Nuorttâlâškielâ iäláskitmân tarbâšuvvojeh Suomâst čielgâsávt eenâb resurseh já meiddei tábáhtusâi tubdâstem, iberdem já addâgâs áánnum, pahudii äššitobdeeh Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission valmâštâllum, nuorttâláid kyeskee čielgiittâs almostittemtilálâšvuođâst koskoho juovlâmáánu 4. peeivi.
Totkeeh Taarna Valtonen já Markus Juutinen lává čáállám Nuorttâlij siärvusij kielâ- já škovlimtile 1850-lovvoost 2020-lohon -čielgiittâs, mii čielgee nuorttâlâškielâ ovdánem muddoid já fáálá mávsulijd tiäđuid kielâ historjást já tááláá tiileest ohtsis 174 ive ääigi. Almostittemtilálâšvuotân uásálistii Teams peht paijeel 60 olmožid. Čielgiittâs koccát stuorrâ kiddiistume, tastko koččâmâšâst lii vuossâmuš luávdee kejâstâh fáádán.
Nuorttâliih láá assimilistum väldiaalmugáid jo ive 1905 rääjist
Čielgiittâs mield nuorttâlâškielâ lâi ain 1920-lovo räi puoh nuorttâlij siärvusij válduášálâš kielâ sehe Ruošâst já Taažâst. Tast maŋa nuorttâliih láá kuittâg assimilistum väldikulttuuráid sehe Ruošâst já Taažâst, já sii asâiduttem maŋa Suomâst-uv.
Taažâst assimilaatiopolitiik aalgij vuossâmužžân jo ive 1905, kuás enâmist poođij vuáimán tárukielâlâš škovlâpággu.
– Ovdâmerkkân Njiävđámist nuorttâliih párnááh karttii Fossheim asâttâhškoovlân, kost máttááttâs tábáhtui käävci ive ääigi tuše tárukielân. Taat potkij nuorttâlâškielâ kevttim já sirdum, Markus Juutinen muštâlij almostittemtilálâšvuođâst.
Suomâ Piäcámist nuorttâliih assimilistuuškuottii väldiaalmugân vuossâmuu maailmsuáđi maŋa 1920-lovvoost syemmilii škovlâlágádâs peht. Párnái lädijduttem jotkui oppâviälvulâšvuotâlaavâ vuástásávt meiddei nube maailmsuáđi já evakko maŋa 1940-lovvoost suomâkielâlijn škoovlâin Anarist.
Ruošâst nuorttâlij assimilaatiopolitiik aalgij Stalin vááinuin ive 1937.
Nuorttâlâškielâ kámppádâl ain-uv jieijâs eksistensist puoh enâmijn
Onnáá peeivi nuorttâlâškielâ sárnoi meeri lii ucce, tuše suullân 300 olmožid. Puoh hyenemus tile lii Ruošâst, kost kielâst láá tuše ovtâskâs sárnooh, tot ij innig sirduu uđđâ sárnoid, já siärvus lii piäđgui.
Taažâst páihálij kuávlukielâi majemuuh sárnooh jaamijn iivij 1981 já 2016. Positiivliih nubástusah láá kuittâg tábáhtum 2010-lovo rääjist ovdâmerkkân Njiävđám nuorttâlâšmuseo (Äʹvv) vuáđudem áánsust. Nuorttâlâškielâst ij kuittâg lah valagin virgálâš status lahâaasâtmist, ige párnáin lah vuoigâdvuotâ ovdâmerkkân jieijâskielâlii máttááttâsân já arâšoddâdmân, nubenáál ko tave-, maadâ- já juulevsämikielâlijn párnáin.
Suomâst nuorttâlâškielâ tile lii puáránâm 1970-lovo rääjist, kuás šoodâi čäällimkielâ já Čevetjäävrist algâttui kielâ máttááttâs. Maŋeláá kielâiäláskittemtoimâ lii vijđedum eres lasseen kielâpiervâltooimân já ollâopâttâhmáttááttâsân. Nuorttâlâškielâ lii kuuloold finnim uđđâ jyehiahasijd sárnoid. Majemužžân stuorrâ ovdánemlävkkin čohčuv 2024 aalgij Avelist ovdâmáttááttâs, mast iänááš uási máttááttâsâst fálloo nuorttâlâškielân.
Tuárvi resurseh já psykososiaallâš toorjâ kielâiäláskittem toorjâcaggen
Nuorttâlâškielâ iäláskittem kámppádâl kuittâg ain-uv vuáđulij hástuiguin meiddei Suomâst. Nuorttâlij kielâliih vuoigâdvuođah iä olášuu lahâasâttem miäldásávt. Ton lasseen oppâmateriaalijn já tohálijn nuorttâlâškielâlijn máttáátteijein lii korrâ vänivuotâ ain arâšoddâdmist ollâopâttâhân.
Nuorttâlâškielâ iäláskittem taarbâš huápulijd tooimâid já staatâ kuhesáigásii torjuu. Čielgiittâs viestâ lii čielgâs: Suomâ staatâ kalga turvâstiđ kielâ puátteevuođâ. Vuossâmužžân kolgâččij tivvoođ lahâasâttem.
