Vorâs čielgiittâs anarâš kulttuurist já ton eellimvyeimist nuurâi ennuv kijttosijd anarâš siärvusist almostittemtilálávuođâst Anarist vástuppeeivi 1. skammâmáánu. Totkee Kaisu Nikula Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission ráhtim Anarâšah já anarâš kulttuur eellimvyeimi-čielgiittâs čuákkee oovtâi luuhij siisâ kirjálâšvuođâst já eres käldein piäđgui lamâš tiäđu anarâšvuođâst.
Čielgiittâs fáddáid vuoijuu almostittemtilálâšvuođâst paaneelsavâstâlmist, moos uásálistii Nikula lasseen anarâškielâ ovdedeijee já Heelsig ollâopâttuv kunneetuáhtár Matti Morottaja, anarâskielâ máttáátteijee já musikkár Anna Morottaja, kielâaktivist já artist Ulpu Mattus-Kumpunen sehe Sämitige jeessân Inka Musta.
Uccâ siärvusist oovtâ-uv ulmust lii stuorrâ merhâšume kielâ já ärbivuovij siäilumân
Anarâšah láá uccâ, áárvui mield stuorráámusáht tuše suullân 1000 jiegâ stuárusâš aalmugjuávkku, kiäin lii jiejâs kielâ já ärbivuáválâš kulttuur. Aanaarjäävri pirrâsist ärbivuáválávt aassâm anarâšah láá kuávlus vuosmuuh tiettum ässeeh. Tääl almostum čielgiittâs kieđâvuš anarâšâi historjá ain arâdis asâmist tááláá peeivi räi sehe tärkkoo detaljij tääsist kulttuurlijd jiešvuođâid ereslasseen iäláttâsâi, kietâtyeje, purrâmuš, aalmugärbivyevi já kielâ pehti.
Totkee Kaisu Nikula puovtij almostittemtilálâšvuođâ sahâvuárustis oovdân, ete sun tuáivu čielgiittâs toimâđ sehe šiev tiätukälden puohháid, ete meiddei inspiraatio kälden anarâššáid puáris ärbivuovij iäláskittem várás. Panelist Anna Morottaja kiijtij Nikula taan jurdust.
- Anam áárvust Kaisu movtijdittee jurduu tast, ete čielgiittâs kulttuuruási puáhtá toimâđ ulmuid mottoomlágán kietâkirjen ärbivuovij maasâd väldimân. Puoh oppâ ij taarbâš puáttiđ sämmilâžžân šoddâm fáárust, peic mist lii meiddei máhđulâšvuotâ väldiđ ärbivuovijd maasâd, tegu ovdâmerkkân livđe-muusikärbivyevi uásild lii toohum, Morottaja huámmášutij.
Eromâšávt anarâškielâ mudoh, ton alda lamâš lappum já 1990-lovvoost algâttum miänástuslâš kielâiäláskittempargo sárnuttii panelistijd. Panelist Ulpu Mattus-Kumpunen puovtij oovdân meiddei taiđuu merhâšume kielâ oppâmist. Sun kiijtij-uv sehe kielâpargeid ete anarâš taidârijd pargostis kielâ oovdân.
- Halijdâm kijtteđ puohâid, kiäh láá jo iheluuvijd porgâm anarâškielâ iälláátmân, vâi muu suhâpuolvâ já mii párnááh pyehtih oppâđ kielâ. Meiddei taiđust, eromâsávt anarâš muusikist, lii lamâš stuorrâ rooli taan pargoost, Mattus-Kumpunen suogârdij.
Eellimpargoos anarâškielâin porgâm Matti Morottaja uáiná, ete kielâtile kolgâččij čuávvuđ tárkká meiddei tááláá peeivi, já vala-uv individuaallávt ko ovdil.
- Anarâšah láá nuuvt uccáá, já kielâtáiđuliih vala ucceeb, ete jis ohtâ kielâsárnoo ij uážu tääbbin uáppu- teikkâ pargosaje, sun värree máádás já tuálvu kielâs fárustis. Mij fertiiččijm pieijâđ resurssijd meiddei eenâb individuaallâš já persovnâš tutkâmušân, Morottaja iävtuttij.
Kulttuur eellimvyeimi láá hástám maaŋgah ääših
Tatsko anarâš aalmugjuávkku lii lamâš nuuvt ucce, ton kielâ já kulttuur láá lamâš eromâš lappumuhke vyelni.
Čielgiittâs mield syemmilij, eres sämijuávhui sehe staatâ instituutioi puáttim anarâšâi kuávlun lii vaikuttâm negatiivlávt siärvus ärbivuáváláid iäláttâssáid já kielâ sajâttâhân. Lasseen ovdâmerkkân anarâšâi soojij monâttâsân jođettâm meccipálustâllâm, kuálástmân vaiguttâm Aanaarjäävri tulvâdem, škovlâlágádâs anarâškielâ olgoštâm vuáváámeh sehe historjáliih kivseh, tegu espanjátavdâ já nubbe maailmsuáti, láá kuáđđám luodâidis siärvusân.
