Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio riâžži mââimõs šõddmõõžžâs 16.12. säʹmmlai dommvuuʹdest, Aanar Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoozzâst. Peiʹvv noori õʹhtte komissio tuâj peällsa veiddsõs joouk sääʹmõutstõõzz oudsteeʹjid, kulttuurtoiʹmmjeeʹjid di meerlažõhttsažkååʹdd jiõnid. Säʹmmlai saakk riikk tuʹmmstõktuejjeeʹjid leäi čiõlǥâs: proʹsttjõõttmõš ij tåʹlǩ riʹjtte, ååʹn taarbšet konkreettlaž tuâjaid.
Šõddmõš aaʹlji käkk-kaaʹfstõõllmin da dokumeʹnttjieʹllikaartivuiʹm, kook kovvee sääʹm jieʹllem da jieʹllemvuõʹjjid ânnʼjõžmaaiʹlm vaʹǯǯtõõzzi ooudâst. Aslak Paltto da Ville-Riiko Fofonooff tuejjõs Puäʒʒ – sääʹm jieʹllemvueʹǩǩ mottjeei maaiʹlmest puuʹti ouʹdde sääʹmpuäʒʒhååid ǩiõččlâʹsttem ânnʼjõžpeeiʹv vaʹǯǯtõõzzid. Hans, Nilla da Aura Pieski di Arttu Nieminen dokumeʹntt Čáhcegátteolbmot (säämas Reddoummu) däs sueiʹmkrõõʹsti Teän jokksääʹm kulttuur tååʹsǩ. Šõddmõõžžâst vueiʹnnemnalla leämmaž Juha Länsmaan snimldõkčuäjtõs täʹrǩstââll säʹmmlai dommvuuʹd mottjeei luâđ da tõn riâddõõvvâm moošt.
Komissio puuʹti ouʹdde tuâjas puäđõõzzid da šõddmõõžžâst kuʹlleš komissaari, piisarkååʹdd di sääʹm psykososiaalʼlaž tuärj juâǥǥas Uuj saakkvuâraid. Komissaar Hannele Pokka, Heikki Paltto, Irja Jefremoff, Anni-Siiri Länsman da Kari Mäkinen späʹssbõʹšše da späʹssbâʹšše jeäʹrben pukid tõid nuʹtt 400 säʹmmla, kook pueʹtte smeʹllkânji kuullâmnalla da vueiʹtlvõʹstte tän tääʹrǩes õhttsažkååddlaž saǥstõõllmõõžž älggmõõžž.
Komissio piisarkååʹdd väʹlddpiisar Ulla Aikio-Puoskari di plaaneei Inari Alanko, Aslak Uula Länsman, Mervi Semenoff, Heli Aikio da Mira Pohjanrinne juõʹǩǩe še jurddjeez tääʹrǩes tuâj puuttmõõžžâst. Jõnn späʹssballašvuõtt kuâsttji še čõõđ piisarkååʹdd saakkvuârain. Piisarkåʹdd späʹssbõõžži da späʹssbââšš sääʹmõutstõõzzid tõn naʹddjõõzz ooudâst, koon leäʹp tuâjjseen vuäǯǯam, di puk tõn tuärj ooudâst, mâid jeeʹres toiʹmmjeei lie tuõjju iiʹjji ääiʹj ouddam.
Uuj tääʹrǩes toiʹmmjummuš juätkkai veâl komissio tåimmpââʹj puuttmõõžž mâŋŋa, da juâǥǥas juätkk sääʹmkulttuur meâldlaž vueʹllǥaž kõddâz miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi taʹrjjummuž säämas da lääddas. Uuj tuâjjla Heidi Eriksen, Lahja Eriksen, Henna Lehtola da Kaarin West späʹssbõʹšše še komissio tän jõnn tuâj ǩiõrǥtummuž ooudâst. Uvjj teäddii saakkvuârstes, što juâkksa vuäitt leeʹd õhttvuõđâst pâi, ko måtam äʹšš vaaikat pueʹrrvââjjma da tõʹst haaʹleʹči mainsted peittast ââʹneeʹl ämmatniiʹǩǩin.
Uuj tuâjjlaivuiʹm vuäitak mainsted še pueʹttiääiʹjest tõʹst, jõs tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâjj lij counnâm tuʹst vaiʹǧǧes mooštaid da tobddjid.
