Komissio

Irja Jefremoff lii Kymenlaaksost meddâl, sun lii aassâm ive 1973 rääjist Aanaar kieldâst, 1980-lovo loopâ rääjist Kiäváájäävrist, nuorttâlâškuávlust. Jefremoff lii jieš šoddâm kärjilii kulttuurist. Haldâttâstiettui maister Jefremoff lii luuhâm iärásij lasseen kuávlutiettuid, tieđettemoopâ, kieldâtiettuid já aalmugärbivyevi. Jefremoffist lii vijđes páihálâš tubdâmuš, sun lii porgâm maŋgâ sahhiittâllâmtutkâmuš nuorttâlâš- já anarâš perrui kooskâst. Jefremoff lii meiddei máttááttâm Säämi máttááttâskuávdáást.

Jefremoff uáiná komissio pargoost tehálâžžân jyehiđ tiäđu já ibárdâs sämmilijn já nube tááhust selvâttiđ, magareh máhđulâšvuođah sämmilijn lii tááláá ääigi eelliđ sämmilâžžân Suomâst já porgâđ sämi-iäláttâsâin. Jefremoff ruákásmit sämmilijs uásálistiđ prosessân. Suu mielâst lii tehálâš, ete sämmiliih iä tuše šoodâ kulluđ, pic komissio kalga porgâđ sii aiccâmij vuáđuld konkreetlijd toima-iävtuttâsâid, maht pyerediđ aašijd. Kirjálâšvuotâ já elleekove láá lamaš teháliih Jefremoffin nuorâvuođâ rääjist. Sun lii perustum tavekuávloid já sämmilijd lohtâseijee kirjálâšvuođâst, Piäccám nuorttâlj suuvâi historjást já suhâtutkâmušâst. Rijjâääigistis sun tipšo jieijâs päikkišaddoeennâm, myerjee, čuággá kuobbârijd já kuáláást.

Teologia tuáhtár, arkkâpispe emeritus Kari Mäkinen lii porgâm kuhháá evankelâš-luterilii kirhoost. Sun tooimâi Turku já Suomâ arkkâpispen ivij 2010-2018. Mäkinen lii pargoidis peht hárjánâm iberdiđ jieškote-uvlágánijd ulmuid já jieškote-uvlágánijd olmoošlâš tiilijd já meiddei tubdâđ ruossâlâšvuođâid. Sust lii hárjánume kollektiivisávt vaigâdis já aašijn main ij lah savâstâllum iärásij lasseen ive 1918 Suomâ siskáldâssuáđi vaigâdis aašij raččomist já vajesahâkoččâmâšâi kieđâvušmist. Mäkinen lii porgâm mottoom verd meiddei historjá tutkâmuššáin, sun lii teologia tuáhtár.

Mäkinen uáiná komissio pargoost eromâšávt kyehti jieškote-uv aldanemvyevi, sämmilij jieijâs mainâseh já nube tááhust válduaalmug tiäđulâšvuođâ lasettem. Mäkinen tuáivu, ete ulmuuh ruokkâdávt uásálističčii prosessân já uáináččii tom máhđulâšvuottân. Sun kuittâg muštoot, ete oovtâgin sämmilii ij pyevti kenigittiđ, pic juáhháš uásálist tom verd ko jieš haalijd já pasta. Komissio lii kiärgus sämmilij kiävtun, mutâ ij pyevti porgâđ sämmilijttáá.

Rijjâääigist Mäkinen viättá ääigi jieijâs párnáipánáiguin, lohá ennuv já viättá ääigi kesituuveest muoirjiimáin já kuobbârij čuággimáin. Mäkinen lii Porist meddâl.

Ruávinjaargâst pärnivuođâs iällám riehtitiettui tuáhtár Hannele Pokka lii toimâm iärásij lasseen kuávdášpiäluduv aalmugovdâsteijen 1979-1994 já riehtiministerin Aho haldâttâsâst 1991-1994, talle valmâštillii ovdâmerkkân tááláá sämitiggelaavâ. Pokkâ tooimâi Laapi leenâ eennâmhiärrán 1994-2008. Talle sun jođettij sämiaašij ráđádâllâmkode. Pokka jođettij meiddei toimâkode, mii 2000-lovo aalgâst selvâttij Suomâ máhđulâšvuođâ ratifisistiđ ILO 169 –sopâmuš. Tääl Pokka tuáimá Helsig ollâopâttuv bio- já piirâstieđâlii tieđâkoddeest pargoeellimprofessorin. Pokka tuáivu, ete pargos algâttâm komissio ij šoodâ ohtân ”komitean” iärásij juávhust, pic tooimâst ličij olmânáál tárguttâs kavnâđ čuávdusijd, moh ovdediččii kyevti aalmug, syemmilij já sämmilij paldluvâi eellim já vuáruvaiguttâs.

Hástun pargoost lii Pokka uáinu mield uážžuđ mandaat vaattâm vyevi mield uáinusân tom, maht sämmilij elimist tábáhtum olgoštem, puástuvuođah já vuoigâdvuođâi luávkkáámeh iä innig šodâččii. Komissio pargon lii iävtuttiđ maht tivvoođ já toimâđ vâi miinii muttuuččij, tot lii vaigâdis pargo. Pokka tuáivu, ete ulmuuh anaččii komissio pargo tagarin, ete halijdiččii servâđ toos. Rijjâääigist Hannele Pokka lii äŋgiris lihâdeijee, sun valâštâl jyehi peeivi. Sun meiddei lohá ennuv já čáálá tiätu- já čaabâkirjálâšvuođâ. Pokka áásá Espoost já Ruávinjaargâst.