Säʹmmlai vuõiggâdvuõđi da õhttsažkååddlaž sââʹj ravvummuš coouni Lääʹddjânnam sääʹmvuuʹdest viõkkšõs vuâsttlâsttmõõžž 1990-lååǥǥ aalǥâst. Vuâsttlâsttmõõžž tueʹǩǩen leʹjje jeäʹrben pââl väʹlddsõõʹji muttsin, õõutverddsažvuõđ teâuddjummšest di vuʹvddouddnummuž ǩeäppnummšest. Tän puäđõʹsse lij piâssâm tuʹtǩǩeei, vuõiggâdvuõtt-tiõtti dåhttar Juha Guttorm võõrâs čiõlǥtõõzzstes Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje.
Čiõlǥtõõzzstes Guttorm lij jeäʹrbi mieʹldd lääʹǩǩhaʹŋǩǩõõzzi valmštõõllâmäʹššǩiiʹrji da tõin uvddum ciâlklmi di vuäʹmm gaʹzeâʹtartikkeeʹli vuâđald tuʹtǩǩääm, mõõn diõtt 90-lååǥǥast tuʹmmjem vuâlla puättam säʹmmlai vuõiggâdvuõttsââʹj ravvummša põrggi lääʹǩǩ- da jeeʹres haʹŋǩǩõõzz couʹnne sääʹmvuuʹd väʹlddnarood kõskkvuõđâst nuʹtt viõkkšõs vuâsttlâsttmõõžž. Čiõlǥtõõzz õlmstõʹtteš seärad täʹlvvmannu 5. peeiʹv Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst.
Čiõlǥtõs čiŋlmââvv jeäʹrbi mieʹldd sääʹmlääʹǩǩeʹtǩǩõõzz (1990), vuâđđlääʹjj säʹmmlaid kuõskki vuâđđvuõiggâdvuõđi (1995), kulttuurjiõččvaaldšemlaaʹjji (1995), Lappi vuʹvddkääʹv 4. vueʹzz di ILO 169 -suåppmõõžž ǩiõttʼtõõllmõʹšše. Täin jeäʹrben kulttuurjiõččvaaldâšm kuõskki lääʹǩǩobbvuõtt šõõddi kõrrsummus vuâsttlâsttmõõžž obbvuõttân.
Guttoorm mieʹldd haʹŋǩǩõõzzid vuâsttlõʹstteš, ko oskkuš, što tõk lââʹzzte säʹmmlai vuõiggâdvuõđid äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjin di luâttväärai da mädd- da čääʹccvuuʹdi âânnmõõžžâst jeeʹres narood vuõiggâdvuõđi sâjja. Haʹŋǩǩõõzzi vuâsttlõʹstti tueʹrjjõʹtte äʹrbbvuõđlaž tuʹlǩǩummša õõutverddsažvuõđ kaiʹbbjõõzzâst ǩiõččeeʹl, što viõǥǥâst åårrai lääʹjj staanee säʹmmlaid juʹn seämma vuõiggâdvuõđid ko še jeeʹres narooʹde, ij-ǥa sij vuõiggâdvuõttsââʹj pueʹreei laaʹjjid taarbâž tõn diõtt šiõtteed.
Jõs säʹmmlaid haaʹleʹčeš uʹvdded spesiaalvuõiggâdvuõđid kulttuurâz seeiltummša, tõk õõlǥče kuõskkâd še jeeʹres pääiklaž narood, što jeät vieʹrrlõõvče väʹlddnarood čårstummša.
– Põʹlleš, mäʹhtt väʹlddnarood õõutverddsažvuõtt teâuddai. Lij veʹt tät jåårǥnallšem, Guttorm vuâmmšõõʹtti õlmstâʹttemšõddmõõžž saakkvuârstes.
Õhtt kõskksaž mäinn säʹmmlai vuõiggâdvuõđi vuâsttlâsttmõʹšše leäi Guttoorm mieʹldd še läʹddlai huõll jiijjâz õhttsažkååddlaž väʹlddsââʹj seillmõõžžâst.
– Juurdčeš, što haʹŋǩǩõõzz seʹrdde vääʹld sääʹmõutstõʹsse. Läʹddla põʹlle jiijjâz vääʹld mõõntummuž. Tõn diõtt õõlǥi vuâsttlâʹstted pukid täid haʹŋǩǩõõzzid.
Põʹlleš še, što säʹmmlai vääʹld lâssnummuš vaigsmââttči “takai” vuʹvddoouʹdummuž.
