Lääʹddjânnam puäʒʒhåiddlääʹjj âlgg oođeed leʹbe šiõtteed obbnes pååđpuäʒʒhåiddlääʹjj sääʹmvoudda. Lääʹǩǩ õõlǥči vuâmmšed da tobdsted sääʹmpuäʒʒhååid di tõn jiõččvuõđid. Nääiʹt tuõʹtte äʹšštobddi õõutmiõllsânji vuõssaarǥ 16.12. Ruäʹvnjaarǥâst riâššum sääʹmpuäʒʒhååid pååđčiõlǥtõõzzi õlmstâʹttemšõddmõõžžâst. Sääʹm äʹrbbvuõđlaž puäʒʒhååid pueʹttiäiʹǧǧ lij vaar vueʹlnn da vuâkka õõlǥči kaunnâd jåʹttlânji čåuddmõõžžid.
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õlmstõõʹtti kueʹhtt ođđ čiõlǥtõõzz, kook ǩiõttʼtâʹlle sääʹmpuäʒʒhååid vuõiggâdvuõđlaž sââʹj Lääʹddjânnmest da tõn mieʹldes puʹhttem vaʹǯǯtõõzzid puäʒʒsäʹmmlaid. Tuʹtǩǩeei Oula-Antti Labba čiõlǥtõs kaartat sääʹmpuäʒʒhååid vueʹjj vuõiggâdvuõđlaž raamâst kõskkääiʹjest ânnʼjõžpeeiʹv räjja. Tuʹtǩǩeei Anne-Maria Magga čiõlǥtõs peäʹlstes täʹrǩstââll lääʹdd puäʒʒhåiddlääʹjjšiõttummuž da sääʹmpuäʒʒhååid heäjas vuõiggâdvuõttsââʹj šõddeem tuejjeem tääʹzz vaiggâdvuõđid da arggpeeiʹv cõgldõõzzid sääʹmpuäʒʒhoiʹddjeeʹjid da sij äʹrbbvuõđlaž vaaldšemjuâkksid, puäʒʒsiidid.
Lääʹddjânnam ânnʼjõž puäʒʒhåiddlääʹǩǩ ij toobdâst sääʹmpuäʒʒhååid ni säʹmmlai vuõiggâdvuõđid äʹrbbvuõđlaž palggseez. Täʹst lie kookkaskuõʹddi vaaiktõõzzid ceâl sääʹmkulttuuʹre da õutstõʹsse, mošttʼti Anne-Maria Magga.
- Puäʒʒhåidd lij sääʹm-meer seillmõõžž jieʹllem-mäinn di säʹmmlai õhttsažkååʹdd, kulttuur da ǩiõli ǩeäʹdǧǧjueʹlǧǧ, leâša tõn vuõiggâdvuõttsââʹjj lij Lääʹddjânnmest heäjj. Lij vääžnai muʹštted, što sääʹmpuäʒʒhååidast lij samai jõnn tällõõzzlaž miârktõs pirr sääʹmvuuʹd. Tõt vueiʹtlvâstt sääʹmpiârrji da -puäʒʒhoiʹddjeeʹji piʹrǧǧummuž da jälstummuž sij dommvuuʹdest.
Tuʹtǩǩeei: Palggsi välddmõõžžid âlgg årstâʹtted da mäddvuõiggâdvuõđid čåuʹdded
Vännas lääʹjjšiõttummuž da heäjas vuõiggâdvuõttsââʹj lââʹssen sääʹmpuäʒʒhååid vaigsmâʹtte tän poodd še määŋg jeeʹres ääʹšš. Äʹrbbvuõđlaž luâttjieʹllemvueʹjj äʹštte šuurab di šuurab mieʹrin jeeʹres mäddââʹnnemintreeʹss, mâʹte kuåivâstoiʹmmjummuš, meäʹcctääll, maatkčummuš di čäccõsraajjmõš di äimmõsmuttâz määŋgnallšem vaaiktõõzz luõttu.