Paneeʹlsaǥstõõllâm, koon moderõõʹsti Sääʹm-museo Siida museojååʹđteei Taina Máret Pieski, puuʹti ouʹdde määŋgpeällsaž ǩiõččâmkuuʹlmid, ko komissio tuâjj puuđi. Panelisttân leʹjje Anni-Sofia Niittyvuopio (Badje-Deanu Sámit rs), Petra Laiti (Sääʹmrääʹđđ), Ristenrauna Magga (Sámi Soster rs), Niila-Juhán Valkeapää (Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs), Jasmin Semenoff (Sääʹmkulttuurfondd), Mika Saijets (Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi), Tiina Sanila-Aikio (Sääʹm palggâz rõ) di ǩiõtt-tuâjjlaž Birit Tornensis (Studio Tornensis).
Pââimõsân paneliisti saakkvuârain pâjjni huõll tõʹst, što riikk looppteʹči suåvâdvuõttproseeʹss tåʹlǩ proʹsttjõõttmõʹšše, da konkreettlaž tååimaid sääʹmkulttuur da ǩiõli staaneem diõtt kuâđčeš lokku vääʹldǩani. Paneliist leʹjje-i õõutmiõllsa tõʹst, što riikkvaldšma õõlǥči vuäǯǯad sääʹmaaʹššid koordinõʹstti toiʹmmjeei, da sääʹm riikkpiisar nõõmtummuš vuäǯǯai tuärjjõõzz pukin saǥstõõllʼjin.
Suåvâdvuõttproseeʹss ouddnummuž peäʹlnn paneliist õʹnne täʹrǩǩen, što komissio piijjâm organisaatio alttee sõõrǥab õhttsažtuâjast saǥstõõllmõõžžid komissio tåimmeʹtǩǩõõzzi čõõđ viikkâm diõtt. Samai täʹrǩǩen paneliist õʹnne, što Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar jeät kuõđđu åålǥpeälla, ko eʹtǩǩõõzzid ärvvtõõlât riikkvaaldâšm peäʹlest. Ristenrauna Magga teäddii, što proseeʹss pueʹtti määʹttest lij še vääžnai kuullâd veiddsânji sääʹm meerlažõhttsažkååʹdd politiikkri lââʹssen.
Sääʹm meerlažõhttsažkååʹdd kuullmõš leʹčči vääžnai še tõn diõtt, što rapoort veeidasvuõđâst huõlǩani eʹtǩǩõõzzid leʹčči vuäittam lââʹzzted še tääʹrǩteei eʹtǩǩõõzzid. Ouddmiârkkân ǩiõtt-tuâjjlaž Birit Tornensis kaaggi ouʹdde tõn, što håʹt sääʹm äʹrbbvuõttǩiõtt-tuâjj siskkan še luâđlânji jieʹllemvuõʹjjid da immateriaalvuõiggâdvuõđid õhttneei eʹtǩǩõõzzid, lij vääžnai, što äʹrbbvuõđ tääʹrǩesvuõtt da spesiaaltaarbid muuʹštet, ko saǥstõõlât jeeʹres jieʹllemvuõʹjjin. Anni-Sofia Niittyvuopio da Niila-Juhan Valkeapää mušttʼte, što sääʹmnuõrid õõlǥči še uʹvdded vueiʹttemvuõđ vuässõõttâd juätkksaǥstõõllmõõžžid.
Sääʹmkulttuur da ǩiõli pueʹttiääiʹj staanummuš ij kuuitâǥ oʹnnest, jõs säʹmmlain äʹnstet vuõiggâdvuõđid äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji taarbšem määddaid da čaaʹʒʒid, mušttʼti Tiina Sanila-Aikio. Petra Laiti jueʹtǩi, što mäddvuõiggâdvuõđ õhttne ravvsânji ǩiõli da kulttuur staanummša. Seämmanalla vueiʹni še Mika Saijets, koon mieʹldd äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji staanummuš suõjjal še sääʹmǩiõlid, da nuuʹbbiooʹri. Laiti lââʹzzti, što suu mieʹldd oʹdinakai kudd nääʹll oouʹdeed säʹmmlai vuõiggâdvuõđid meeran lij oʹđđest raajjâd õhttvuõđid riikki raaji rââst. Suu mieʹldd konkreettlaž nääʹll ”raajjâd raajid vuâlas” lij sämsted. Jasmin Semenoff mušttʼti, što vääžnai lij še, što ko pueʹttiääiʹjest smiõttât, mäʹhtt staaneet sääʹmpäärnai da -nuõri vuõiggâdvuõđ sääʹmǩiõli da kulttuur mättjummša juõʹǩǩåʹrnn Lääʹddjânnmest, õõlǥči mättčiâssid siiʹsǩâʹtted škooulpeeiʹv vueʹssen, ij-ǥa tuejjeed mättjeeʹjid jeeʹresärvvsiʹžžen lââʹzzteeʹl tõid ”pâiʹlmeärrsaž” čiâssân škooulpeeiʹv mâŋŋa.