– Läʹddla põʹlle, što säʹmmlai vääʹld lâssnummšest seuʹrrjeʹči tõt di tät, jeäʹrbi mieʹldd vuʹvddouddnummuž årstummuš. Leäi pââll, što ouddmiârkkân maatkčummuš, kuåivâstoiʹmmjummuš da meäʹcctääll jooudče ǩiõrddâd tõʹst, Guttorm mušttal.
Õlmstâʹttemšõddmõõžž paneeʹlsaǥstõõllmõõžžâst saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff puuʹti ouʹdde, mäʹhtt vaʹstteei fiʹttjõõzz lie ouddmiârkkân luâttväärai õhttvuõđâst õinn tän peeiʹv.
– Ko kõõččmõš lij mäddâânnmõõžžâst, luâttväärain da ruânn seerdast, säʹmmlaid da sääʹmjieʹllemvuõʹjjid jeät haaʹluku uʹvdded vääʹld, ko põõlât, što mij vauʹlleep ouddnummuž. Ouddmiârkkân mineraalid da jeeʹres luâttvääraid haaʹleet vaaldšed åålǥpeäʹlnn, ij-ǥa pääiklain leäkku sääʹnnväʹldd. Tät vauʹllad sääʹmpolitiikk da vuõiggâdvuõđi ouddnummuž, ko mij sääʹnnvääʹld haaʹleet ǩeeʹʒʒeet di ǩeeʹʒʒeet, Feodoroff smiõtti.
Rensteš še, što lääʹǩǩhaʹŋǩǩõõzz šõddee pannsuåvlažvuõđ da risttreeidaid säʹmmlai da pääiklaž väʹlddnarood kõõskâst.
– Risttreeidai veälttmõš da õhttsažkåʹddraauhu nuäjjõõttmõš leʹjje lääʹǩǩhaʹŋǩǩõõzzi vuâsttlõʹstti oummui ââʹnnem väʹlddargumeeʹnt. Mainsteš še, što eʹtǩǩõõzz lie valmštõllum seuʹŋŋes åårrmõõžžin siõm jooukin da peittsieʹbrin, Guttorm lââʹzzti.
Tääzz õhttneeʹl sääʹmaaʹšši ǩiõttʼtõõllmest leät Lääʹddjânnmest nuäjjõõttâm täujja še õõutmiõllsažvuõđ kaiʹbbjõʹsse. Što ääʹšš vuäiʹtte mottjed, õõlǥči tõin leeʹd pukin säʹmmlain, da joba pukin lappiniiʹǩǩin seämma vuäinalm. Heʹlssen universiteeʹtt vuõiggâdvuõttriikk-kõõskõõzz jååʹđteei, ouddlõž vuõiggâdvuõttminister Tuija Brax kaaggi paneeʹlsaǥstõõllmõõžžâst ouʹdde, mäʹhtt kaiʹbbjõs õõutmiõllsažvuõđâst puätt oʹđđest di oʹđđest ouʹdde ooumažvuõiggâdvuõttkõõččmõõžžin.
– “Ko tõk reiddlâʹstte toʹben kõskkneez” lij samai määŋg jeeʹres ooumažvuõiggâdvuõtt-tuärast ouʹdde pueʹtti argumeʹntt. Ouddmiârkkân ceerkav seʹst lij leämmaž seämma teäddõs õõutmiõllsažvuõʹtte vuõššân neezzni pappvuõđâst da ååʹn seksuaal- da sooǥǥpieʹlluuʹccbõõzzin. Nåkam jeät kaiʹbbjuku, ko tuärat håʹt-i piiđtummuž tääʹzzest leʹbe sosiaalstaanâst, leâša kroota, ko puuʹtet ouʹdde ooumažvuõiggâdvuõttkõõččmõõžžid da vueʹzzi ođđ aaʹššid måtmid oummuid, de kaiʹbbjõs õõutmiõllsažvuõđâst puätt ouʹdde oʹđđest di oʹđđest še pirrõskõõččmõõžžin, leâša jeäʹrben čiõlggsânji kuõskeeʹl sääʹmkõõččmõõžžid, Brax tuõđi.
Sääʹmteeʹǧǧ väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio vuâmmšõõʹtti paneeʹlest, što säʹmmlai poliittlaž toiʹmmjummuš ij vueiʹt vuâđđõõvvâd tiiudlaž õõutmiõllsažvuõʹtte, mâʹte ij ni jeeʹres demokratia.
