Nuõrttsääʹmǩiõl ǩiõl jeälltummša taarbšet Lääʹddjânnmest miârkteeinalla lââʹzz nuʹt resuursid, ǥu še šõddmõõžž tobdstummuž, fiʹttjummuž da proʹsttjõõttmõõžž, tuõʹtte äʹšštobddi Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje valmštõllum nuõrttsäʹmmlaid kuõskki čiõlǥtõõzz õlmstâʹttempooddâst seärad 4. jooulmannust.
Tuʹtǩǩeei Taarna Valtonen da Markus Juutinen liâ raajjâm Nuõrttsäʹmmlai õutstõõzzi ǩiõll- da škooultõsvueʹjj 1850-lååǥǥast 2020-lokku -čiõlǥtõõzz, kååʹtt ääʹvad nuõrttsääʹmǩiõl ǩiõl ouddnummuž põõʹjid di taʹrjjad kaallšõs teâđaid ǩiõl historiast da ânʼnjõžsââʹjest pukveeʹzz 174 eeʹjj ääiʹjest. Õlmstâʹttempoʹdde vuässõʹtte Teams pääiʹǩ pâʹjjel 60 oummu. Čiõlǥtõs cåunn jiânnai miõl ǩeässmõõžž, ǥu kõõččmõõžžâst leäi vuõssmõs käʹtti ǩičldõk äšša.
Nuõrttsäʹmmlaid leät soovšum väʹlddnarooʹde juʹn eeʹjjest 1905 vueʹljeeʹl
Čiõlǥtõõzz mieʹldd nuõrttsääʹmǩiõll leäi pâi 1920-lååǥǥ räjja puki nuõrttsäʹmmlai õutstõõzzi vueiʹvvääššlaž ǩiõll nuʹt Ruõššjânnmest ǥu Taarrjânnmest. Tõn mâŋŋa nuõrttsäʹmmlaid leät kuuitâǥ soovšummu väʹlddkulttuurid nuʹt Ruõššjânnmest da Taarrjânnmest ǥu sij aazztummuž mâŋŋa še Lääʹddjânnmest.
Taarrjânnmest assimilaatiopolitiikk aaʹlji vuõssmõssân juʹn eeʹjjest 1905, jânnmest miäʹrreeš taarrǩiõllsaž škooulpääkk.
– Ouddmiârkkân Njauddmest nuõrttsääʹm päärna jõuʹdde Fossheim aazztõkškoouʹle, koʹst mättʼtõs leäi kääuʹc eeʹjj ääiʹj tåʹlǩ taarrǩiõlin. Tät pueʹtǩǩii nuõrttsääʹmǩiõl âânnmõõžž da seʹrddummuž, Markus Juutinen mainsti õlmstâʹttempooddâst.
Lääʹddjânnam Peäccmest nuõrttsäʹmmlaid aʹlǧǧeš assimilâʹstted väʹlddnarooʹde vuõssmõs jõnn vääin mâŋŋa 1920-lååǥǥast lääʹdd škooulstroiʹttel pääiʹǩ. Päärnai läʹddlâsttmõš juätkkji mättjemvuâlažvuõttlääʹjj vuâsttsânji še nuuʹbb jõnn vääin da evakko mâŋŋa 1940-lååǥǥast lääʹddǩiõllsaž škooulin Aanrest.
Ruõššjânnmest nuõrttsäʹmmlaid tilʼllõõvvi assimilaatiopolitikk vuäǯǯai aalǥ Stalin vâʹjjummšin eeʹjjest 1937.
Nuõrttsääʹmm ǩeâstʼtââll veâl õinn åårrmõõžžâst pukin jânnmin
Tän peeiʹv nuõrttsääʹmǩiõl mainsteeʹji mieʹrr lij occnjaž, tåʹlǩ nuʹt-aa 300 oummu. Hueʹnmõs vueʹǩǩ lij Ruõššjânnmest, da tän ǩiõlâst liâ tåʹlǩ oʹdinakai mainsteei, di tõt ij sirddu teänab ođđ mainsteeʹjid, da õutstõs lij peâđǥai.
Taarrjânnmest pääiklažsuõmi mââimõs mainsteei mõõnteš iiʹjjin 1981 da 2016. Positiivlaž ouddnummuž lij kuuitâǥ šõddâm 2010-lååǥǥast vueʹljeeʹl ouddmiârkkân Njauddâm nuõrttsääʹm-museo (Äʹvv) raajjmõõžž mieʹldd. Nuõrttsäʹmmlain ij leäkku kuuitâǥ ni veâl veerjlaž statuuzz lääʹjjšiõttummšest, jiâ-ǥa päärna leäkku vuõiggõttum ouddmiârkkân jiijjâsǩiõllsaž mättʼtõʹsse da ouddpiõmmu, nuuʹbbnalla ǥu tâʹvv-, saujj- da juuʹlevsääʹmǩiõllsa päärna.