Juʹn ouddâl komissio vuâđđummuž ǩiõʹččeš, što musikkäʹrbbvuõđin âlgg leeʹd jiijjâz tuõđštemärvv tän tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹssest. Tõn diõtt mââimõs čiâss ääiʹj kuʹlleš komissio mandaʹtte suåppi luõđđjid, livđeid da leeuʹdid. Čuäjtõõttjen leʹjje Hanna-Maaria Kiprianoff, Anna Morottaja da Ante Aikio, kook šõddee šõddmõʹšše kuõskteei da viõkkšmõʹtti ǩiõrǥtummuž.
Komissio tåimmpââʹjj poott 31.12.2025.
Komissaar da piisarkåʹdd späʹssbâʹšše vääimsteez pukid vuässõõttjid, paneliistid, čuäjtõõttjid da ǩiõččjid mââimõs šõddmõʹšše vuässõõttâm ooudâst. Komissio tåimmpââʹjj poott eeʹjjvaajtõõzzâst, leâša tuõđmeâldlaž suåvâdvuõttproseʹss lij eman äʹlǧǧmen. Ko komissio luõvti lopprapoortâs, komissio puuʹti juʹn ouʹdde tõn, što tät tuõttvuõđ ouʹdde pohttmõš lij eman tääʹrǩes, historiallaš saǥstõõllmõõžž ääʹvummuš. Tõt pohtt ouʹdde säʹmmlai, Lääʹddjânnam alggmeer ǩiõččlâsttmõõžžid da vuäinlmid, kook kåčča õhttsažkååʹdd kuvddled, mättjed da tåimmad.
Kuullâm-mušttlõõzzi pääiʹǩ ävvan vueiʹttemvuõtt veiddsõs da raajji õhttsažkååddlaž saǥstõõllmõʹšše di konkreettlaž muttsi äiggavuäǯǯmõʹšše. Seämmast mušttlõõzz vuäiʹtte ravveed pueʹtti sääʹmpuõlvvõõǥǥi naʹddjõõzz jiijjâz kulttuur da ǩiõl seeiltummša da oouʹdummša. Lââʹssen tõk regsmâʹtte lääʹdd õhttsažkååʹdd lââʹzzteeʹl fiʹttjõõzz, čiŋlmââʹtteeʹl vuârrvaaiktõõzz di nââneeʹl õhttsaž vaʹstteemvuõđ.
Ko tåimmpââʹj lopp âlddan, komissio tuäivv, što lopprapoort looǥǥât nuʹtt veiddsânji ko vueiʹtlvaž läʹddlai kõõskâst še tõn diõtt, ko raportt kovvad säʹmmlai da läʹddlai õhttsaž historia, mâʹst jõnn vueʹss lij leämmaž tän räjja jäävtõvvum.
Vuäitak ǩiõččâd liânt šõddmõõžžâst tääiʹben: Youtube.
Liiŋk komissio lopprapoʹrtte da õʹhtteǩeässmõõžžid:
”Haluan, että kansani elämä paranee” – Loppuraportti OSA I.
”Kyllä se on yhtä taistelua” – Loppuraportti OSA II, kuulemiset.
Yhteenveto saamelaisten totuus- ja sovintokomission ehdotuksista.
Õʹhtt eǩeässmõš säʹmmlai tuõtt vuõtt – da suåvâdvuõtt komissio eʹtǩǩõõzzin.
Čuákánkiäsu sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio iävtuttâsâin.
Čoahkkáigeassu sámiid duohtavuohta- ja soabadankommišuvnna evttohusain.
Sammanfattning av förslagen från sanningsoch försoningskommissionen för samer.
A summary of the proposals given by the Sámi Truth and Reconciliation Commission in Finland.
Lââʹssteâđ:
Saaǥǥtemplaaneei Mira Pohjanrinne
mira.pohjanrinne(at)sdtsk.fi