Sämmilij museotiiŋgâi maccâm ađai repatriaatio lii historjálávt já kulttuurlávt tehálâš tábáhtus, mii naanood sämisiärváduv identiteet já kulttuuräärbi. Ko tiiŋgah mäccih jieijâs aalmugân, toh luovâsmittojeh faŋgâlijnis, muštâleh mainâsis já lekkih uđđâ uáinuid meiddei sovâdâttâmprosesân.
Filosofia tuáhtár Eeva-Kristiina Nylander almostitij tuorâstuv 20.2. Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission rahtum čielgiittâsâs, mii kieđâvuš sämitiiŋgâi maccâm merhâšume já máhđulâšvuođâid sämisiärvádâhân. Almostittemtilálâšvuođâ jođettij komissaar Kari Mäkinen. Lekkâmsahâvuárustis sun huámášitij, et museotiiŋgâi macâttem lii tehálâš uási tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees. Tiiŋgah pyehtih fárustis muštoid algâalgâlii siärváduvâstis já maailmstis sehe fiäránijd ávhâstâlmist já vuoigâdvuođâluávkkáámijn.
‒ Komissiost mij sárnup távjá sämmilij vuoigâdvuođâst moonnâm ááigán, tááláá ááigán já puátteevuotân. Tiiŋgâi mušto huksee sovâdâttâm moonnâm aigijn já tááláin aigijn, tastko muštottáá olmooš já siärvádâh iä lah čaposeh. Mušto lii meiddei puátteevuođâ huksim iähtu, Mäkinen pahudij.
Lii äigi tivvoođ ihečuođij ávhâstâllâm já tiettuu noomâst olášittum kolonialism
Sämmilij tiiŋgah láá tolvum já tuššâdum 1600-lovo rääjist maaŋgâi suujâi tiet. Nylander kiävttá čielgiittâsâstis teermi “tieđâlâš kolonialism” čuujootdijnis sämmilij jiegâlii já materiaallii kulttuuräärbi, tegu juáigusij, tiiŋgâi, madârvaanhimij pasâttâsâi já luánduriggoduvâi, nuurâdmân já sirdemân meddâl Sämienâmist. Ton čuávumuššân uáli jo maaŋgah Suomâ sämmilij tiiŋgah láá ain-uv eromâšávt Suomâ, Ruotâ já Euroop museoin.
Nurâlduvâi šoddâmân vaiguttii äiginis eres lasseen eksotisistem já jiegâlii kulttuur demonisistem sehe tot, et sämmiliih páguttuvvojii šoddâđ ristâlâžžân.
‒ Sämienâmist taat lii lamaš koorâs 1600-lovo rääjist. Ohtân puárásumos ovdâmeerhâin láá pase ruumbuh, moh Suomâ peln tuššâduvvojii já fievriduvvojii meddâl 1600-lovvoost, já Ruotâ já Taažâ peln eromâšávt 1700-lovvoost. Taan čuávumuššân Sämieennâm museoin láá tuše nelji ruumbu, Nylander muštâl.
Repatriaatio puáhtá merhâšiđ ovdâmerkkân tiiŋgâi konkreetlii sirdem säämimuseon, sämmilij máhđulâšvuođâ vaiguttiđ jieijâs kulttuur oovdânpyehtimân väldiaalmug museoin teikâ nurâlduvâi juksâmvuođâ pyeredem sämmiláid. Taas lii Nylander mield stuorrâ tárbu.
‒ Algâaalmugáid jieijâs kulttuuräärbi suojâlem ij lah tuše tiiŋgâi siäiluttem arkkâduvâin, pic puátteevuođâ huksim, mii olášuvá nanosub identiteet huksiimáin sehe ovtâskâs ulmuid já siärváduvváid. Tot lii majaskulij keččâm, vâi puáhtá moonnâđ ovdâskulij pyereeb puátteevuođâ njeigâ.
Sämmilâš kietâtyeji lii kulttuurlâš tiätuvuáđu, mii siskeeld sämmilij ärbitiäđu, filosofia já oles maailmkove. Ko tiiŋgah mäccih, toh pyehtih pyehtiđ fárustis meiddei vájáldittum tiäđuid já tááiđuid.
‒ Sämmilij čallum historjá lii viehâ uánihâš. Ton lasseen tot lii távjá čallum olgopiälálij uáinust, já tondiet tot siskeeld ennuv puástuibárdâsâid. Museotiiŋgâin siäilu ain-uv tot algâpuátimân lohtâseijee informaatio, mii tuše uáđá talle ko tot lii iärásij kieđâin, Nylander iätá.
Säämimuseo Siida intendent Anni Guttorm lâi siämmáá uáivilist tilálâšvuođâ paaneelsavâstâlmist Nylander huámmášumijguin já tiäduttij tiŋgâmaacâtmij kieŋâlis merhâšume siärvádâhân.
‒ Macâttum nurâlduvâi peht mij pyehtip pyehtiđ ilo, kiävrum já pyereestvaijeem siärváduvásân, ko ulmuuh peesih tiiŋgâi luusâ já šadda sii já tuojij koskâsâš koskâvuotâ.
Nylander mield tiiŋgâi tutkâm covná ulmuin vaigâdis-uv tobdoid, moh lahtojeh ovdâmerkkân kolonialismân, asâttâhfiäránáid já monâttum áárbán. – Loopâst toh pyehtih meiddei nanodiđ siärváduv já ovdediđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees, sun iätá.
