Sämmilij museotiiŋgâi maccâm sämisiärváduvváid pieđgee koloniaalisijd ráhtusijd já olášut tuotâvuotâ- já sovâdâttâmpargo staatâ já algâaalmug kooskâst. Täđe várás Suomâ áinoo säämimuseo, Siida Anarist, taarbâš čielgâsávt lase resursijd. Siida lii nurâlduvidis tááhust meiddei Tave-enâmij stuárráámus säämimuseo.
Komission rahtum čielgiittâsâstis filosofia tuáhtár Eeva-Kristiina Nylander tárkkoo museonurâlduvâin siäiluttum sämituojij merhâšume sehe tom, maht tiiŋgâi maccâm vaaigut sämisiärváduvváid. Čielgiittâs almostuvá Teams-webinaarist tuorâstuv 20.2. tme 12 rääjist.
Nylander mield tuojijd puáhtá nabdeđ sämmilij olesváldálâžžân kulttuurlâžžân tiätuvuáđđun, mii siskeeld ärbejum tiäđuid já tááiđuid sehe sämmilii filosofia já oles maailmkove. Čielgiittâs čielgee, magareh tobdoh já proseseh piäijojeh joton, ko sämisiärváduvah peesih uáiniđ já feeriđ tiiŋgâid, moh äiginis tuálvojii sist meddâl. Nylander mielâst museotyejeh pyehtih toimâđ meiddei tuotâvuotâ- já sovâdâttâmpargo niävvun.
Vuolgâttâssärnideijeeh, paapah, tutkâmmađhâšeijeeh, virgealmaah, áámmátliih norreeh já totkeeh láá 1600-lovo rääjist nuurrâm sämmilij kulttuuräärbi Tave-enâmij já Euroop museoid já tutkâmlágádâssáid. Majemui iivij eurooplii museomaailmist lii kuittâg álgám repatriaatio ađai kulttuuräärbi macâttem äigipaje, mii tuálvu meiddei sämitiiŋgâi maccâmân säämimuseoid.
– Maaŋgâid čuođijd iivijd pištám kolonialism čuávumuššân maailmist láá maaŋgah aalmugeh, moh tarbâšeh tivvoom já puáránem. Taan pargoost museotiiŋgâin lii tehálâš rooli, iätá Nylander.
Museotuojij maccâm ij lah Nylander mield loppâ pic uđđâ paje algâ. Sun huámášit, et Suomâst tarbâšuvvojeh tääl konkreetliih tooimah, vâi Säämimuseo Siida repatriaatiopaargon kavnuuččii tuárvi resurseh.
– Museo pargokove lii maaŋgâi tiŋgâmaccâmij peht vijđánâm, tastko repatriaatio- já siärvádâhpaargon ferttee vuáijuđ eenâb ko ovdil, já ulmuid ferttee faallâđ máhđulâšvuođâ uápásmuđ jieijâs kulttuuráárbán. Museo väivid reesuursvänivuotâ, mii taha vaigâdubbon täi tooimâi fastâdem, Nylander čáálá toimâiävtuttâsâinis Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission.
Almostittemtilálâšvuotâ káidusin tu 20.2. tme 12
Eeva-Kristiina Nylander Sämitiiŋgâi maccâm ađai repatriaatio merhâšume já máhđulâšvuođah sämisiärvádâhân -sierânâsčielgiittâs almostittemtilálâšvuotâ lii áávus puohháid. Tot uárnejuvvoo káidusin Teams-webinaarin tuorâstuv 20.2. tme 12–13.30. Tilálâšvuotâ lii suomâkielân, já tot päddejuvvoo.
Tilálâšvuođâst tuálloo paaneelsavâstâllâm, moos uásálisteh Nylander lasseen Suomâ aalmuglâšmuseo pajehovdâ Elina Anttila, Sämitige vs. saavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso, Äʹvv Saaʹmi muʹzei -säämimuseo hovdâ Hanna-Maaria Kiprianoff já Säämimuseo Siidan intendent Anni Guttorm. Savâstâllâm joođeet komissaar Kari Mäkinen.
Lieggâsávt tiervâpuáttim!
Čielgiittâs almostuvá Staatârääđi nettisiijđoin tuorâstuv 20.2. tme 8:
- Eeva-Kristiina Nylander: Sämitiiŋgâi maccâm ađai repatriaatio merhâšume já máhđulâšvuođah sämisiärvádâhân: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-623-5
Čielgiittâs kulá Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio sierânâsčielgiittâsâi rááiđun. Komissio pargon lii selvâttiđ sämmilij feerim olgoštem já assimilaatio sehe pyehtiđ oovdân vuovijd, moiguin sovâdâttâm algâaalmug sämmilij já Suomâ staatâ kooskâst huksejuvvoo. Tiäduh komission rahtum čielgiittâsâin kávnojeh komissio nettisiijđoin čujottâsâst https://sdtsk.fi/julkaisut/.