Lääʹddjânnmest nuõrttsääʹmǩiõl vueʹǩǩ lij puârrnam 1970-lååǥǥast vueʹljeeʹl, täʹl ǩiõʹlle raʹjješ ǩeʹrjjǩiõl da Čeʹvetjääuʹrest altteeš ǩiõl mättʼtõõzz. Mâʹŋŋlakast ǩiõlljeälltemtååimaid leät lââʹzztum jeäʹrbi mieʹldd ǩiõllpieʹsståimmjummša da universiteʹtt-mättʼtõʹsse. Nuõrttsääʹmm lij siõmmnai siõmmnai vuäǯǯam ođđ jeeʹres âkksaž mainsteei oummuid. Mââimõõzz šurrân ouddnemläuʹǩǩen Âʹvvlest aaʹlji čâhčča 2024 vuõssmättʼtõs, koʹst jäänmõs ääiʹj mättʼtõõzzâst taʹrjjeet nuõrttsääʹmǩiõʹlle.
Riʹjttjeei resuurs da psykososiaalʼlaž tuärjj ǩiõlljeälltummuž tuärjjeempäʹʒlmen
Nuõrttsääʹmǩiõl jeälltummuš pârgg kuuitâǥ veâl õinn vuâđđeeišlaajjsaž vaʹǯǯtõõzzivuiʹm še Lääʹddjânnmest. Nuõrttsäʹmmlai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđ jiâ tiõuddu lääʹjjšiõttummuž õõlǥtem naaʹlin. Lââʹssen mättmateriaalin da ââʹnteei nuõrttsääʹmǩiõlǩiõllsaž uʹčteeʹlin lij ǩeeʹjjteʹmes vääʹnn sa ouddpeâmmast universitetta.
Nuõrttsääʹmǩiõl jeälltummuš õõlǥat ǩirrsallaž tååimaid da kookkas vuällai valdia tuärjjõõzz. Čiõlǥtõõzz saakk lij seʹlvv: Lääʹddjânnam valdia feʹrttai tuõrvvâd ǩiõl pueʹttiäiʹǧǧ. Vuõssmõssân õõlǥči teevvad lääʹjjšiõttummuž.
- Lääʹddjânnmest šuurmõs vaiggâdvuõtt lij tän poodd tõt, što lääʹjjšiõttummuš lij vuämmnam jeäʹrben nuõrttsääʹmǩiõl ǩiõččâmvueʹjjest, ǥu ǩiõll-lääʹjjšiõttummuš ij teâđast ǩiõljeälltummuž taarb ij-ǥa tõõzz õhttneei tuärjjeemtååimaid, tuõđi Taarna Valtonen.
Čiõlǥtõõzzâst uuʹdet Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje siâzztõõzzid nuõrttsäʹmmlai ǩiõll- da škooultõsvueʹjj pueʹreemvuâlain tååimain. Čiõlǥtõõzz mieʹldd komissio leʹčči jeäʹrbi mieʹldd õõlǥted Lääʹddjânnam valdia väʹldded vasttõõzz škooulin spraavâm assimilaatiopolitiikkâst da äännad proʹsttjõõzz nuõrttsäʹmmlain. Lââʹssen valdia âlgg ainsmâʹtted nuõrttsääʹmǩiõlǩiõllsa mättʼtõõzz juätkkjummuš da vuällamvuõtt di resuurs ämmatnallšem ǩiõllplaanummša da sääʹm ǩiõll-lääʹjj teâuddjummša veʹrǧǧniiʹǩǩin.
Nuõrttsääʹmkulttuurfoond äʹššooumaž Anna-Katariina Feodoroff teäʹddii õlmstâʹttempooddâst veʹrǧǧniiʹǩǩi aktiivlažvuõđ tääʹrǩesvuõđ ǩiõll-lääʹjj čõõđtummšest.
– Lij vääžnai, što lääʹjjšiõttummuž raajji pääiklaž toiʹmmjeei toobdste nuõrttsäʹmmlai jiijjâsnallšem vueʹjj – što tõid, ǩeäid vuõiggâdvuõđ koʹlle, ij taarbšeʹči tõid jiõčč äʹlǧǧed kaiʹbbjed, pâi tõid taʹrjjeet siʹjjid nuʹttǩani, Feodoroff säärnai.
