Väʹlddpiisar da tuʹtǩǩeei Ulla Aikio-Puoskari
4.12.2025 Meersažteatter
Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs miârkkšâʹvve leämmʼmõõžž da kulttuurlaž jieʹllmapääccmõõžž
Buorit olbmot, sápmelaččat ja suopmelaččat!
Šiõǥǥ oummu, säʹmmla da läʹddla!
Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs lie pâi leämmaž marginaalʼla kõõččmõõžž Lääʹddjânnam škooulriâžldõõǥǥ da meersaž škooultõspolitiikk ǩiõččâmkuuʹlmest. Säʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest jiijjâz ǩiõli da jiijjâz ǩiõlivuiʹm riâššum škooulmättʼtõs tõn sâjja miârkkšâʹvve leämmʼmõõžž, kulttuurlaž juätkkjemvuõđ di jieʹllmapääccmõõžž. Ǩiõll lij kulttuur jiõggsaž mädd.
Lääʹddjânnam, mâʹte jeeʹres-i riikki škooulriâžldõõǥǥ lie rajjum jäänbõõzzi ǩiõččâmkuuʹlmest da jäänbõõzzi vääras. Jäänbõõzzi raajjâm škooultemriâžldõk vuäitt leeʹd uuʹccab jouʹǩǩe hiâvteei tõʹst huõlǩani, što škooulstroiʹttel raajjʼji da škooultõspoliittlaž tuʹmmstõktuejjeeʹji meäʹr leʹčče pueʹr da ciistvuõđ counni, måtmešt joba huõl kuõʹddi, mâʹte eeʹjj laaʹvje päärnain ââʹnned huõl.
Komissio kuuli nuʹtt 400 säʹmmla. Tääuʹjmõs teeʹmm, mâʹst säʹmmla komissiooʹje mušttle, õhttni škoouʹle da mättʼtõʹsse. Miâlggâd peäʹl kullum oummuin puʹhtte ouʹdde škoouʹle da mättʼtõʹsse õhttneei ǩiõččlâsttmõõžžid. Samai jõnn vueʹss täin mušttlõõzzin õhttne vuâđđškooul oudldam meerškoouʹle da tõn äiggsaž aazztõõǥǥid. Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse õhttneei kõõččmõõžž pâjjne še ravvsânji. Tõk ǩiõččlâsttmõõžž peäʹlsteez õhttne tän äigga, koon ååʹn jieʹllep.
Meerškoouläiʹǧǧ kuâđđai historiaaʹje sääʹmǩiõlâst lääʹddǩiõʹlle šõddâm ǩiõllvaajtõsouddnummuž kõrrsummus äiʹǧǧpââʹjjen, koon seuʹrrjõõzz lie õinn vueiʹnnemnalla. Meerškooulääiʹj äʹrbben škoouʹle pueʹtti sääʹmpäärnai ââʹǩǩ-klaass lie leämmaž da lie õinn ǩiõlʼlânji heterogeenla leʹbe pannõhttna. Nuuʹbb lie pâsttam seeilted alggveärrǩiõlâz, nuuʹbbin vuuʹdin ǩiõll lij huânnʼnam, måtmin vaajtõõvvâm obbnes lääʹddǩiõʹlle.
Ko sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž škooulmättʼtõs šõõddi siõmmnai siõmmnai vueiʹtlviʹžžen, mäŋggaz lie ǩiõččlâsttam straamm ǩiõl mõõntummšest, ǩiõlltääid huânnʼnummšest leʹbe jiijjâz sääʹmǩiõl ouddnummuž årstummšest päärna ǩiõl tässa tõn diõtt, ko škooulmättʼtõs ij jiijjâz ǩiõlâst leämmaž. Meerškoouläigga tyypplaž leäi, što lääʹddǩiõl mättješ jiijjâz ǩiõl sââʹjest. Meerškooulääiʹj, tõõzz õhttnam aazztõkjieʹllem da päkksuddummuž šõddeem čuâccmõš da trauma pueʹtte kõrrset ouʹdde kuullmõõžžin da tõin vuäitt lookkâd lopprapoort vueʹzzest II.
