Suomâ puásuituálulaavâ kalga uđâsmittiđ teikâ kalga asâttiđ ollásávt sierânâs puásuituálulaavâ Sáámán. Laahâ kolgâččij tubdâđ já tubdâstiđ sämmilii puásuituálu sehe ton sierânâsjiešvuovijd. Návt pahudii äššitobdeeh oovtâmielâlávt sämmilii puásuituálu sierânâsčielgiittâsâi almostittemtilálâšvuođâst, mii uárnejui vuossaargâ 16.12. Ruávinjaargâst. Sämmilii ärbivuáválii puásuituálu puátteevuotâ lii uhke vyelni, já toos kolgâččij kavnâđ jotelávt čuávdusijd.
Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio almostitij kyehti uđđâ čielgiittâs, moh kieđâvušeh sämmilii puásuituálu riävtálii sajattuv Suomâst sehe háástuid, maid tot toovvât puásuisämmiláid. Totkee Oula-Antti Labba čielgiittâs kärttee sämmilii puásuituálu tile riävtálii uáinust koskâääigist onnáá piäiván. Totkee Anne-Maria Magga čielgiittâs vist tárkkoo syemmilii puásuituálulahâasâttem já sämmilii puásuituálu hiäjus riävtálii sajattuv tovâttem keevâtlijd čuolmâid já argâpeeivi estuid sämmiláid puásuiulmuid já sii ärbivuáváláid haldâšemohtâduvváid ađai puásuisijdáid.
Suomâ tááláš puásuituálulaahâ ij tuubdâst sämmilii puásuituálu ige sämmilij vuoigâdvuođâid jieijâs ärbivuáváláid kuáttumkuávloid. Täst láá kuhesáigásiih vaiguttâsah ubâ sämikulttuurân já -siärvádâhân, muštottij Anne-Maria Magga.
- Puásuituálu lii sämiaalmug siäilum eellimiähtu sehe sämmilij ohtsâškode, kulttuur já kielâi keđgijyelgi, mut ton riävtálâš sajattâh lii Suomâst hiäju. Lii tehálâš mušteđ, et sämmilii puásuituálust lii uáli jo stuorrâ ekonomâlâš merhâšume ubâ Säämist. Tot taha máhđulâžžân sämmilij perrui já puásuiulmui áigápuáđu já aassâm jieijâs päikkikuávlust.
Totkeeh: Kuáttumkuávlui väldidem kalga orostittiđ já eennâmvuoigâdvuođâid kalga čuávdiđ
Vááijuvlii lahâasâttem já hiäjus riävtálii sajattuv lasseen sämmilii puásuituálu taheh tääl vaigâdubbon maaŋgah eres-uv ääših. Ärbivuáválii luánduiäláttâs uhkedeh ain eenâb já eenâb eres eennâmkevttimintreseh, tegu ruukitoimâ, meccituálu, mađhâšem já čácádâhhuksim, sehe šoŋŋâdâhnubástus maaŋgâmuđusiih vaiguttâsah luándun.
Kuohtuuh čielgiittâsah adeleh maaŋgâid toimâiävtuttâsâid sämmilii puásuituálu tile pyereedmân. Nuuvtko ovdil jo mainâšum, te puásuituálulaavâ kolgâččij uđâsmittiđ jotelávt, já tast kolgâččij tubdâstiđ sämmilii puásuituálu já ärbivuáválii puásuisijdâvuáháduv, nuávdittiđ aalmugijkoskâsijd algâaalmugvuoigâdvuođâid sehe nanodiđ sämmilij puásuimerkkâvuáháduv riävtálii syeje. Ton lasseen čielgiittâsâin oovdânpuáhtojeh tooimah el. sämmilij päikkikuávlu puáris meecij suoijâlmân, eennâmkevttimân kyeskee lahâasâttem oovdedmân sehe sämmilij eennâm- já čäcivuoigâdvuođâi tuurvâstmân.
Anne-Maria Magga mielâst ohtâ huápulumosijn tooimâin lii orostittiđ sämmilij ärbivuáválij kuáttumenâmij ávhâstâllâm.
