Tiäđáttâs 2.6.2023
Taažâ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio luovâttij raportis já käävci sierânâsčielgiittâssâd Stuorrâtiigán 1. kesimáánu.
Kove Taažâ Stuorrâtige salist, mast tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio luovâttij raportis Stuorrâtiigán. Láávdástmin lává musijkkáreh Emma Elliane Oskal Valkeapää já Georg Buljo. Kove Laura Piitulainen.
”Historjálâš tábáhtus, mii kenigit demokraatlâš staatâ Taažâ”
Táruiduttempolitiikist láá lamaš tuođâliih čuávumušah riijkkâ sämmiláid já syemmiláid. Táruiduttempolitiik luodah vuáttojeh ain nanosávt siärváduvâst. – Tääl lii äigi mutteđ sunde já vuoigiđ puástuvuođâid maid sämmiliih, kveenih/ruijasyemmiliih já meccisyemmiliih láá feerim, pahudij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio saavâjođetteijee Dagfinn Høybråten, kote luovâttij raapoort Taažâ Stuorrâtiigán.
Stuorrâtige president Masud Gharahkhani oonij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio raapoort almostittem historjálâžžân já tábáhtussân, mii kenigit demokraatlâš staatâ Taažâ. – Motomeh šaddeh olâttuđ já hirmástuđ raportist. Motomeh vist uážžuh nanosmittem aššijd, maid sij láá muuneeld tiättám já pyehtih leđe hiälpáskâm tast, ete sii historjá šadda tääl tobdosin já tubdâstum, pahudij komissio raapoort vuástáváldám Gharahkhani.
Kooveest: Komissio saavâjođetteijee Dagfinn Høybråten, komissio jesâneh Pia Lane, Einar Niemi, Aslak Syse, Anne Julie Semb, Anne Kristin Gurák, Pia Lane, Håkon Hermanstrand, Liv Inger Somby, Per Oskar Kjølaas, Ivar Bjørklund, Marit Myrvoll já čäällimkoddeest Liss-Ellen Ramstad, Torkel Rasmussen, Inger Elin Utsi, Isak Turi, Anna Kaisa Räisänen já Jon Christer Mudenia. Kove: Stortinget
Kooveest Taažâ sämitige saavâjođetteijee Silje Karine Muotka. Kove Peter Mydske/Stortinget.
Taažâ sämitige saavâjođetteijee Silje Karine Muotka oovdânpuovtij sahâvuárustis Fosen pieggâvyeimikiedi tábáhtus, mast iä lah valagin peessâm čuávdusân. Ráđádâlmeh láá váddáseh já iše láá uuccâm joba väldikodesovâttellest. Oljo- já energiaminister Terje Aasland (Ap) lii kavnâttâm, ete Fosen pieggâvyeimilágádâs uđđâ toimâlopemiärádâs vuáđđun kalga rähtiđ uđđâ tuávááščielgiittâs. Taan čuávumuššân proosees máhđulávt siirdâš ihán 2024.
Táruiduttempolitiik
Stuorrâtige ive 2018 asâttem tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargon lâi selvâttiđ sämmilij, kveenij já taažâsyemmilij feeriimijd riijkkâ táruiduttempolitiikist já ton čuávumušâin. Komissio koolgâi rähtiđ historjálii kejâstuv, mii kovvee Taažâ virgeomâhái sämmiláid, kveenijd já taažâsyemmiláid čuoccâm páihálâš, kuávlulâš já väldikodálâš politiik já tooimâid.
Komissio pargon lâi meid selvâttiđ, maht táruiduttempolitiik lii vaiguttâm válduaalmug uáinuid sämmilijn, kveenijn já taažâsyemmilijn, sehe magareh vaikuttâsah táruiduttempolitiikist láá lamaš taan peeivi räi. Ton lasseen komissio paargon asâttui iävtuttiđ tooimâid, moh ovdedeh sovâdâttâm.
Táruiduttempolitiik olášuttii virgálávt 1800-lovo pelimuddoost 1900-lovo pelimuudon räi. Maaŋgâi totkei mielâst táruiduttem lii jotkum ennuv kuhheeb ääigi. Virgálii táruiduttempolitiik olášuttii eromâšávt iäláttâs- já škovlâpolitiikáin. Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio čielgiittâs čáittá, ete táruiduttem lii tovâttâm maaŋgâin siärváduv oosijn vijđásub já viärráb vaikuttâsâid ko ovdil láá tiättám. Eromâšávt párnááh já nuorah láá karttâm táruiduttemtooimâi čuosâttâhân táruiduttem ääigi.
Merhâšittee juurdâpuátuseh raportist
- Sämmilij, kveenij já meccisyemmilij kielâ já kulttuur huánnum lii tovâttâm kielâ já kulttuur hiäjusmem sehe tiäđui váilum mainâšum aalmugijn.
- Ohtâ merhâšittee čuávumuš táruiduttempolitiikist já ucceeblovokulttuur háálbášmist lii tot, ete sämmilijn, kveenijn já meccisyemmilijn tietih Taažâst almolávt uccáá.
- Veikkâ virgálii táruiduttempolitiik iä innig toovâ, te maaŋgah toimâmaalih, munejurduuh já siärváduv ráhtuseh, moid táruiduttem lii vaiguttâm, láá ain lemin. Aalmugij vijđes olgoštem lii ain tuođâlâš siärvádâhlâš vädisvuotâ.
- Maaŋgah sämmiliih já kveenih láá kuuloold tâi ollásávt joskâm sárnumist eenikielâs já kevtiškuáttám tárukielâ táruiduttempolitiik čuávumuššân já maaŋgâkielâgvuođâ tuárjoo poolitlii tooimâi váilum keežild.
