Komissio jesâneh láá:
- ollâopâttâhlehtor sehe Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut jođetteijee Anni-Siiri Länsman
- puásuiolmooš já irâtteijee Heikki Paltto
- haldâttâhtiettui maister Irja Jefremoff
- arkkâpispe emeritus, teologia tuáhtár Kari Mäkinen
- pargoeellimprofessor, riehtitiettuu tuáhtár Hannele Pokka
Irja Jefremoff
Irja Jefremoff lii Kymenlaaksost meddâl, sun lii aassâm ive 1973 rääjist Aanaar kieldâst, 1980-lovo loopâ rääjist Kiäváájäävrist, nuorttâlâškuávlust. Jefremoff lii jieš šoddâm kärjilii kulttuurist. Haldâttâstiettui maister Jefremoff lii luuhâm iärásij lasseen kuávlutiettuid, tieđettemoopâ, kieldâtiettuid já aalmugärbivyevi. Jefremoffist lii vijđes páihálâš tubdâmuš, sun lii porgâm maŋgâ sahhiittâllâmtutkâmuš nuorttâlâš- já anarâš perrui kooskâst. Jefremoff lii meiddei máttááttâm Säämi máttááttâskuávdáást.
Jefremoff uáiná komissio pargoost tehálâžžân jyehiđ tiäđu já ibárdâs sämmilijn já nube tááhust selvâttiđ, magareh máhđulâšvuođah sämmilijn lii tááláá ääigi eelliđ sämmilâžžân Suomâst já porgâđ sämi-iäláttâsâin. Jefremoff ruákásmit sämmilijs uásálistiđ prosessân. Suu mielâst lii tehálâš, ete sämmiliih iä tuše šoodâ kulluđ, pic komissio kalga porgâđ sii aiccâmij vuáđuld konkreetlijd toima-iävtuttâsâid, maht pyerediđ aašijd. Kirjálâšvuotâ já elleekove láá lamaš teháliih Jefremoffin nuorâvuođâ rääjist. Sun lii perustum tavekuávloid já sämmilijd lohtâseijee kirjálâšvuođâst, Piäccám nuorttâlj suuvâi historjást já suhâtutkâmušâst. Rijjâääigistis sun tipšo jieijâs päikkišaddoeennâm, myerjee, čuággá kuobbârijd já kuáláást.
Anni-Siiri Länsman
Kuva: Johanna Alatorvinen
Nillá Piera Ánne-Sire, Ánne-Sire Länsman lii meddâl Aanaar Lismást já lii porgâm Oulu ollâopâttuv Giellagas instituut hovdân majemuid 14 ihheed, já ollâopâttâhlehtorin ive 2005 rääjist. Sun lii porgâm ovdil ei. YLE toimâtteijen 1980-lovvoost, Aanaar aalmugopâttuv rehtorin já sämikielâ lehtorin Säämi máttááttâskuávdáást 1990-lovvoost. Länsman nágáttâlâi siärvádâhtiettuu tuáhtárin Laapi ollâopâttuvâst ive 2004 sosiologia syergist. Suu náguskirje kieđâvušâi mađhâšeijei já sämmilij koskâvuođâid. Länsman lii toimâm aktiivlávt sämiseervijn já lii lamaš ei. Sämitaiđuu toorjâ -seervi saavâjođetteijen talle ko servi vuáđudij Anarist Skammâkoveh -almugijkoskâsâš algâaalmug filmâfestivaal 1990-lovo loopâst.
Länsman uáiná, ete komissio pargo lii taarbâšlâš já sun osko, ete vädis-uv aašijd lii máhđulâš kieđâvuššâđ oovtâst. Komissio pargon lii faallâđ sämmiláid máhđulâšvuođâ šoddâđ tuođâi kuullâmnáál já iävtuttiđ tooimâid, moh nannejeh sämmilij vuoigâdvuođâid, kielâ já kulttuur. Astoääigi Länsman lohá romanijd, liihâd luándust já tälviv čuáigá. Ton lasseen sun tánssáá pirrâ ive. Peerâ já usteveh láá teháliih já adeleh vyeimi.
Kari mäkinen
Teologia tuáhtár, arkkâpispe emeritus Kari Mäkinen lii porgâm kuhháá evankelâš-luterilii kirhoost. Sun tooimâi Turku já Suomâ arkkâpispen ivij 2010-2018. Mäkinen lii pargoidis peht hárjánâm iberdiđ jieškote-uvlágánijd ulmuid já jieškote-uvlágánijd olmoošlâš tiilijd já meiddei tubdâđ ruossâlâšvuođâid. Sust lii hárjánume kollektiivisávt vaigâdis já aašijn main ij lah savâstâllum iärásij lasseen ive 1918 Suomâ siskáldâssuáđi vaigâdis aašij raččomist já vajesahâkoččâmâšâi kieđâvušmist. Mäkinen lii porgâm mottoom verd meiddei historjá tutkâmuššáin, sun lii teologia tuáhtár.