Kuhttu čiõlǥtõõzz ouʹdde määŋgid tåimmeʹtǩǩõõzzid sääʹmpuäʒʒhååid vueʹjj pueʹreem diõtt. Mâʹte juʹn ooudpeäʹlnn peäggteš, puäʒʒhåiddlääʹjj õõlǥči sõõrǥab oođeed, da tõʹst õõlǥči tobdsted sääʹmpuäʒʒhååid da äʹrbbvuõđlaž sijddriâžldõõǥǥ, jääʹǩǩted meeraikõskksaž alggmeervuõiggâdvuõđid di ravveed säʹmmlai peʹlljmiârkkriâžldõõǥǥ vuõiggâdvuõđlaž suej. Lââʹssen čiõlǥtõõzzin eʹtǩǩeet tååimaid ouddmiârkkân säʹmmlai dommvuuʹd vuäʹmm mieʹcci suõjjlem diõtt, mäddâânnmõõžž kuõskki lääʹjjšiõttummuž ooudâs viikkâm diõtt di säʹmmlai mädd- da čääʹccvuõiggâdvuõđi staaneem diõtt.
Anne-Maria Magga miõlâst õhtt ǩirrsummus tååimain lij säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž palggsi äʹnstummuž årstâʹttem.
- Palggsi välddmõõžžid âlgg vuäǯǯad puuttâd säʹmmlai dommvuuʹdest. Siidi da sooǥǥi vuõiggâdvuõđid äʹrbbvuõđlaž palggsid âlgg tobdsted da suejjeed.
Oula-Antti Labba pââʹjii še mäddvuõiggâdvuõđi čåuddmõõžž õhttân tääʹrǩmõs aaʹššin puäʒʒhååid vuõiggâdvuõttsââʹj pueʹrummšest.
- Säʹmmlai mäddvuõiggâdvuõđi ravvummuš lij kõskksaž. Tõt õhttan še puäʒʒhååid palggsi staanummša. ILO 169 -suåppmõõžž õõlǥči ratifiâʹstted, da tâʹvvjânnmallaš sääʹmsuåppmõõžž saǥstõõllmõõžžid õõlǥči oouʹdeed.
Säʹmmlai vuäʹmstem peʹlljmiârk da Paalǥâskooʹddi õhttõs kollʼje paneliisti mainnsin
Puk pââipeäʹlnn peäggtum teeʹm pueʹtte še ouʹdde õlmstâʹttemšõddmõõžž äʹšštobddipaneeʹlest.
Jeäʹrben huõll sääʹmsooǥǥi äʹrbbvuõđlaž peʹlljmiârki seillmõõžžâst pâjjni puäʒʒhoiʹddjeeʹji saaǥǥin. Sallivääʹr paalǥâskååʹdd puäʒʒeeʹžžed Iisko-Henrik Näkkäläjärvi kaiʹbbji äšša kõrrset muttâz.
- Sokkmiârkkääʹšš õõlǥči aainâs vuäǯǯad läkka. Säʹmmlai sokkmiârki pâʹjjel ij vueiʹt väʹʒʒed, kõõččmõš lij nuʹtt kulttuurâst, jieʹllemnääʹlest di jieʹllemvueʹjjest.
Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzlaž di Kaldoaivi paalǥâskååʹdd puäʒʒooumaž da põõrǥâsneǩ Asko Länsman uuʹdi še ääʹššest kritiikk peʹlljmiârkid miõtti Paalǥâskooʹddi õhttõʹsse.
- Sokkmiârki ǩiõttʼtõõllmest lie leämmaž jõnn vääʹn. Tiõttum vuuʹdin vuäʹmm sokkmiârki ool lie ođđ, joba eman älggam puäʒʒvuäʹmsteei ooccâm miârkid. Paalǥâskooʹddi õhttõs lij miõttâm miârkid siʹjjid, håʹt paalǥâskåʹdd, miârkkpiirâs da sääʹmpaalǥâskooʹddi oudsteei lie vuâsttlâsttam tõid.