Sääʹmǩiõli sââʹjj mättʼtõõzzâst veʹt lij ânnʼjõžääiʹj pueʹrr – nääiʹt juurdče mäŋggaz. Kuâđđji-a sääʹmǩiõlid tanccâm škooul historiaaʹje vuâđđškooul mieʹldd? Mättʼtõõzz uuʹdet pukin koummân sääʹmǩiõlâst da puk kooum sääʹmǩiõʹlle. Pukin koummân sääʹmǩiõlâst lij vueiʹtlvaž čõõđted pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzz jieʹnnǩiõl da vuäʹnkõs veeʹres ǩiõl teeʹst. Puk koumm sääʹmǩiõl lie še universiteettla mättaunnâz da vueiʹtlva mättʼtõõttâd väʹlddaunnsen. Sääʹmǩiõllsaž klassuʹčteeʹl valmštâʹvve universiteeʹttin da Sääʹm õllškooulâst. Sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz obbškooulneǩmieʹrr lij lâssnam 70-lååǥǥ muäʹddlost nuʹtt 800 škooulnekka da tän mättʼtõʹsse õnnum mättčiâss säʹmmlai dommvuuʹdest mõõnni eeʹǩǩlååi ääiʹj nuʹtt 10 000 čiâssin. Rämmšam, ko sääʹmǩiõli jeälltummuž leʹbe revitalisaatio tuejjeet. Sääʹm ǩiõllpieʹzz da vuõrâsoummuid riâššum lookkâmeeʹjj kokksa ǩiõllškooultõõzz šõddee ođđ ǩiõllõõʹnnʼjid juõʹǩǩ eeʹjj.
Tät puk lij tuõtt, mâʹst huõlǩani sääʹmǩiõli vueʹǩǩ-kovv lij tun liistâst čuuʹt mooččâd. Unesco mieʹldd puk koumm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl lie õinn vaarvuâla ǩiõl, aanar- da nuõrttsääʹmǩiõl tuõđsânji vaarvuâla. Vaarvuâlažvuõtt miârkkšââvv tõn, što ǩiõli serddjummuš ođđ puõlvvõõǥǥid lij šõddâm vaar vuâlla.
Eeʹjj 1962 norrum narodteâđai mieʹldd 75 % säʹmmlain mainste sääʹmǩiõlid vuõssmõs ǩiõllneez. Eeʹjj 2007 Sääʹmteeʹǧǧ vaali õhttvuõđâst norrum statistiikkin vaʹstteei lååkk leäi 24 % da eeʹjj 2023 vaali statistiikki mieʹldd 19,5 %. Täk lååǥǥ čuäʹjte kâʹl, što ǩiõllvaajtõsouddnummuš lij juätkkjam kõrrsen še vuâđđškooul ääiʹj da juätkkai õinn.
Puk ooudpeäʹlnn looǥǥtõllum lij tuõtt, mâʹst huõlǩani sääʹmškooulniiʹǩǩin jõnn vueʹss pääcc õinn puki sääʹm-mättʼtõõzz vaajtõsmääinai åålǥpeälla. Eeʹjj 2018 rääʹjest haʹŋǩǩõssân oouʹduum sääʹmǩiõli ougglõsmättʼtõs lij poppâttam juõʹǩǩ eeʹjj jäänab di jäänab sääʹmpäärnaid da -nuõrid säʹmmlai dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn, da täi vuuʹdi vääras ougglõsmättʼtõõzz oouʹdeet. Ougglõsmättʼtõõzzâst mättʼtum ǩiõll ij kuuitâǥ ni veâl leäkku vuõigg mättaunnâz mättʼtõs, peʹce jeeʹres mättʼtõõzz tiuddeei, mâʹst ij takainalla vuäǯǯ normaal meärkkõõzz tuõđštõʹsse. Mättʼtõs lij õinn haʹŋǩǩõstoiʹmmjummuš da mättčiâssid riâžžât takainalla jeeʹres škooulpeeiʹv mâŋŋa, ko nuuʹbb päärna da nuõr peäʹsse škooulâst da vuäiʹtte serddjed sij staarjõõzzid.