Mäkinen uáiná komissio pargoost eromâšávt kyehti jieškote-uv aldanemvyevi, sämmilij jieijâs mainâseh já nube tááhust válduaalmug tiäđulâšvuođâ lasettem. Mäkinen tuáivu, ete ulmuuh ruokkâdávt uásálističčii prosessân já uáináččii tom máhđulâšvuottân. Sun kuittâg muštoot, ete oovtâgin sämmilii ij pyevti kenigittiđ, pic juáhháš uásálist tom verd ko jieš haalijd já pasta. Komissio lii kiärgus sämmilij kiävtun, mutâ ij pyevti porgâđ sämmilijttáá.
Rijjâääigist Mäkinen viättá ääigi jieijâs párnáipánáiguin, lohá ennuv já viättá ääigi kesituuveest muoirjiimáin já kuobbârij čuággimáin. Mäkinen lii Porist meddâl.
Heikki Paltto
Kuva: Johanna Alatorvinen
Hánno Heaika, Heikki Paltto lii Anarist šoddâm já Lemmest ässee puásuialmai já mađhâšemirâtteijee. Paltto lii toimâm kuhháá Sallivääri palgâs haldâttâspargoin. Sun lii lamaš mieldi Aanaar Sämiseervist oovdedmin sämikielâ sajattuv škoovlâin, porgâm nuorâi sämivalastâllâm oovdân tave-eennâmlávt já toimâm kuhháá meiddei seervi saavâjođetteijen. Paltto lii lamaš Sämitiggeest kulmâ vaaljâpaje 2008 – 2019, main 2012 – 2015 II värisaavâjođetteijen já 2016- 2019 I värisaavâjođetteijen.
Paltto tobdá vijđáht sämikuávlu já sämmilijd jieškote-uv kuávluin. Suu mielâst lii tehálâš, ete komissaarin láá meiddei sämmiliih, kiäin lii tubdâmuš sämikuávlust já -kulttuurijn, já kiäh tietih magarijd aašijd sämmiliih láá karttâm feeriđ. Sun tuáivu, ete ulmuuh puáđáččii ruokkâdávt kuullâmtilálâšvuođáid muštâliđ feeriimijnis, vâi ulmui feerim verivuođah já vuoigâdvuođah čielgâduvvojeh.
Hannele Pokka
Ruávinjaargâst pärnivuođâs iällám riehtitiettui tuáhtár Hannele Pokka lii toimâm iärásij lasseen kuávdášpiäluduv aalmugovdâsteijen 1979-1994 já riehtiministerin Aho haldâttâsâst 1991-1994, talle valmâštillii ovdâmerkkân tááláá sämitiggelaavâ. Pokkâ tooimâi Laapi leenâ eennâmhiärrán 1994-2008. Talle sun jođettij sämiaašij ráđádâllâmkode. Pokka jođettij meiddei toimâkode, mii 2000-lovo aalgâst selvâttij Suomâ máhđulâšvuođâ ratifisistiđ ILO 169 –sopâmuš. Tääl Pokka tuáimá Helsig ollâopâttuv bio- já piirâstieđâlii tieđâkoddeest pargoeellimprofessorin. Pokka tuáivu, ete pargos algâttâm komissio ij šoodâ ohtân ”komitean” iärásij juávhust, pic tooimâst ličij olmânáál tárguttâs kavnâđ čuávdusijd, moh ovdediččii kyevti aalmug, syemmilij já sämmilij paldluvâi eellim já vuáruvaiguttâs.
Hástun pargoost lii Pokka uáinu mield uážžuđ mandaat vaattâm vyevi mield uáinusân tom, maht sämmilij elimist tábáhtum olgoštem, puástuvuođah já vuoigâdvuođâi luávkkáámeh iä innig šodâččii. Komissio pargon lii iävtuttiđ maht tivvoođ já toimâđ vâi miinii muttuuččij, tot lii vaigâdis pargo. Pokka tuáivu, ete ulmuuh anaččii komissio pargo tagarin, ete halijdiččii servâđ toos. Rijjâääigist Hannele Pokka lii äŋgiris lihâdeijee, sun valâštâl jyehi peeivi. Sun meiddei lohá ennuv já čáálá tiätu- já čaabâkirjálâšvuođâ. Pokka áásá Espoost já Ruávinjaargâst.