääʹmest da väʹlddkååddlânji še. Tuäivvmest vuäǯǯap tääzz resuursid, tuõđi Guttorm.
Sääʹmteeʹǧǧ vs. saaǥǥjååʹđteei Tuomas Aslak Juuso peäʹlstes kaiʹbbji riikk vaʹstteemvuõđ, čõnnõõttmõõžž säʹmmlai kulttuurääʹrb raʹvvjummša da jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ čõõđ viikkmõʹšše.
‒ Taarbšep riikk peäʹlnn ravvsab čõnnõõttmõõžž da jäänab põõšši muttâz säʹmmlai kulttuurääʹrb vaaldšummša, oouʹdummša da staanummša. Ååʹn taarbšet kuuʹǩǩabäiggsaž tuʹmmstõõǥǥid, ouddmiârkkân ođđ lääʹjjšiõttummuž, kååʹtt vueiʹtlvâstt muttâz, koon säʹmmla tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹssest vueʹrdde, Juuso teäddii.
Eeva-Kristiina Nylandeeʹr čiõlǥtõs “Sääʹmtäʹvvri mäccmõõžž leʹbe repatriaatio miârktõs da vueiʹttemvuõđ sääʹmõutstõʹsse” lij lookkâmnalla Riikksuåvtõõzz neʹttseeidain. Õlmstâʹttemšõddmõõžž liântt lij ǩiõččâmnalla Youtubest.
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio späʹssbââšš õlmstâʹttemšõddmõõžž vuässõõttjid šiõǥǥ saǥstõõllmõõžž ooudâst!
Čiõlǥtõs lij vueʹssen Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio pååđčiõlǥtõõzzi rääidast. Komissio tuâjjan lij čiõlǥted säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem čårstummuž da assimilaatio di puʹhtted ouʹdde kuånstid suåvâdvuõđ raajjâm diõtt alggmeer säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõskâst. Teâđ komissiooʹje valmštõllum čiõlǥtõõzzin käunnʼje neʹttseeidain https://sdtsk.fi/julkaisut/.