Anna Morottaja pajedij paneelist oovdân meiddei anarâšâi kuáhtám kassâevvisvuáháduv (su. huutolaisuus) vaikuttâsâid siärvusân. Kassaevvisvuáháduvâst elettem vááijuv párnáid sajâldittii čuárvumkäävpi muštottee tilálâšvuođâst sii paijeentolâmist ucemus ruuđâ vááijuv perrui teikkâ ulmui. Ton vaikuttâsâid anarâššáid iä vala tuubdâ tárkká.
- Iäččám paasij uárbisin já kaartâi kassâevvispärnin, já ton mield meiddei ovdâmerkkân suu päikki monâttui. Lam smiettâm, maggaar taat vuáhádâh lâi já kii tipšoi kassâevvisulmui omâduv. Taan fáádá kolgâččij tutkâđ lase.
Čielgiittâs čovváád meiddei ereslasseen anarâšâi sajâttâhân sämipolitiikkâst sehe siärvus pooliitlij kuáhtánjuáhášmân. Sämitige jeessân Inka Musta puovtij paneelist oovdân huolâs tiileest.
- Almoon lii tuođâlâš, Anarâšâi kuáhtánjyehim ij palvâl siärvus, peic taid, kiäh tuáivuh sämmilijd lemin piäđgui já hiäjuh. Tuáivuččim, ete jyehi politijkkár já miärádâsâi tohâmist pargee persovn tubdâččij jieijâs ovdâsvástádâs taan ääšist já vigâččij eenâb huksiđ ohtâvuođâ ko časkeđ taan lođe čieŋâlubbon, Musta tiäduttij.
Čielgiittâs lii lävkki ovdâskulij, mutâ lasetutkâmuš tarbâšuvvoo
Čielgiittâsâst iävtuttuvvojeh taarbâšlijd toorjâtooimâid sehe avžuuttâsâid tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio paargon anarâšâi uásild. Nikula paajeed konkreetlijn tooimâin oovdân ereslasseen anarâškielâlâš oppâmateriaal já äigiájánâstooimâ lasettem, kielâ luhâmân movtijdittem sehe kulttuurij toorjâtooimâi ovdedem.
- Tääl puávtáččij leđe äigikyevdil porgâđ vijđásub toorjâtooimâid, ko anarâškielâst lii šaddee meeri nuorâ sárnooh já rävisulmuuh. Meiddei sämikuávlu ulgguupeln ässee anarâšâid kolgâččij uážžuđ tai tooimâi pirrâsân, Nikula tiäduttij.
Almostittemtilálâšvuođâst kijttejii Nikula ánsulij selvâttempargoost já toivuu ton lehâstiđ uuvsâid sehe jotkâtutkâmušân ete -tooimâid.
- Čielgiittâs lii fijnâ já mávsulâš lehâstâh, mutâ esken algâ. Tuáivum, ete taat ličij algânurdâstem toos, ete joođhâst ain eenâb totkeeh movtáskiččii selvâttiđ sehe tovláá ete tääl ellee anarâšâi feerimiijd já tile, Inka Musta suogârdij.
- Čielgiittâsâst láá puohtum oovdân toh puástuvuođah, main anarâšah láá ferttim killáđ. Oskom, ete taat uážžu ááigán mielâkiddiivâš savâstâllâm sehe tääl ete puátteevuođâst, já ulmuuh álgáččii kieđâvuššâđ taid aašijd, páhudij komissaar Heikki Paltto.
Anarâšah já anarâš kulttuur eellimvyeimi-čielgiittâs lii luuhâmnáál Staatârääđi nettisiijđoin:
- Suomâkiellân: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-502-3
- Anarâškiellân: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-514-6
Almostittemtilálâšvuođâ päddi lii keččâmnáál Youtubessa.
Čielgiittâs lii uási Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio sierânâsčielgiittâsâi rááiđu. Komissio pargon lii selvâttiđ sämmilij feerim olgoštem já assimilaatio sehe pyehtiđ oovdân vuovijd sovâdâttâm huksiimân algâaalmug sämmilij já Suomâ staatâ kooskâst. Tiäđuh komission rahtum čielgiittâsâin kávnojeh internetsiijđoin: https://sdtsk.fi/smn/olgosadalduvah/
Čuávuvâš komission rahtum sierânâsčielgiittâs kieđâvuš nuorttâlâš siärvusij kielâ – já škovlimtile 1850-lovvoost taaid peeivijd. Taarna Valtonen já Markus Juutinen čielgiittâs almostittoo koskoho 4. juovlâmáánu káidusohtâvuođáin.