- Eidu tääl puoh viärráámus čuolmâ Suomâst lii tot, et lahâasâttem lii puárásmâm eromâšávt nuorttâlâškielâ uáinust, tastko kielâlahâasâttem ij tuubdâ kielâiäláskittem táárbu ige toos lohtâseijee toorjâtooimâid, pahudij Taarna Valtonen.
Čielgiittâs addel Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission avžuuttâsâid nuorttâlij kielâ- já škovlimtile pyereedmân. Čielgiittâs mield komissio kolgâččij vaattâđ eres lasseen tom, et Suomâ staatâ váldá ovdâsvástádâs škoovlâin hárjuttum assimilaatiopolitiikist já áánu tom addâgâs nuorttâlijn. Ton lasseen staatâ ferttee visásmittiđ tom, et nuorttâlâškielâlâš máttááttâs juátkoo já lii juksâmnáál, sehe tom, et virgeomâháin láá tuárvi resurseh áámmátlii kielâvuávám já sämikielâlaavâ olášuttem várás.
Nuorttâlâškulttuursiättus äššialmai Anna-Katariina Feodoroff tiäduttij almostittemtilálâšvuođâst virgeomâhái aktiivlâšvuođâ tehálâšvuođâ kielâlaavâ olášutmist.
– Lii tehálâš, et páiháliih lahâasâttem olášuttemorgaaneh tobdeh nuorttâlij eromâš tile, vâi sij, kiäid vuoigâdvuođah kuleh, iä taarbâs taid jiejah vaattâđ, pic toh fállojeh sijjân automaatlávt, Feodoroff huámášitij.
Tilálâšvuođâst savâstâllui meiddei jurdust, et kielâkuávdášmallijn puávtáččij ávhástâllâđ nuorttâlâškielâ iäláskitmist. Ovdâmerkkân Taažâst tuáimih nubáloh sämikielâkuávdážid pirrâ eennâm.
“Čielgiittâs iššeed iberdiđ mii kielâtraumaid”
Almostittemtilálâšvuotâ koccááttij sárnoin korrâ tobdoid. Nuorttâlij siärvus teddih kieŋâlis kielâtraumah, moid tääl almostum čielgiittâs fáálá ruotâssuujâid.
Laapi pyereestvaijeemkuávlu nuorttâlâškielâ pargee Anna Lumikivi mielâst čielgiittâs lâi čoolmijd lekkee.
- Čielgiittâs puovtij pyereest uáinusân tom, mondiet kielâ sirdum lii potkânâm nuuvt vijđáht, mondiet kielâ lii jiegâlávt nuuvt vaigâd väldiđ maasâd rävisolmožin já mondiet mij uináástâllâp nuorttâlâškielâ sárnum koskânân talle ko fáárust lii kiinii, kote ij määti kielâ. Mijjân lii máttááttum, et nuorttâlâškielâ lii vaigâd, já mij lep oskom tom. Čielgiittâs išedij iberdiđ, mondiet mist láá nuuvt korrâ kielâtraumah, Lumikivi suogârdij.
Säämi Kielâkäldee nuorttâlâškielâ raavâadeleijee já Sämitige stiivrâ jeessân Tauno Ljetoff lâi siämmáá uáivilist Lumikivijn já kiijtij čälleid tehálii pargoost.
- Čielgiittâs čielgee maaŋgâid aašijd, maid ovdebááh suhâpuolvah iä vaarâ lah mijjân muštâlâm, já suujâid toi tyehin. Lii hirmástuttee, mon systemaatlâš kielâ já kulttuur tuššâdem lii lamaš. Taat lii ánsulâš já luávdee čielgiittâs, mast mun halijdâm kijtteđ čälleid uáli jo lieggâsávt.
Nuorttâlij siärvusij kielâ- já škovlimtile 1850-lovvoost 2020-lohon -čielgiittâs kälden láá kevttum ovdebááh tutkâmušah já eres kirjáliih käldeeh, arkkâdâhân vyerkkejum jienâpäädih sehe totkei jieijâs sahhiittâlmeh já huámmášumeh. Čielgiittâs lii luuhâmnáál Staatârääđi nettisiijđoin.
Almostittemtilálâšvuođâ video lii keččâmnáál YouTubest. Komissio kijttá uásálisteid pyere savâstâlmist!
Yle Säämi 4.12.2024:
https://yle.fi/a/74-20128944 já https://yle.fi/a/74-20129138
Čielgiittâs kulá Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio sierânâsčielgiittâsâi rááiđun. Komissio pargon lii selvâttiđ sämmilij feerim olgoštem já assimilaatio sehe pyehtiđ oovdân vuovijd, moiguin sovâdâttâm algâaalmug sämmilij já Suomâ staatâ kooskâst huksejuvvoo. Tiäduh komission rahtum čielgiittâsâin kávnojeh komissio nettisiijđoin čujottâsâst https://sdtsk.fi/julkaisut/.
Čuávuvááh komission valmâštâllum sierânâsčielgiittâsah kieđâvušeh sämmilii puásuituálu Suomâst. Totkei Anne-Maria Magga já Oula-Antti Labba čäällim čielgiittâsah almostuveh tilálâšvuođâst, mii uárnejuvvoo vuossaargâ 16.12. Ruávinjaargâst.