Eeʹjj 2023 pukveeʹzz 11 sääʹmpaalǥâskååʹdd tuʹmmje rätkkjed Paalǥâskooʹddi õhttõõzzâst, ko tõk jie ǩiõččlâsttam, što õhttõs teänab oudsteʹči tõid. Mädd- da meäʹcctäällministeria tiʹllʼjem čiõlǥtõõzzâst (Lundvall 2023) puätt ouʹdde, što rätkkjummuž mäinnan leʹjje kuuʹǩǩ juätkkjam risttreeid di säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem panntääʹssärvvsažvuõtt da čårstummuš õhttõõzzâst. Sääʹmpalggâz lie ǩiõččlâsttam, što sääʹmpuäʒʒhååid vuâstta puättam vaiggâdvuõđid, mâʹte sääʹmvuuʹdest šõddâm jõnn pråppummšid, koin mõõnteš jiânnai puõccuid, lie õhttõõzzâst vännšam.
Anne-Maria Magga eʹtǩǩad čiõlǥtõõzzstes, što puäʒʒhåiddlääʹjjest vääʹldet meädda ânnʼjõž Paalǥâskooʹddi õhttõõzz päkkvuäzzlažvuõđ sääʹmpaalǥâskooʹddi vueʹzzeld.
Ääʹššest uuʹdi õlmstâʹttemšõddmõõžž paneeʹlest õhttõʹsse kritiikk jeäʹrbi mieʹldd ouddlest kuuʹǩǩ tõn halltõõzzâst tåimmam Asko Länsman. Panelistt, Paalǥâskooʹddi õhttõõzz spesiaaläʹšštobddi Sanna Hast vaʹsttii, što halltõsreâuggmest ij leäkku aainâs påʹrddǩiiʹrji vuâđald kaunnâmnalla kueiʹtjuâǥǥ sääʹm da jeeʹresnallšem puäʒʒhååid kõõskâst.
- Tõn miõlâst muʹst lij vaiggâd vuâmmšed tän ääʹšš, leâša tõõzz lij tiõttlõs vueiʹtlvaž tobdstõõttâd tääʹrǩben. Leâša ko meeʹst lij Lääʹddjânnmest tõt vueʹǩǩ, što puäʒʒhåidd lij heäjas sââʹjest veʹrddeeʹl jeeʹres mäddââʹnnma da tõn liâvvnummša, leʹčči jeärmmai ââʹnned õhttsaž liinj puäʒʒhååid ääʹšš oouʹdeem diõtt, Hast kommentâstt.
Asko Länsman vaaikat ååʹn ođđsâkka Sääʹmpalggâz rõ halltõõzzâst. Son mušttli, što sääʹmpalggâz õinn vueʹrdde, što riikk reagâstt ođđ vuâkka. Õhttõs taarbšeʹči sõõrǥab resuursid uuʹccmõsân valdšmallaš tuõjju.
- Leäʹp sõrgg kueʹhtt eeʹjj vuõrdčam teâđ tõʹst, puätt-a mij vuâkka ni måkam hiâlptõs da vuâsttapuättmõš. Eʹtǩǩääm, što riikk Paalǥâskooʹddi õhttõʹsse vaʹrrjem tieʹǧǧest ooudčeš aainâs serddjemääiǥas miʹjjid tõn veeʹrd, što vuäitčim joorted mij vaaldâšm – što mij jeäʹp taarbšeʹče tuejjeed tõn jiijjân tieʹǧǧin, mâʹte tän poodd tuejjeep, Länsman eʹtǩǩii tuõivvi riikk årra.
