Håʹt Lääʹddjânnmest ij leäkku leämmaž säʹmmlai årra seämmanallšem kuâsttjeei suddeempolitikk mâʹte Taarâst da Ruõccâst, leät säʹmmlaid mottam lääʹdd õhttsažkådda “jeärmmas nääʹl kolonialiism” pääiʹǩ. Nääiʹt tuâtt tuʹtǩǩeei da sääʹmkulttuur emeritusprofessor Veli-Pekka Lehtola võõrâs čiõlǥtõõzzstes Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje. Čiõlǥtõõzz õlmstõʹtteš neljdpeeiʹv 5.2. Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst Aanrest.
Lehtola ǩiõttʼtõõli õlmstâʹttemšõddmõõžž saakkvuârstes Lääʹddjânnmest leʹddi jåårǥnallšem tääʹssverddsažvuõđ vuâđđjurddi, koon mieʹldd lij ǩiõččum, što säʹmmlai vuõiggâdvuõđ teâuddje, ko vuâđđvuõiggâdvuõđ lie seämma pukid. Tuõttvuõđâst tääʹssärvv lij kuuitâǥ vuâđđõõvvâm lääʹdd äärvaid da ǩiõʹlle, lokku vääʹldǩani sääʹmǩiõl, kulttuur da õhttsažkåʹddriâžldõõǥǥ jiijjâz spesiaaltaarbid.
– Lääʹddvuõđ ouddkovv lij leämmaž joba čõõđsaggi da kõõččmõõžž vuâlla piijǩani vuâlggsââʹjj. Läʹddla lie meärtõõllâm säʹmmlai taarbid da čåuddmõõžžid sij peäʹlest – mâʹte puärraz, kook tuʹmmje päärnai peäʹlest, mii lij siʹjjid pueʹrren, Lehtola tuõđi.
Lehtola analysâstt čiõlǥtõõzzstes Lääʹddjânnam sääʹmpolitiikk liinj jiõččnažvuõđ ääiʹjest da siõmmna ouddâl tõn viiđ komiteasmiõtldõõǥǥ (1905, 1938, 1952, 1973 da 1990) vuâđald. Säʹmmlaid jeät miõttâm ouddâl 1970-lååǥǥ ǩiõlʼlaž leʹbe kulttuurlaž spesiaalvuõiggâdvuõđid, da ouddmiârkkân škooulmättʼtõõzz vuâlggsââʹjjen leʹjje lääʹddǩiõll da lääʹdd õhttsažkååʹdd äärv.
Riikkvaaldâšm passiivlažvuõtt oouʹdeed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid mottji čiõlǥtõõzz mieʹldd 1970-lååǥǥast, ko vuâđđeeš Sääʹmvälddõskååʹdd. 1990-lååǥǥast sääʹmǩiõll-lääʹǩǩ (1992) da sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ (1995) puʹhtte ouddnemlaauʹǩid, da eeʹjj 2000 säʹmmlaid tobdsteš vuâđđlääʹjjest alggmeeran.
Vueʹjjest šõõddi kuuitâǥ totaalʼlaž jåårǥlõk 2010-lååǥǥast. Säʹmmlai vuõiggâdvuõđi positiivlaž ouddnummuš lij tõn mâŋŋa årstam da säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ alggmeeran leät piijjâm kõõččmõõžž vuâlla. Lehtola mieʹldd 2010- da 2020-lååǥǥai eeʹttiǩ-kåʹddsaǥstõõllmõõžžin lij-i maccum eʹpet sääʹmpolitiikk kuʹǩes liinj alggmaaʹttid.
– Ko alggmeerai vuõiggâdvuõđid kuõskki ILO 169 -suåppmõõžž ratifiâʹsttmest da sääʹmteʹǧǧlääʹjj muʹttmest leät saǥstõõllâm, säʹmmla lie hoʹhssjam tõn, što sääʹmaaʹššin saǥstâʹlle eʹpet väʹlddvueʹzzin läʹddla.
Ođđ kuånst säʹmmlai vuõiggâdvuõđi rääʹjtem diõtt lie še ouddmiârkkân reeidčõõttmõš tõʹst, ǩii lij säʹmmlaž, kaiʹbbjõs õõutmiõllsažvuõđâst sääʹmaaʹššin puki säʹmmlai da lappiniiʹǩǩi kõõskâst di Lappi eeʹttiǩ-kåʹddniiʹǩǩi kuullmõš sääʹmaaʹšši äʹšštobddjen, håʹt sij Lehtola mieʹldd lie reeid vueʹsspieʹll.