Pooddâst kaggõõđi saǥstõõllmõʹšše še juurd ǩiõllkõõskõsmaall äuʹǩǩummšest nuõrttsääʹmǩiõl jeälltummšest. Ouddmiârkkân Taarrjânnmest liâ nuuʹbblåkka sääʹm ǩiõllkõõskõõzz jeeʹres beäʹlnn jânnam.
“Čiõlǥtõs vieʹǩǩat fiʹttjed mij ǩiõlltraumaid”
Õlmstâʹttempodd coouni mainsteeʹjin kõrr tobddjid. Nuõrttsäʹmmlai õutstõõzz teäʹdde čiŋŋlõs ǩiõlltraaum, koid ååʹn õlmstõttum čiõlǥtõs taʹrjjad vuâđđmääinaid.
Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd nuõrttsääʹmǩiõl ǩiõlltuâjjlaž Anna Lumikivi arvvlõõddi čiõlǥtõõzz čõõʹlmid ääveeʹjen.
- Čiõlǥtõs puuʹti puârast kuâsttjeeʹjen tõn, mõõn diõtt ǩiõl seʹrddummuš lij puätkknam nuʹt veiddsânji, mõõn diõtt ǩiõl lij jiõggsaž miõlâst nuʹt vaiggâd väʹldded mååusat rääʹves ooumžen da mõõn diõtt mij äʹrjstõõllâp mainsted kõskkneen nuõrttsääʹmǩiõlin, ǥu pääiʹǩ âʹlnn lij ǩii-ne, kååʹtt ij silttâd mainsted ǩiõl. Miʹjjid lij mättuum, što nuõrttsääʹmǩiõl lij samai vaiggâd mättjed, da mij leäʹp åskkam tõn. Čiõlǥtõs vieʹǩǩti fiʹttjed, mõõn diõtt meeʹst liâ nuʹt kõrr ǩiõlltraaum, Lumikivi tuʹmmji.
Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi nuõrttsääʹmǩiõl raʹvvjeei da Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz vuäzzlaž Tauno Ljetoff õhttni Lumikivi jurddjid da späʹssbõõšši tuejjeeʹjid da raajjʼjid tääʹrǩes tuâjast.
- Čiõlǥtõs ääʹvad jiânnai aaʹššid, koid oouʹdbu puõlvvõõǥǥ jiâ možt leäkku miʹjjid mainstam – mii koʹst lij leämmaž mäinnan da šõddâm. Lij samai beâdlvaž äʹšš, mõõn systemaattlaž ǩiõl da kulttuur hiâvtummuš lij leämmaž. Tät lij samai pueʹrr da käʹtti čiõlǥtõs, koʹst haaʹlääm späʹssbõõššâd raajjʼjid samai ǩeʹnnvânji.
Nuõrttsäʹmmlai õutstõõzzi ǩiõll- da škooultõsvueʹǩǩ 1850-lååǥǥast 2020-lokku -čiõlǥtõõzz teâttkäivvan liâ õnnum puärrsab tuʹtǩǩummuž da jeeʹres ǩeerjlaž teâttkääiv, arkiivjiõntõõzz di tuʹtǩǩeeʹji jiijjâs maistâttmõõžž da vuâmmšõõzz. Čiõlǥtõs lij lookkâmnalla Riikksuåvtõõzz neʹttseeidain.
Õlmstâʹttempoodd ruõkkmõš lij ǩiõččâmnalla Youtubest. Komissio späʹssbââšš vuässõõđjid samai pueʹrr saǥstõõllmõõžžâst!
Yle Sápmi 4.12.2024:
https://yle.fi/a/74-20128944 ja https://yle.fi/a/74-20129138
Čiõlǥtõs lij pieʹǩǩ Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio pååđčiõlǥtõõzzi räidd. Komissio tuâjjan lij seʹlvvted Säʹmmlai vueiʹnnem čårstummuž da assimilaatio di pu’htted ouʹdde kuånstid suåvâdvuõđ raajjâm diõtt alggmeer Säʹmmlai da Lääʹddjânnam valdia kõõskâst. Teâđ komissiooʹje valmštõllum čiõlǥtõõzzin käunnʼje neʹttseeidain https://sdtsk.fi/ õlmstâʹttemt/.
Puõʹtti komissiooʹje valmštõllum pååđčiõlǥtõõzz ǩiõttʼtâlle säʹmmlai puäʒʒhååid Lääʹddjânnmest. Tuʹtǩǩeeʹji Anne-Maria Maggan da Oula-Antti Labban raajjâm čiõlǥtõõzz õlmstââʹttet vuõssarggân 16.12. Ruäʹvnjaarǧâst jäʹrjstem pooddâst.