- Ucceeblovokulttuurijd tuárjoo poolitlii miärádâsâi olášuttem lii lamaš vááijuvlâš. Komissio miäruštâl raportist taam vijđes siärvádâhlâš vädisvuottân já kočo almoon toimâkuárusvuottân.
- Komissio selvâttempargo čáittá, ete veikkâ táruiduttempolitiik lii virgálávt nuuhâm Taažâst, te liijká maaŋgah ohtsâškodáliih proseseh jođetteh ucceeblovoi suddâdmân.
Merhâšittee komissio iävtuttem sovâdâttâmtooimah
- Tiäđu lasettem válduaalmugân ei. lasseetmáin tiäđu táruiduttempolitiikist vuáđu- já ollâškoovlâi uáppusiskáldâssáid. Taan toorjân iävtuttuvvoo uđđâ kuávdáá vuáđudem, mii vuáijoo táruiduttempolitiikân lohtâseijee tiätun, tutkâmušân, tiäđujyehimân já sovâdâtmân..
- Sämmilij já kveenij kielâ já kielâtááiđu nonnim peivitipšoost rävisolmožin räi.
- Aalmuglâš investistem ucceeblovoi kulttuurân já kulttuurmáátu nonniimân.
- Kuávlulij konfliktij čuávdimist ličij tehálâš tiäduttiđ konfliktčuávdimprosessijd já valmâš asâttâsâi tooimânpieijâm.
- Tave-eennâmlâš ohtsâšpargo kulttuurist, kielâi máttááttâsâst já oppâmamnâstuv rähtimist.
Sahâalmai Gharahkhani mieldi raapoort sirdoo čuávuvâžžân Stuorrâtige kocceem- já vuáđulahâvaljâkode kieđâvušmân, mon pargon lii visásmittiđ, ete puoh čonâsjuávhuin lii máhđulâšvuotâ uápásmuđ raportân já peessâđ kuullâmnáál jotkâtooimâi valmâštâlmist. Ovdâsvástádâs lopâlii miärádâsâst lii kuittâg Stuorrâtige tievâsčuákkimist.
Taažâ aalmuglâšteatter piejâi joton NORGE LYTTER (Taažâ kuldâl) -nommâsii luuhâmkampanja tállán komissio raapoort almostittem maŋa. Aalmuglâšteatter ohtsâšpargokuoimijnis lohá NRK njuolgâvuolgâttâsâst čoođâ ubâ komissio raapoort já sierânâsčielgiittâsâid. Luuhâmproojeekt pištá suullân 35 tijmed. Kove Laura Piitulainen.
Komissio raapoort já ton sierânâsčielgiittâsah láá ohtsis masa 700 sijđod. Ohtsis paijeel 760 olmožid muštâlii komission jieijâs já siärvusij feeriimijd. Stuárráámus uási sahhiittâllum ulmuin halijdii muštâliđ raportist feeriimijd jieijâs noomáin. Ohtâ komissio jeessân lii kuáđđám sierâuáivil motomijd raapoort oosijd. Komissio eres jesâneh tuhhiitteh raapoort.
“Västideijee pargo lii joođoost meiddei mist Suomâst, mast staatârääđi asâttem sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio vuárdá, ete nuuvt maaŋgah sämmiliih ko máhđulâš, te muštâleh komission jieijâs feeriimijd”, iätá komissio saavâjođetteijee Hannele Pokka, kote uásálistij Taažâ raapoort almostittemtilálâšvuotân Stuorrâtiggeest Oslost.
”Siämmáánáál ko Taažâst, mij-uv porgâttep historjálijd já teemai mield juohhum sierânâsčielgiittâsâid suorgij pyeremuin äššitobdein. Tääl tuše vyerdip, ete Suomâ puátteš haldâttâs čonâduččii tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesin já juáđháččii mii mandaat ive 2025 loopân räi. Taažâ komissio poorgâi suullân vittâ ive”, paahud Pokka.
Ruotâst láá joođoost kyehti tuotâvuotâproosees. Nubbe kuáská Tuárnusleevi ulmuid, kveenijd já läddlijd já nubbe Ruotâ sämmilijd: Komisuuni.se já Sanningskommissionen för det samiska folket (sanningskommissionensamer.se).
Kooveest komissioi saavâjođetteijeeh, Suomâ Hannele Pokka já Taažâ Dagfinn Høybråten.
Komissio arkkâdâh já ton amnâstâh, eereeb iärrán paijeel 760 persovnlâš muštâlussâd, luovâttuvvojeh Taažâ arkkâdâhlágádâssân(Arkivverket). Komissio tiilám käävci sierânâsčielgiittâssâd láá uážžumnáál raapoort labdosin. Stuorrâtigge vaaldij vuástá meid 13 taaiđâtyeijid, moi teeman láá táruiduttem já sovâdâttâm. Tyejeh stellejuvvojii uáinusân Stuorrâtige vistijd raapoort luovâttem ohtâvuođâst.
Tekstâ Ulla Aikio-Puoskari
Lasetiäđuh:
Komissio raapoort já toos lohtâseijee sierânâsčielgiittâsah láá uážžumnáál Sannhets- og forsoningskommisjonen – stortinget.no
Komissio nettisijđoh, main láá tiäđuh tuotâvuotâ- já sovâdâttâmprosesin lohtâseijee tábáhtusâin, moh uárnejuvvojeh raapoort luovâttem maŋa miätá Taažâ Kommisjonen_ds | UiT
Komissiost lijjii saavâjođetteijee lasseen ohtsis 11 jesânid, tiäđuh komissiost Medlemmer_ds | UiT