– Tuʹmmstõktuejjeei lie suõrggnam tän sääʹmaaʹššid õhttneei vuâsttlâsttmõõžž, mâʹst lij leämmaž jõnn miârktõs poliittlaž tuʹmmstõktuâjast, Lehtola vuäinn.
Õlmstâʹttemšõddmõõžž paneeʹlest teeʹmm coouni veäʹlkõs saǥstõõllmõõžž. Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkååʹdd piisar Antti Aikio teäddii, mõõn neeuʹrteei säʹmmlaid lij tõt, što siʹjjid jeät õnnu ââʹnteeʹjen meäʹrted ni tõn, ǩeäk lie säʹmmla.
– Riikk õõlǥči pâʹstted ǩiõrǥted vueʹjj di luõʹttjed säʹmmlaid da säʹmmlai pâstlvažvuõʹtte tuʹmmjed aaʹššineez, Aikio teäddii.
Lehtola mieʹldd Lääʹddjânnam sääʹmpolitiikk štempplâstt še tuejjeeteʹmesvuõtt. Tuʹmmstõõǥǥi serddmõš halltõspââʹjest nobba lij jijstes poliittlaž tuejj, koin tuõʹllʼjet pannvuõiggâdvuõđlaž vueʹjj, vuäinn paneeʹlsaǥstõõllmõõžžâst Lääʹddjânnam sääʹmnuõr rõ oudstam Niila-Juhán Valkeapää.
– Poliittlaž liinj vääʹnn lij še poliittlaž vaʹlljummuš. Tõt še lij jiijjâsnallšem politikk, što ni mâid jeät tuejjuku, Valkeapää vuâmmšõõʹtti.
Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff kritisõõʹsti še paneeʹlest lääʹdd sääʹmpolitiikk juätkkjemvuõđ vääʹn.
– Äʹrbbvuõđla sääʹm jieʹllemvueʹjj, päärnai peâmmʼmõš da argg juätkkje puõlvvõõǥǥâst nobba – tõk jie jääʹǩǩet neellj eeʹjj vaalpõõʹjid. Jõs aaʹššid jeät vuåǯǯu ooudårra tän halltõspââʹjest, vueʹrddep eʹpet nellj eeʹjj, da ääʹšš väjldââʹttet. Nääiʹt tääʹrǩes kõõččmõõžž čeâkkje, Feodoroff tuõđi.
Media vaaikat še viõkkšânji sääʹmsaǥstõõllmõʹšše da tõn mieʹldd politiʹǩǩe. Håʹt sääʹmčeäppõsneeʹǩǩ da -kulttuur vuäǯǯa tän peeiʹv puârast sââʹj lõõstin da miõttlõs vuâmmšõõzz, ǩiõttʼtõõlât poliittlaž kõõččmõõžžid Lehtola mieʹldd täujja risttreeidai da konfliikti pääiʹǩ.
– Poliittlaž ǩeeʹrjtummuš lij leämmaž samai panntääʹssteäddsaž, da mäddkåʹddlõõst lie leämmaž joba äʹššvuejjai täʹst, Lehtola tuõđi.
Dåhttar Juha Guttorm tuärjjii paneeʹlest tän vuâmmšõõzz da mušttli jiijjâs võõrâs čiõlǥtõõzz vuâđald, mäʹhtt mediasaǥstõõllmõš lij 1990-lååǥǥ rääʹjest ohjjääm vuäinlmid sääʹmpolitiikkâst, täujja säʹmmlaid hueʹnes årra.
– Vueʹss mediain leäi aainâs teʹl âlddsin vueʹsspieʹllen reeidast da põõrǥi samai čiõlggsânji ohjjeed saǥstõõllmõõžž. Sääʹmvueʹsspieʹll vueiʹtʼtõõđi tõʹst. Ko sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ pueʹđi viõʹǩǩe da aʹlǧǧeš mainsted tõʹst, ǩeäk õõlǥče piâssâd vaal-loǥstõʹǩǩe, lij mediast leämmaž tõʹst še âlddsin vueʹsspeäʹl rool, Guttorm mušttli.
