Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio saaǥǥjååʹđteei Hannele Pokka
4.12.2025 Smolna, Heʹlssen, komissio rapoort luõvtemšõddmõš
Lij äiʹǧǧ koʹrjjeed tõn, mii lij säʹmmlaid puästtad da pannvuõiggâdvuõđlaž
Ärvvsa raporttân vuâsttavaʹlddi, heärr väʹlddminister, Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei, saaʹmi ouddooumaž
Riikksuåvtõs piiji säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õhttsažtuâjast Sääʹmtiiʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin nellj eeʹjj mââiårra. Komissio piijjmõš leäi oʹdinaknallšem šõddmõš. Näkam Lääʹddjânnmest ij leäkku ni kuäʹss leämmaž.
Tåimmanouddmõõžžâs mieʹldd komissio lij aiccâm da ärvvtõõllâm säʹmmlai ǩiõččlâʹsttem historiallaš da ânnʼjõž čårstummuž, mieʹldd looǥǥeeʹl riikk suddeempolitiikk, di vuõiggâdvuõđi neuʹrrummšid. Leäʹp čiõlǥtam säʹmmlaid kuuleeʹl, mäʹhtt täk lie vaaiktam da vaaikte säʹmmlaid da sij õutstõʹsse. Mij raportt âânn še seʹst eʹtǩǩõõzzid säʹmmlai vuõiggâdvuõttsââʹj pueʹreem diõtt.
Ko komissio tuâjj ååʹn poott, leäʹp späʹssballaž jeäʹrben tõid âlddsin nelljčueʹđ säʹmmliʹžže, kook juõʹǩǩe miʹjjid ǩiõččlâsttmõõžžeez da haaʹlee vaaikted tõõzz, što sij jiijjâz jie-ǥa oouʹdab puõlvvõõǥǥi ǩiõččlâʹsttem vieʹrrvuõđ teänab šõõdd oʹđđest. Späʹssbõõššâp sääʹmõutstõõzzid, kook lie vieʹǩǩtam kuullâmpooddi riâššmõõžžâst. Späʹssbõõššâp še äʹšštobddjid, kook haaʹlee jueʹǩǩed teâđeez da äʹšštobddmõõžžeez komissio ââʹnnma valmštõõleeʹl pååđčiõlǥtõõzzid. Pukveeʹzz tõk leʹjje 25 da tõid õlmstõʹtteš tâʹlles, ko tõk valmštõʹvve. Späʹsseb še riikksuåvtõõzz kanslia tuâjjlažkådda, kååʹtt lij vieʹǩǩtam miʹjjid tuejjeem tääʹzz aaʹššin.
Komissio paaldâst lij toiʹmmjam aalǥ rääʹjest sääʹm väʹlddkååddlaž psykososiaalʼlaž tuärj juâǥǥas, koontää vaiʹǧǧes ǩiõččlâsttmõõžži juâkkmõš da ǩiõttʼtõõllmõš leʹčči leämmaž tåskkai. Psykososiaalʼlaž juâkkaz vuâđđeeš tuärjjeed komissio tuâj, leâša tuärj tarbb ij jaauk ni koozz, håʹt komissio tuâjj poott. Väʹlddkååddlaž juâkkaz põõššjen mottmõʹšše lij kõrr tarbb.
Ko luõvtep loppraporttân täʹbbe tiʹjjid komissio piijjâm instituutioid, âlgg tuõttâd, što maaiʹlm da Lääʹddjânnam aarktla vuuʹd še lie aivv nuuʹbbnallšem vueʹjjest ko teʹl, ko komissio alttii tuâjas čâhčča 2021. Alttiim koronapandemia ääiʹj. Ukraina vääin mieʹldd sääldatpoliittla muttâz kuâsttje da tåbddje aarktlaž vuuʹdin. Lääʹddjânnam Nato-vuäzzlažvuõtt lij pohttam väinnharjjtõõzzid säʹmmlai dommvoudda. Äimmõsmuuttâs ouddan tâʹvven jåʹttlubun ko ni koʹst jeeʹresåʹrnn skääđsuõllust.
Lääʹddjânnam ij leäkku pååđsuâllõk, koozz jie leʹčče vaaiktam, mäʹhtt alggmeeraid leät šiõhttlõõttâm maaiʹlmest. Meeʹst sääʹmpokoiniiʹǩǩid leät kuäivvam aauʹdin tiõđlaž tuʹtǩǩeem-mieʹri vääras. Säʹmmlai vueiʹvvtaauʹtid leät mettääm määinai vuâđald, kook lie miʹjjid mâŋŋa pueʹtti puõlvvõõǥǥid pääccam tieʹđǩani. Lääʹddjânnmest leäi kuuʹǩǩ veiddsõs fiʹttjõs sääʹmvuõđâst, kååʹtt pääcc viõusab lääʹdd kulttuur juõʹljid da läppai.
