Skip to content
Home » Ääi´jpoddsaž » Ođđ čiõlǥtõs čuõvat nuõrttsäʹmmlai ǩiõl da mättʼtõõzz vueʹjj pâʹjjel 170 eeʹjj ääiʹjest – Tiõrv pueʹttem õlmstâʹttemšõddmõʹšše Teams-pirrõʹsse se 4.12.

Ođđ čiõlǥtõs čuõvat nuõrttsäʹmmlai ǩiõl da mättʼtõõzz vueʹjj pâʹjjel 170 eeʹjj ääiʹjest – Tiõrv pueʹttem õlmstâʹttemšõddmõʹšše Teams-pirrõʹsse se 4.12.

Sääʹmõutstõõzzi ǩiõl da mättʼtõõzz historiast lij valmštõõvvâm oʹdinaknallšem čiõlǥtõs. Tuʹtǩǩeei Taarna Valtonen da Markus Juutinen lie ǩeeʹrjtam Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje Sääʹmõutstõõzzi ǩiõll- da škooultõsvueʹǩǩ 1850-lååǥǥast 2020-lokku -pååđčiõlǥtõõzz, koon vuâđđan lie leämmaž oouʹdab tuʹtǩǩummuž da jeeʹres ǩeerjlaž teâttkääiv, arkiivliânt di tuʹtǩǩeeʹji jiijjâz mainstâttmõõžž da aiccõõzz.

Čeʹvetjääuʹr škooul eeʹjj 1973. Uuno Peltoniemi, Museokonttâr meertiõtti snimldõknorldõk.
Čeʹvetjääuʹr škooul eeʹjj 1973. Uuno Peltoniemi, Museokonttâr meertiõtti snimldõknorldõk.

Čiõlǥtõs ǩiõttʼtââll saaʹmi škooulhistoria da ǩiõllsosiolooglaž vueʹjj ouddnummuž 1850-lååǥǥ rääʹjest viiđ čiõlggsânji jeeʹresnallšem äiʹǧǧpââʹj pääiʹǩ. Čiõlǥtõõzz mieʹldd nuõrttsääʹmǩiõll leäi veâl iiʹjji 1850–1920, vuõssmõs jõnn vääin räjja, puki sääʹmõutstõõzzi väʹlddǩiõll. Tõn mâŋŋa saaʹmi assimilâsttmõš väʹlddkulttuurid, jeäʹrben škooulriâžldõõǥǥi pääiʹǩ, lij rââššääm samai viõkkšânji ǩiõl sââʹj. Mõõnni eeʹǩǩlooʹjji ääiʹj jeeʹresnallšem ǩiõlljeälltemtååimai, mâʹte ǩiõllpieʹzzi da ǩiõllmättʼtõõzz, diõtt sääʹmǩiõll lij vuäǯǯam eʹpet ođđ jeeʹresâkksaž mainsteeʹjid.

Valtonen da Juutinen mieʹldd saaʹmi ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ jie kuuitâǥ ni veâl tiõuddu Lääʹddjânnmest lääʹjj oudldem naaʹlin. Lââʹssen ânnʼjõž lääʹjjšiõttummšest lie määŋg vaiggâdvuõđ, kook miâlǥee sääʹmǩiõl ouddnummuž. Sääʹmǩiõll kaiʹbbjeʹči Lääʹddjânnmest jeäʹrab saʹtssjummuž jeäʹrbi mieʹldd õutstõõzz historiallaš sosioekonoomlaž vueʹjj da ǩeʹrjjǩiõl vuäʹnkõs historia diõtt.

Čiõlǥtõõzzâst uuʹdet Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje määŋgid siâzztõõzzid da tåimmeʹtǩǩõõzzid saaʹmi ǩiõll- da škooultõsvueʹjj pueʹreem diõtt. Čiõlǥtõõzz mieʹldd komissio õõlǥči tuâjstes kaiʹbbjed jeäʹrbi mieʹldd, što Lääʹddjânnam riikk vaʹsttad škooulin harjjtum assimilaatiopolitiikkâst da proʹsttjââtt tõn saaʹmin. Lââʹssen riikk âlgg ainsmâʹtted sääʹm- da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz juätkkjummuž da vuällamvuõđ di resuursid ämmtallaš ǩiõllplaanummša da sääʹmǩiõll-lääʹjj teâuddjummša veʹrǧǧniiʹǩǩin.

Sääʹmǩiõll lij UNESCO ärvvtõõllmõõžž mieʹldd õinn kriittlânji vaarvuâlaž ǩiõll. Tõn pueʹttiäiʹǧǧ kuâsttai kuuitâǥ čuõvvubun ko kuʹǩes ääiʹj sizz jeäʹrben tõn diõtt, što ǩiõll lij vuäǯǯam ođđ aktiivlaž ǩiõllõõʹnnʼjid da serddai eʹpet måtam piârrjin päärnaid. Tät ouddnummuš lij kuuitâǥ šmiõrâk da kaiʹbbai puk vueiʹtlvaž tuärj, Valtonen da Juutinen tueʹtte čiõlǥtõõzzstees.

Õlmstâʹttemšõddmõš Teams-pirrõõzzâst se 4.12. čiâss 12–14

Pukid äävas čiõlǥtõõzz õlmstâʹttemšõddmõõžž riâžžât Teams-õhttvuõđ pääiʹǩ seärad 4.12.2024 čiâss 12–14.

Šõddmõõžžâst tuʹtǩǩeei Taarna Valtonen da Markus Juutinen čuäjtâʹlle čiõlǥtõõzzâz. Äʹššvuuʹdi ǩiõttʼtõõllmõõžž jueʹtǩet paneeʹlsaǥstõõllmin, koozz vuässâʹtte komissaar Irja Jefremooff jååʹđteʹmen Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd sääʹmǩiõl ǩiõlltuâjjlaž Anna Lumikivi, Sääʹmkulttuurfoond äʹššooumaž Anna-Katariina Feodoroff di Sääʹm ǩiõllkaʹlddi sääʹmǩiõl raʹvvjeei da Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzlaž Tauno Ljetoff.

Šõddmõš lij lääʹddǩiõllsaž da tõn liântteet. Raauk liiŋk õlmstâʹttemšõddmõʹšše neʹttpooʹštin: info@sdtsk.fi.

Pueʹtted tiõrvân!

Sääʹmõutstõõzzi ǩiõll- da škooultõsvueʹǩǩ 1850-lååǥǥast 2020-lokku -čiõlǥtõs lij lookkâmnalla se 4.12. čiâss 8 rääʹjest Riikksuåvtõõzz neʹttseeidain.

Čiõlǥtõs lij vueʹssen Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio pååđčiõlǥtõõzzi rääidast. Komissio tuâjjan lij čiõlǥted säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem čårstummuž da assimilaatio di puʹhtted ouʹdde kuånstid suåvâdvuõđ raajjâm diõtt alggmeer säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõskâst. Teâđ komissiooʹje valmštõllum čiõlǥtõõzzin käunnʼje neʹttseeidain https://sdtsk.fi/julkaisut/.