Håʹt poliittlaž tääʹzzest säʹmmlai vuõiggâdvuõđi oouʹdummša ohjjââvv vuâsttlâsttmõš, vuäǯǯ sääʹmkulttuur seämma ääiʹj jiânnai miõttlõs vuâmmšõõzz da tuärj. Lehtola pohtt čiõlǥtõõzzstes ouʹdde, mäʹhtt sääʹmčeäppõsneeʹǩǩ lie lââʹzztam sääʹmkulttuur kuâsttjemvuõđ da tobddmõõžž nuʹtt Lääʹddjânnmest ko še meeraikõskksânji. Ouddmiârkkân sääʹmǩiõli jeälltummuš lij še ouddnam, da riikk lij tuärjjääm tän proseeʹss.
Ougglõsõhttvuõđin paneela vuässõõttâm ouddlõž vuõiggâdvuõttminister, Heʹlssen universiteeʹtt vuõiggâdvuõttriikk-kõõskõõzz jååʹđteei Tuija Brax teäddii, što nuʹtt eeʹttiǩ-kååʹddest ko še veiddsubun puk lääʹdd õhttsažkååʹddest taarbšeʹčeš jäänab di jäänab teâđ da škooultõõzz jiijjâs alggmeer kulttuurâst ko ânnʼjõžääiʹj lij.
– Taarbšeʹčim veâl pueʹrben tieʹttemvuõđ tõʹst, mâʹst sääʹmkulttuurâst, jiõččvaldšmest da alggmeerast lij kõõččmõš. Tät teâtt läppai da tõn âlgg tõõjjâd oʹđđest di oʹđđest. Ouddmiârkkân kulttuurmiõttlõsvuõđ kaʹnntet jiânnai da pirr maaiʹlm noorât tän poodd alggmeerai jeärmmadvuõđ čõõđ ääiʹj ääiʹjpoddsab pirrõskõõččmõõžžin, Brax vuâmmšõõʹtti.
Õlmstâʹttemšõddmõõžž paneeʹlest smiõʹtteš, mii vuäitči leeʹd čåuddmõš vaiʹǧǧes vuâkka. Sääʹmteeʹǧǧ väärrsaaǥǥjååʹđteei Leo Aikio mieʹldd õhtt šuurmõs vaiggâdvuõđin lij tõt, što säʹmmlai kuullmõš siʹjjid kuõskki aaʹššin lij tåʹlǩ vuâkkõõzzi kaiʹbbjem mõõntõõllmõš, mâʹst ij leäkku tuõđi miârktõs tuʹmmjemtuâjast. Lehtola kägg še čiõlǥtõõzzstes ouʹdde, što ouddmiârkkân sääʹmvuuʹd mäddâânnmõõžž kuõskki tuʹmmstõõǥǥid tuʹmmjet täujja säʹmmlai puuʹttes kuullmõõžžtää. Tääzz õõlǥči vuäǯǯad muttâz, teäddii Aikio.
– Õhtt jõnn äʹšš, mii õõlǥči teâuddjed, lij tõt, što teʹl ko kuulât, de teʹl vuõiʹǧǧest kuvddlet. Säʹmmlai kuullmõõžžâst ij leäkku tuõttääššlânji ni måkam miârktõs da vaaiktõs. Lij samai tuʹšsmõʹtti, što håʹt mõõn puârast čiõlǥteʹčiǩ aaʹššid, de tõk lie juʹn ouddǩiõʹtte tuʹmmjum. Tõõzz leʹčči samai fiinâs vuäǯǯad muttâz.
Veli-Pekka Lehtola čiõlǥtõs “Lääʹddjânnam riikk sääʹmpolitikk jiõččnažvuõđ ääiʹjest komiteasmiõtldõõǥǥi čuõvâst”lij lookkâmnalla Riikksuåvtõõzz neʹttseeidain. Õlmstâʹttemšõddmõõžž liântt lij ǩiõččâmnalla Youtubest.
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio späʹssbââšš õlmstâʹttemšõddmõõžž vuässõõttjid šiõǥǥ saǥstõõllmõõžž ooudâst!
Čiõlǥtõs lij vueʹssen Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio pååđčiõlǥtõõzzi rääidast. Komissio tuâjjan lij čiõlǥted säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem čårstummuž da assimilaatio di puʹhtted ouʹdde kuånstid suåvâdvuõđ raajjâm diõtt alggmeer säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõskâst. Teâđ komissiooʹje valmštõllum čiõlǥtõõzzin käunnʼje neʹttseeidain https://sdtsk.fi/julkaisut/.