Lääʹddjânnmest ij leäkku leämmaž nåkam lääʹjjšiõttummuš, kååʹtt leʹčči õõlǥtam ââʹnned škooulin tåʹlǩ lääʹddǩiõl. Mij kuullâm säʹmmlai mušttlõõzz saaǥǥte kuuitâǥ, što läʹddlâsttmõš leäi ǩeeʹrjteʹmes nääʹll, koon mieʹldd toimmuš mõõnnâm eeʹǩǩlooʹjji ääiʹj škooulin da 1900-lååǥǥ loopp-peäʹl räjja ââʹnnmest leämmaž škooulneǩaazztõõǥǥin. Lääʹdd da lääʹddǩiõllsaž škooul- da aazztõkriâžldõk lie toiʹmmjam raʹvves läʹddlâsttmõõžž neävvan, kååʹtt lij rââššääm sääʹmǩiõli da kulttuur serddjummuž puõlvvõõǥǥâst nobba. Aazztõkškooulin päärna leʹjje kuʹǩes aaiʹjid ratkkum piârrjiʹnez. Jiijjâs ǩiõl ââʹnnmest raŋsteš. Tän diõtt määŋg päärna mõõnte õhttvuõđâz jiijjâz ǩiõʹlle da identitetta. Vaaiktõõzz kuâsttje õinn sääʹmõutstõõzzin ǩiõli vaarvuâlažvuõttân da kulttuur mõõntummšen. Läʹddlâsttmõõžž trauma lie jååttam sääʹmpuõlvvõõǥǥâst nobba.
Lääʹddjânnmest lij čiõlgg raajõõzzlaž teâttvääʹjjvuõtt sääʹmkulttuurâst da säʹmmlai sââʹjest alggmeeran. Sääʹmteâđ vääʹnn õhttsažkååʹddest vaaikat väʹlddnarood fiʹttjõõzzid da ravvad ouddkäddmõõžžid säʹmmlai årra. Säʹmmla ǩiõččlâʹstte še arggjieʹllmeʹstez da tuâjjpaaiʹǩin rasiism da čårstummuž. Sosiaalʼlaž mediast sij årra ohjjâʹvve samai jiânnai vââʹjjsaaǥǥ.
Lääʹdd lääʹjjšiõttummuš ij toobd ij-ǥa vuâmmaž säʹmmlai nääʹl hoiʹddjed puõccuid ni tuâlʼjõž kueʹllšeeʹllempaaiʹǩid. Håʹt vuõiggâdvuõđi mõõntummšest lij kuʹǩes äiʹǧǧ, säʹmmla jie leäkku väjldâttam tän.
Eeʹǩǩlooʹjji viõusâs meäʹcctääl harjjtummuž mâŋŋa luâđväärlaž mieʹcci mieʹrr lij ǩeäppnam säʹmmlai dommvuuʹdest. Kuåivâstoiʹmmjummuš da piõggviõkkraajjmõš di peälštemviõǥǥi lâssneei harjjtõõllâmtåimmʼmõš lie ođđ, veiddsõs mäddõõʹnni. Veiddneei maatkčummuš ǩeâštat seämma vuuʹdin äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjivuiʹm. Luõss-šeellmõš lij leämmaž juʹn vitt eeʹjj ǩiõlddum Teänjooǥǥâst, mii äštt hiâvted jokksääʹm kulttuur.
Säʹmmla jie leäkku pääccam passiivlaž čåårastseuʹrrjeeʹjen. Sij lie leämmaž aktiivla õutstõõzzeez, määddeez da čaaʹʒʒeez peälšteei. Tän diõtt sääʹmkulttuur lij õinn jieʹlli, jieʹllemviõkksaž da õutstõõzzlaž.
Sääʹmǩiõl lie šõddâm vaarvuâlžen da tõi serddjummuš ođđ puõlvvõõǥǥid lij huânnʼnam leʹbe paaiʹǩi puåtkknam obbnes. Leâša pukid kooum sääʹmǩiõl mainstet õinn jieʹnnǩiõllân. Säʹmmlai ǩiõllvuõiggâdvuõđ kuuitâǥ lie viõǥǥâst väʹlddvueʹzzi säʹmmlai dommvuuʹdest, håʹt šuurmõs vueʹss sääʹmpäärnain šâʹdde ânnʼjõžääiʹj jeeʹresåʹrnn Lääʹddjânnmest.
Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ alggmeeran lie ravvuum määŋgain meeraikõskksaž suåppmõõžžin da Lääʹddjânnam vuâđđlääʹjjest da Lääʹddjânnam lij meeraikõskksaž areenain leämmaž täin aaʹššin aktiivlaž. Tät suejj ij kuuitâǥ tiõuddu tuejjeem tääʹzzest juʹn-a tõn diõtt, što vuâđđlääʹjj vueʹllǥubun leʹddi spesiaal-lääʹjj jie vääʹld lokku säʹmmlai vuõiggâdvuõđid, veʹrǧǧniiʹǩǩi tuʹlǩǩummuž säʹmmlai vuõiggâdvuõđin vaajtâʹlle leʹbe ko vuõiggâdvuõđi tieuʹddma jie leäkku teäʹǧǧ ni sääʹmǩiõl siltteei tuâjjla.
Lääʹdd õhttsažkåʹdd ij vuâmmaž, što säʹmmla jeäʹlle mij kõskkvuõđâst pirr Lääʹddjânnam. Juurdčet, što riʹjttai, jõs sääʹmǩiõllsa kääzzkõõzz lie taʹrjjeemnalla tââʹvmõs Lappist.
Säʹmmlai kuullmõõžži da pååđčiõlǥtõõzzi vuâđald leäʹp tuejjääm 68 eʹtǩǩõõzz säʹmmlai vuõiggâdvuõttsââʹj pueʹreem diõtt. Vääldam tõin ouʹdde mueʹdd:
Šiõǥǥ komissio piijjâm instituutio! Åskkap, što čuâǥǥas suåvâdvuõđ årra älgg, ko riikk vuâmmaš da toobdast, što Lääʹddjânnam riikk lij vuâđđuum kueiʹt meer, säʹmmlai da läʹddlai jânnmid.
Ââʹnnep vieʹltʼteʹmmen, što riikk kuâdd vasttõõzz historiallaš vieʹrrvuõđin mâʹte aazztõkškooulin harjjtum ooumažvuõiggâdvuõđid neuʹrrääm suddeempolitiikkâst di eetnlaž da ǩiõlʼlaž tuâǥǥže vuâđđõõvvi čårstummšest.
Ââʹnnep miõttlen, što sääʹmteʹǧǧlääʹjj priʹmmeš mõõnni ǩieʹzz. Ođđ lääʹǩǩ pueʹrad Sääʹmteeʹǧǧ vueiʹttemvuõđ vuässõõttâd da vaaikted säʹmmlaid kuõskki aaʹšši tuʹmmstõktuõjju. Säʹmmlaid kuõskki jeeʹres lääʹjjšiõttummuž âlgg õʹhttesuåvted ođđ sääʹmteʹǧǧlaaʹjjin.
Lij pueʹrr, što riikksuåvtõs lij juʹn reagâsttam komissio tuõjju piijeeʹl parlamentaarlaž tuâjj-joouk. Lij tarbb, što komissio rapoort sääʹttet še obb eeʹttiǩ-kååʹdd tiõttu.
Komissio ǩiiddat vuâmmšõõzz tõõzz, što sääʹmaaʹšši valmštõõllmõš lij riikksuåvtõõzzâst piõdggnam. Sääʹmpolitiikk ravveem diõtt ââʹnnep vääžnʼjen, što riikk čõnnââtt kuuʹǩǩab ääiʹj plaanin da seämma vuâđđjurddjid jääʹǩǩteei sääʹmpolitiʹǩǩe.
Tõn diõtt eʹtǩǩeep, što riikksuåvtõõzz kansliaaʹje vuâđđeet sääʹmaaʹššid koordinõʹstti juâkkaz, koon jååʹđat sääʹm riikkpiisar. Riikksuåvtõs nõõmat sääʹm riikkpiisar, ko lij saǥstõõllâm Sääʹmtiiʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin. Sääʹm riikkpiisrest âlgg leeʹd tuärjjnes äʹšštobddijoukk, kååʹtt nårrai ministeriai, Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar nõõmtem oudsteeʹjin. Eʹtǩǩeep, što riikksuåvtõs oudd eeʹttiǩ-kådda juõʹǩǩ vaalpââʹj čiõlǥtõõzz, mäʹhtt säʹmmlai vuõiggâdvuõđid leät ravvääm.
Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss oʹnnstummuž peäʹlnn lij vääžnai, što teâtt da fiʹttjõs säʹmmlain Lääʹddjânnam oʹdinakai alggmeeran lâssan Lääʹddjânnmest. Lij äiʹǧǧ koʹrjjeed tõn, mii lij säʹmmlaid puästtad da pannvuõiggâdvuõđlaž. Tuäivvap, što mij tuâjj ääʹvad pälggaz suåvâdvuõʹtte nuʹtt, što kueʹhtt meer, läʹddla da säʹmmla, vuäiʹtte jieʹlled kuõiʹmeez ciistâst ââʹneeʹl šiõǥǥ õhttsažtuâjast kõskkneez.