Macâttum tiiŋgâi tutkâm kolgâččij sámáidittiđ
Taažâ Neidenist leijee Äʹvv Saaʹmi muʹzei -säämimuseo hovdâ Hanna-Maaria Kiprianoff puovtij savâstâlmist uáinusân tom, mon tehálâš lii tutkâđ vuáđulávt museotiiŋgâi algâpuáttim, vâi taid puávtáččij macâttiđ rievtis soojijd. Nuorttâsämmilij uáinust hástun lii tot, et siärvádâh lii juáhásâm kuulmâ staatâ kuávlun, mii covná koččâmušâid tast, kuus tiiŋgâid kolgâččij macâttiđ.
‒ Lii uáli jo pyeri äšši, et tiiŋgâin lii tääl máhđulâšvuotâ maccâđ jieijâs kuávloid. Mun lam kuittâg suogârdâm, kuus toh kuleh. Kolgâččii-uv toh maccâđ monâttum kuávloid, mii ij lah máhđulâš, tááláá noonâ kulttuur kuávlun vâi nuorttâsämmilii museon Taažâ pel?
Nylander mield ärbivuáválâš provenienstutkâmuš ij ohtuu rijttáá ko saahâ lii sämitiiŋgâin, pic nurâlduvâid, arkkâduvâid já tiätuvuáđuid kalga dekolonisistiđ já sámáidittiđ.
‒ Mun irâttâm jieččân pargoost arkkâdâhtotken sámáidittiđ provenienstutkâmuš já selvâttiđ tárkká, mon siijdâst já táálust tiiŋgah láá vuálgus, vâi mij tiettip, kuus já kiäs toh kuleh Sämienâmist.
Tárbu kuhesáigásii čonâdâtmân
Nylander oovdânpuáhtá čielgiittâsâstis Säämimuso Siida resursij lasettem, vâi repatriaatiopargo puáhtá ovdániđ. Sun iävtut viiđâ uđđâ virge vuáđudem, main nelji vuájuččii repatriaation, tiŋgâtutkâmušân já ohtsâšpaargon.
Suomâ aalmuglâšmuseo pajehovdâ Elina Anttila tiädut tom, mon tehálâš lii museoi ohtsâšpargo tiiŋgâi maacâtmist. Proseseh ferttejeh kuittâg tábáhtuđ sämmilij iävtuiguin.
‒ Suomâ aalmuglâšmuseo ij pyevti leđe haaldâšmin moonnâm ääigi, mast muštâleh sämmilij tiiŋgah – eromâšávt tondiet ko tot lii meiddei puátteevuođâ haldâšem. Mij kolgâp pasteđ kiäsádâttâđ tast já ton saajeest tipteđ sämmilijd muštâliđ eidu tom, maid sij jiejah halijdeh tiŋgâiguin ettâđ, Anttila huámášitij.
Paaneelsavâstâlmist pajanij uáinusân huolâ tast, maht Anarist leijee Säämimuseo Siida pasta palvâliđ nurâlduvâidiskuin puoh sämmilijd sehe vijđes Sämienâmist já ton ulguubeln. Uásálisteeh savâstâllii ovdâmerkkân jieškote-uvlágánijn siijdâin jottee museo máhđulâšvuođâst. Anni Guttorm muštâlij, et Siida haalijd vuáijuđ jottee museo máhđulâšvuođáid tast-uv huolâhánnáá, et tot váátá ennuv resursijd.
‒ Siida lii puoh sämmilij museo já ton tooimâ vuolgâsaijeen lii siärvuslâš pargo Sämienâmist já meiddei väldikodálávt. Tuáivu mield mij finnip taas resursijd, pahudij Guttorm.
Sämitige vs. saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso vist vaađâi staatâst ovdâsvástádâs sehe čonâdâttâm sämmilij kulttuuräärbi naanoodmân já jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášutmân.
‒ Staatâst mij tarbâšep korrâsub čonâdâttâm já pisovub nubástus sämmilij kulttuuräärbi haaldâšmân, oovdedmân já tuurvâstmân. Tääl mij tarbâšep kuhesáigásijd miärádâsâid, ovdâmerkkân uđđâ lahâasâttem, mii taha máhđulâžžân nubástus, mon sämmiliih vyerdih tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesist, Juuso tiäduttij.
Eeva-Kristiina Nylander čielgiittâs “Sämitiiŋgâi maccâm ađai repatriaatio merhâšume já máhđulâšvuođah sämisiärvádâhân“ lii luuhâmnáál Staatârääđi nettisiijđoin. Almostittemtilálâšvuođâ video lii keččâmnáál YouTubest.
Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission kijttá almostittemtilálâšvuođâ uásálisteid pyere savâstâlmist!
Čielgiittâs kulá Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio sierânâsčielgiittâsâi rááiđun. Komissio pargon lii selvâttiđ sämmilij feerim olgoštem já assimilaatio sehe pyehtiđ oovdân vuovijd, moiguin sovâdâttâm algâaalmug sämmilij já Suomâ staatâ kooskâst huksejuvvoo. Tiäduh komission rahtum čielgiittâsâin kávnojeh komissio nettisiijđoin čujottâsâst https://sdtsk.fi/julkaisut/.