- Kuáttumkuávlui väldidem ferttee nuuhâđ sämmilij päikkikuávlust. Puásuisiijdâi já suuvâi vuoigâdvuođâid ärbivuáváláid kuáttumkuávloid kalga tubdâstiđ já suojâliđ.
Meiddei Oula-Antti Labba puovtij uáinusân eennâmvuoigâdvuođâi čuávdim ohtân tehálumosijn aašijn puásuituálu riävtálii sajattuv pyereedmist.
- Sämmilij eennâmvuoigâdvuođâi nanodem lii kuávdáš äšši. Tot lahtoo meiddei puásuituálu kuáttumkuávlui tuurvâstmân. ILO 169 -sopâmuš kolgâččij ratifisistiđ, já tave-eennâmlii sämisopâmuš ráđádâlmijd kolgâččij ovdediđ.
Panelisteh savâstâllii sämmilijn puásuimeerhâin já Palgâsij ovtâstusâst
Puoh ovdeláá mainâšum teemah pajanii uáinusân meiddei almostittemtilálâšvuođâ äššitobdeepanelist.
Puásuiulmuuh sarnuu eromâšávt sämmilij suuvâi ärbivuáválij puásuimeerhâi siäilumân kyeskee huolâst. Sallâvääri palgâs puásui-iššeed Iisko-Henrik Näkkäläjärvi vaađâi korrâsávt nubástusâid áášán.
- Suhâmerkkâääši kolgâččij absoluutlávt asâttiđ laahân. Sämmilijd suhâmeerhâid ij pyevti kyeđđiđ huámmášhánnáá. Koččâmâš lii kulttuurist, eellimvyevist já iäláttâsâst.
Meiddei Sämitige stiivrâ jeessân sehe Kaalduáivi palgâs puásuialmai já irâtteijee Asko Länsman adelij ääšist kritiikijd Palgâsij ovtâstusân, mii mieđeet puásuimeerhâid.
- Suhâmeerhâi kieđâvušmist láá lamaš stuorrâ vááijuvvuođah. Tiätu kuávluin puáris suhâmeerhâi lasseen láá uuccâm meerhâid meiddei tagareh uđđâ puásuiomâsteijeeh, kiäh láá eidu algâttâm tooimâs. Palgâsij ovtâstus lii mieđettâm meerhâid sijjân, veikkâ paalgâs, merkkâpirrâdâh já sämipalgâsij ovdâsteijee láá vuástálistám taid.
Ive 2023 ohtsis 11 sämipalgâsid meridii iäránid Palgâsij ovtâstusâst, tastko sii mielâst ovtâstus ij innig ovdâstâm sii. Eennâm- já meccituáluministeriö tiilám čielgiittâsâst (Lundvall 2023) čiälgá, et iäránem suijân láá kuhesáigásiih ruossâriijdoh sehe sämmilij feerim epitäsiárvusâšvuotâ já olgoštem ovtâstusâst. Sämipalgâseh láá feerim, et sämmilii puásuituálu čuolmah, tegu Säämist tábáhtum jámuiveh, moh láá tovâttâm stuorrâ vahâgijd, láá ovtâstusâst ucášum.
Anne-Maria Magga iävtut, et puásuituálilaavâst valduuččij meddâl tááláš Palgâsij ovtâstus pággujeessânvuotâ sämipalgâsáid.
Taan ääši háárán ovtâstus kritisistij el. meiddei Asko Länsman, kii ovdil tooimâi kuhháá ton stiivrâ jesânin. Panelist, Palgâsij ovtâstus spesiaaläššitobdee Sanna Hast västidij, et stivrâpargoost ij lah kavnum taggaar kyehtin juáhásem sämmilii já eres puásuituálu kooskâst – ij aainâskin pevdikiirjij vuáđuld.
- Ton tááhust munjin lii vaigâd tubdâstiđ tuom ääši, mut toos lii tiäđust-uv máhđulâš uápásmuđ pyerebeht. Mut ko mist lii Suomâst taggaar tile, et puásuituálu lii hiäjus sajattuvâst ko tom verdid eres eennâmkevttimân já ton vijđánmân, te ličij vijses, et ličij ohtâsâš linjá puásuituálu ovdedem várás.