Ooudpeäʹlnn ouʹdde puhttum sääʹmǩiõl mättʼtõõzz šiõǥǥ aaʹšši loǥstõk lij tuõtt, mâʹst huõlǩani čuõvtõsriikk Lääʹddjânnmest lij õinn vueiʹtlvaž čõõđted mättõõlǥtemvuõđ mättjeǩani lookkâd da ǩeeʹrjted jiijjâs jieʹnnǩiõl. Mättʼtõõzz riâššjid kuõskki õõlǥtõs sääʹm jieʹnnǩiõl mättʼtõõzz riâššmõʹšše lij vuâđđmättʼtõslääʹjjest ǩiiddtum škooulneeʹǩǩ mättʼtemǩiõʹlle. Ko sääʹmǩiõllsaž mättʼtõs ij mueʹdd čårstõõǥǥ lokku vääʹldǩani leäkku dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn, kuâđđje täk päärna da nuõr väjja jiijjâz jieʹnnǩiõl mättʼtõõzz.
Ooudpeäʹlnn ouʹdde puhttum šiõǥǥ aaʹšši listt lij tuõtt, mâʹst huõlǩani spesiaal tuärj taarbšeei sääʹmǩiõllsaž päärnaž kuâđđai täujja väjja jiijjâsǩiõllsaž tuärj. Lââʹssen mättʼtõõzzâst lie vääʹn vuâđđaaʹššin mâʹte šiõǥǥtässʼsaž jiijjâsǩiõllsaž mättmateriaalin da uʹčteeʹlin, jeäʹrben aaunâs- da spesiaaluʹčteeʹlin.
Lääʹddjânnam škooulriâžldõõǥǥâst leät põrggâm šõddeed vueiʹttemvuõđid sääʹmǩiõli da sääʹmǩiõllsaž mättʼtõʹsse vuâđđškooulääiʹj aalǥ rääʹjest leʹbe 1970-lååǥǥ rääʹjest. Sääʹmǩiõllsaž škooulčuâǥǥas lij 50 eeʹǩǩed pešttam oouʹdeemtuâjast huõlǩani õinn puåtkknam da muärrjam. Mättʼtõsvueʹǩǩ tâʹvvsääʹmǩiõlâst da tâʹvvsääʹmǩiõʹlle lij pueʹrab ko jeeʹres sääʹmǩiõlin. Aanarsääʹmǩiõl da -ǩiõllsaž mättʼtõs lij viõkkšõõvvâm 2000-lååǥǥ ääiʹj. Nuõrttsääʹmǩiõl da -ǩiõllsaž mättʼtõs lij uʹcc, leâša tõn miârktõs õutstõssʼses lij samai šurr.
Što škooul ij juätkče meerškooul äiʹǧǧpââʹjest toobdâs ǩiõllvaajtõsouddnummuž, peʹce toiʹmmjeʹči tõn vueʹsttviõkkân, õõlǥči sääʹm-mättʼtõõzz sââʹj da vuällamvuõđ sõõrǥab pueʹreed. Juõʹǩǩ sääʹmškooulneeʹǩǩest õõlǥči leeʹd jälstempääiʹǩest čõnnsâʹttem vuõiggâdvuõtt uuʹccmõsân jiijjâs ǩiõl mättʼtõõzz vuäǯǯmõʹšše. Sääʹmǩiõli seillmõʹšše da ouddnummša tääʹrǩes tååimaid õõlǥči haʹŋǩǩõõzzi sâjja riâššâd põõšši vuâđ âʹlnn. Sääʹm mättjemčuâǥǥas õõlǥči äʹlǧǧed ouddpeâmmast da juätkkjed puåtkknummšitää õll tässa. Puk täid aaʹššid lie juʹn oudldõõzz da vuâđđ rajjum.