Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission lii valmâštum uđđâ čielgiittâs anarâš kulttuurist. Totkee Kaisu Nikula čáállám Anarâšah já anarâš kulttuur eellimvyeimi-sierânâsčielgiittâs čuákkee oohtân kirjálâšvuođâst já eres käldein piäđgui leijee tiäđu anarâšâi historjást já kulttuurist, falâmáin luávdee kejâstuv eromâš siärvus muddoid já ärbivuovvijd.
Čielgiittâs kieđâvuš anarâšâi historjá ain arâdis aassâmhistorjást tááláá peeivi räi sehe tárkkoo kulttuur ereslasseen suuvâi, ärbivuáválii iäláttâsâi, purrâmuš, aalmugäärbi já kielâ uáinimčievâin.
Anarâšah láá Suomâ sämmilâš aalmugjuávkku, kiäin lii jieijâs kielâ sehe ärbivuáválâš kulttuur. Aanaarjäävri pirrâsist ärbivuáválávt aassâm anarâšah láá kuávlus vuosmuuh tiettum ässeeh.
- Čielgiittâs addel anarâššáid já eres lohheid čielgâ ibárdâs aalmug historjást já ton eromâš etnisâšvuođâst, totkee Kaisu Nikula čáálá
Čielgiittâs: Pyeremuš tubdâstâs ličij kulttuur iällám toorjâtooimâi ovdedem
Nikula anysist čielgiittâsâstis meiddei tábáhtâsâid, moh láá aaigij sáátust vaikuttâm anarâš kulttuur eellimvuáimán. Nikula mield läddilij, eres sämijuávhui sehe staatâ instituutioi puáttim anarâšâi kuávlun lii vaikuttâm negatiivlávt siärvus ärbivuálijd iäláttâssáid já ovdâmerkkân kielâ sajâttâhân. Nube tááhust anarâšâi 1990-lovvoost algâttâm revitalisaatiopargo lii kááijum anarâškielâ, já anarâšah láá hiettâm sämikulttuur almos paijaanmist.
Nikula iävtut čielgiittâsâstis anarâšâi sajâttuv já eellimvyeimi turviimân taarbâšlijd tooimâid , jotkâtutkâmuš fáádáid sehe teemaid, mooid Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio ličij tehálâš kiddiđ huámmášume pargostis. Sun muštoot, ete veikkâ anarâš siärvus lii sinnijn ovdedâm kulttuuris iällám, tot taarbâš toorjâtooimâid meiddei ulgguupeln.
Almostittemtilálâšvuotâ Sajosist já Zoom-ohtâvuođáin vá 1.11. tme 9-12
Čielgiittâs puohháid ávus almostittemtilálâšvuotâ tuálloo Sämikulttuurkuávdáš Sajosist Anarist vástuppeeivi 1. skammâmáánu tme 9-12. Tilálâšvuotân puáhtá uásálistiđ meiddei Zoom-káidusohtâvuođâ pehti taan liiŋkâst. Stream vyerkkejuvvoo.
Tilálâšvuođâst totkee Kaisu Nikula oovdânpuáhtá čielgiittâsâs kuávdáá huámmášuumijd. Oovdânpyehtim maŋa čáittoo stivrejeijee Jukka Vuorela-Morottaja dokumentelleekove Isoisäni kieli – Äijih kielâ. Tilálâšvuođâ stream čuávvooh uážžuh liiŋkâ, kost elleekove lii uáinimist meiddei káidusohtâvuođáin.
Čielgiittâs fáddáid vuáijoo lase paaneelsavâstâlmist, moos uásálisteh Nikula lasseen anarâškielâ ovdedeijee já Heelsig ollâopâttuv kunneetuáhtár Matti Morottaja, anarâškielâ máttáátteijee já musikkár Anna Morottaja, dokument váldupersovn Ulpu Mattus-Kumpunen sehe Sämitige jeessân Inka Musta. Meiddei keččeeh já kuldâleijeeh pyehtih oovdânpyehtiđ koččâmâšâid. Tilálâšvuotâ lii sämi- já suomâkielâlâš, já pääihi alne lii tulkkum.
Lieggâsávt tiervâpuáttim!
Čielgiittâs lii luhâmist interneetist vá 1.11. tme 8 rääjist:
- Suomâkielân: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-502-3
- Anarâškielân: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-514-6
Čielgiittâs lii uási Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio sierânâsčielgiittâsâi rááiđu. Komissio pargon lii selvâttiđ sämmilij feerim olgoštem já assimilaatio sehe pyehtiđ oovdân vuovijd sovâdâttâm huksiimân algäaalmug sämmilij já Suomâ staatâ kooskâst. Tiäduh komission rahtum čielgiittâsâin kávnojeh internetsiijđoin: https://sdtsk.fi/smn/olgosadalduvah/