Asko Länsman kulá tääl uđđâ Saamelaispaliskunnat ry stiivrân. Sun muštâlij, et sämipalgâseh vyerdih ain-uv, et staatâ reagistáččij uđđâ tilán. Servi tarbâšičij jotelávt resursijd aainâs-uv haaldâtlii paargon.
- Mij lep vuordâččâm forgâ kyehti ive vástádâs toos, et šadda-uv mii tile älkkeebin vâi ij. Mun táátum, et uási staatâ ruttâdmist, mii lii tääl väridum Palgâsij ovtâstusân, adeluuččij mijjân haaldâtlij pargoi várás aainâs-uv tassaažân ko sirdumäigi nohá, vâi mij ep tarbâšiččii innig kevttiđ jieččân ruuđâid, Länsman oovdânpuovtij staatân uáivildum tuoivuu.
Suomâ staatâ kalga riemmâđ toimáid jotelávt, vâi sämmilii puásuituálu siäilum puáttee suhâpuolváid turvâstuuččij
Panelân uásálistij meiddei Oulu ollâopâttuv totkeetuáhtár Ulla Timlin, kii lii fáárust Sämmilij puásuiulmui pyereestvaijeem -haavâst. Haahâ viggá iberdiđ sämmilij puásuiulmui já sii perrui eellim sehe ovdediđ uđđâ palvâlusâid, moh tuárjuh mielâtiervâsvuođâ.
Timlin muštâlij meiddei, et eidu almostum čielgiittâsah pyehtih pyereest uáinusân tom, et magareh vädisvuođah láá tääl sämmiliih puásuiulmuuh, ko sehe paargon já toimâkuávlun kyeskee miärádâsah tahhojeh sämikuávlu ulguubeln. Taan ääši oovdân kalga porgâđ maidnii jotelávt, vâi puásuiulmui tiervâsvuotâ turvâstuuččij.
- Ko smiättá pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ, te tot, et pasta já uážžu porgâđ jieijâs pargo toin naalijn, et tot lii jieijâs kulttuur miäldásâš – já sämmiliih algâaalmugin – lii hirmâd tehálâš, Timlin huámášitij.
Kietâruottâs palgâs puásuiolmooš já luánduaktivist Minna Näkkäläjärvi Iänuduvâst muštâlij, et puásuisämmiliih tarbâšeh tääl staatâst kievrâs torjuu, vâi sij puoh teddui vyelni pastaččii sirdeđ meiddei čuávuváid suhâpuolváid iäláttâs, mon sij láá arbim.
- Tääl lii majemuš puddâ toos, et Suomâ staatâst lii máhdulâšvuotâ já meiddei ovdâsvástádâs toimâđ toin naalijn, et siämmáálágáneh luávkkáámeh iä innig tábáhtuu puátteevuođâst, Näkkäläjärvi tiäduttij.
Čielgiittâsah láá luuhâmnáál Staatârääđi nettisiijđoin:
- Anne-Maria Magga Syemmilii puásuituálulahâasâttem já palgâsvuáháduv vaiguttâsah sämmilii puásuituálun já puásuisijdâvuáhádâhân: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-643-3
- Oula-Antti Labba Sämmilij puásuituálu riävtálâš sajattâh já puásuituálun lahtoseijee vuoigâdvuođah Suomâst riehtioornig uáinust: https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-659-4
Almostittemtilálâšvuođâ video lii keččâmnáál vimeost
Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission kijttá almostittemtilálâšvuođâ uásálisteid pyere savâstâlmist!
Čielgiittâsah kuleh Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio sierânâsčielgiittâsâi rááiđun. Komissio pargon lii selvâttiđ sämmilij feerim olgoštem já assimilaatio sehe pyehtiđ oovdân vuovijd, moiguin sovâdâttâm algâaalmug sämmilij já Suomâ staatâ kooskâst huksejuvvoo. Tiäduh komission rahtum čielgiittâsâin kávnojeh komissio nettisiijđoin čujottâsâst https://sdtsk.fi/julkaisut/.