– Täʹst tõt vaiggâdvuõđ õõđ lij-i. Måtam määin diõtt mij parlamentaarlaž toiʹmmjummšest jie vueiʹt leeʹd aaʹššin jeeʹres vuäinalm.
Säʹmmlai vuõiggâdvuõttsââʹj ouddnummuš årsti 90-lååǥǥast kulttuurjiõččvaaldšemlaaʹjjid õhttnam reeidčõõttmõõžž diõtt. Tät vaaikat õinn ânnʼjõžpeeiʹv säʹmmlažvuõđ meärtõõllmõõžž kuõskki reenaid, Juha Guttorm vuäinn.
Paneeʹlsaǥstõõllmõõžžâst pâjjni še sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummuš, koon oouʹdad ååʹn juʹn neelljad halltõs väʹlddminister Petteri Orpo jååʹđteʹmen. Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd piisren kuuʹǩǩ reâuggam Antti Aikio âânn lääʹjj viõʹǩǩe sättmõõžž samai tääʹrǩes äʹššen.
– Sääʹmteʹǧǧlääʹjj vuäitt ââʹnned säʹmmlai vuâđđlääʹǩǩen da pukin tääʹrǩmõs šiõttõssân, Aikio vuâmmšõõʹtti.
Sääʹmteeʹǧǧ väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio kaiʹbbji še riikkâst jåʹttlõs tååimaid säʹmmlai vuõiggâdvuõđi tobdstem diõtt.
– Ouddmiârkkân vuõiǥâs-strooiʹtel lij juʹn älggam tobdsted säʹmmlai vuõiggâdvuõđid, leâša riikk ij haaʹled koʹrjjeed vueʹjj. Säʹmmla, kook lie vuäǯǯam vuõiggâdvuõđid vuõiǥâs-stroiʹttel pääiʹǩ, puäʹtte tõid ââʹnned da tõʹst šâdd pannsuåvlažvuõtt. Vueʹǩǩ vuäitt paccâd ǩiõđid, jõs lääʹjjšiõttummuž jeät muttu tõn tässa, koozz tõt kooll, Aikio tuõđi.
Vuõiggâdvuõttministeeʹren ääiʹjben tåimmam Tuija Brax vueiʹni seämmanalla Guttoorm čiõlǥtõõzzâst ouʹdde pohttam analyys säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ouddnummšest veâl tõn määʹttest, ko Lääʹddjânnam vuâđđvuõiggâdvuõttoođummuž valmštõʹlleš. Lääʹddjânnam haaʹleeš teʹl õhtteed meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttverdda da säʹmmlai sââʹj alggmeeran ǩeeʹrjteš vuâđđläkka.
Son mošttʼti paneeʹlsaǥstõõllmõõžžâst, što vuõiggâdvuõđi oouʹdummša vuäiʹtte leeʹd määŋg čuõkku.
– Jõs õhtt uhss mâânn ǩidd, de lie veʹt jeeʹres uus še. Tän halltõõzz ääiʹj pirrõsministeria lij tuejjääm samai šiõǥǥ tuâj smiõttâm diõtt tõn, mäʹhtt kumulatiivlaž vaaiktõõzzid säʹmmlai vuõiggâdvuõđid, jeeʹresnallšem mäddâânnmõõžž teäddõõzzid da vaarid, âlgg ǩiõttʼtõõllâd pueʹrben. Kuånst vuäǯǯad aaʹššid pueʹrab tuʹmmstõktuõjju leʹbe joba juridisâʹstted vuäiʹtte leeʹd.
Juha Guttoorm čiõlǥtõs “Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ da õõutverddsažvuõtt – mõõn diõtt säʹmmlai sââʹj ravvummuš šõddii vueʹsttliikkõõzz 1990-lååǥǥ aalǥâst?” lij lookkâmnalla Riikksuåvtõõzz neʹttseeidain. Õlmstâʹttemšõddmõõžž liântt lij ǩiõččâmnalla Youtubest.
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio späʹssbââšš õlmstâʹttemšõddmõõžž vuässõõttjid šiõǥǥ saǥstõõllmõõžž ooudâst!
Čiõlǥtõs lij vueʹssen Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio pååđčiõlǥtõõzzi rääidast. Komissio tuâjjan lij čiõlǥted säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem čårstummuž da assimilaatio di puʹhtted ouʹdde kuånstid suåvâdvuõđ raajjâm diõtt alggmeer säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõskâst. Teâđ komissiooʹje valmštõllum čiõlǥtõõzzin käunnʼje neʹttseeidain https://sdtsk.fi/julkaisut/.