Lääʹddjânnam riikk âlgg toiʹmmjed jåʹttlânji staaneem diõtt sääʹmpuäʒʒhååid seillmõõžž pueʹtti puõlvvõõǥǥid
Paneela vuässõõđi še Oulu universiteeʹtt tuʹtǩǩeeidåhttar Ulla Timlin, kååʹtt lij mieʹldd Sääʹmpuäʒʒhoiʹddjeeʹji pueʹrrvââjjam -haʹŋǩǩõõzzâst. Haʹŋǩǩõs pârgg fiʹttjed sääʹmpuäʒʒhoiʹddjeeʹji da sij piârrji jieʹllem, što vuäitčeš ooudâs viikkâd ođđ, miõlltiõrvâsvuõđ tuärjjeei kääzzkõõzzid.
Timlin mušttli še, što ååʹn õlmstõttum čiõlǥtõõzz poʹhtte puârast ouʹdde tõn, mõõn kõrr tiâddji vueʹlnn sääʹmpuäʒʒhoiʹddjeei tän poodd lie, ko åålǥpeäʹlnn pueʹtti tuejjeeja meäʹrte nuʹtt reâuggmõõžž ko še tåimmvuuʹd. Äšša âlgg sõõrǥab tuejjeed mâid-ne puäʒʒhoiʹddjeeʹji tiõrvâsvuõđ staaneem diõtt.
- Ko smiõttât pueʹrrvââjjmõõžž da tiõrvâsvuõđ, de tõt, što pâstt da vuäǯǯ tuejjeed tuâjas tõin naaʹlin, što tõt lij jiijjâs kulttuur meâldlaž – da säʹmmla alggmeeran – lij samai vääžnai, Timlin vuâmmšõõʹtti.
Ǩiõttmaddi paalǥâskååʹdd puäʒʒhoiʹddjeei da luâttaktivistt Minna Näkkäläjärvi Jeänõõǥǥâst mušttli, što puäʒʒsäʹmmla taarbše ååʹn riikkâst raʹvves tuärj, što säʹmmla puk tiâddi vueʹlnn pâʹstte seʹrdded sij aʹrbbjem jieʹllemvueʹjj še pueʹtti puõlvvõõǥǥid.
- Ååʹn lij mââimõs podd tõõzz, što Lääʹddjânnam riikkâst lij vueiʹttemvuõtt da še vaʹstteemvuõtt tåimmad nuʹtt, što vaʹstteei neuʹrrummuž jie teänab pueʹttiääiʹjest šõõdd, Näkkäläjärvi teäddii.
Čiõlǥtõõzz lie lookkâmnalla Riikksuåvtõõzz neʹttseeidain:
- Anne-Maria Magga Lääʹdd puäʒʒhåiddlääʹjjšiõttummuž da paalǥâskåʹddriâžldõõǥǥ vaaiktõõzz sääʹmpuäʒʒhoiddu da sijddriâžldõʹǩǩe: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-643-3
- Oula-Antti Labba Säʹmmlai puäʒʒhååid vuõiggâdvuõđlaž sââʹjj da puäʒʒhoiddu õhttneei vuõiggâdvuõđ Lääʹddjânnmest vuõiggâdvuõttriâžldõõǥǥ čuõvâst: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-659-4
Õlmstâʹttemšõddmõõžž liântt lij ǩiõččâmnalla vimeost.
Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio späʹssbââšš õlmstâʹttemšõddmõõžž vuässõõttjid šiõǥǥ saǥstõõllmõõžž ooudâst!
Čiõlǥtõõzz lie vueʹssen Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio pååđčiõlǥtõõzzi rääidast. Komissio tuâjjan lij čiõlǥted säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem čårstummuž da assimilaatio di puʹhtted ouʹdde kuånstid suåvâdvuõđ raajjâm diõtt alggmeer säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõõskâst. Teâđ komissiooʹje valmštõllum čiõlǥtõõzzin käunnʼje neʹttseeidain https://sdtsk.fi/julkaisut/.