Laura Junka-Aikio 4.12.
Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ koʹlle še mäddpeälštummša
Äimmõsmuttsa õhttneei tuärr aarktlaž vuuʹd luâttväärain da ođđ miârrǩeäinain õhttad Sääʹmjânnam ođđ naaʹlin vueʹssen globaal geopolitiikkâst. Kuuitâǥ eman Ruõššjânnam võʹlltummuš Ukrainaaʹje täʹlvvmannust 2022 alttii Sääʹmjânnmest jåʹttlõs muttâz sääldatlaž vaʹrrjõõttmõõžž ääiʹj årra.
Vääin diõtt nuʹtt Lääʹddjânnam ko še Ruõcc tuʹmmje ooʒʒõõttâd Tâʹvv-Atlaant peälštemlett Natooʹje.
Sõrgg tõn mâŋŋa kuhttu jânnam čuõʹlmme še jiijjâz peälštemõhttsažtuâjjsuåppmõõžž leʹbe DCA-suåppmõõžž Õhttõõvvâmvaaʹldivuiʹm. Suåppmõõžži raami seʹst Õhttõõvvâmvaaʹldin lij vueiʹttemvuõtt vuâđđeed põõšši tuärjjõõttâmpaaiʹǩid še Sääʹmjânnma.
Ååʹn Lääʹddjânnam, Ruõcc da Taar sääʹmvuuʹd šõddee sääldatlaž ǩiõččâmkuuʹlmest õõut õhttnaž vuuʹd, mâʹst mäddpeälštummuž da tõn infrastruktuur raajât da plaaneet riikkraaji rââst, Nato da Õhttõõvvâmvaaʹldi õhttsaž strategia vueʹssen.
—
Täin tuʹmmstõõǥǥin lie kookkaskuõʹddi vaaiktõõzz säʹmmlai jieʹllma da pueʹttiäigga.
Vuõssmõsân, lâssneei väinnharjjtõstoiʹmmjummuš peejj kõõččmõõžž vuâlla määŋgnalla säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid.
Seämma ääiʹj sääldatlaž ǩiõččâmkuuʹlm meäʹrte viõkkšubun di viõkkšubun vuʹvddplaanummuž, kääʹvvtummuž da tõn, måkam haʹŋǩǩõõzzid vuuʹdest ääʹljet oouʹdeed.
—
Lääʹddjânnam vuâllaǩeeʹrjtem meeraikõskksaž suåppmõõžž da čõõđtõõzz, Lääʹddjânnam vuâđđlääʹǩǩ da säʹmmlai jiõččvaldšmest šiõtteei sääʹmteʹǧǧlääʹǩǩ õõlǥte veʹrǧǧniiʹǩǩid saǥstõõllâd säʹmmlaivuiʹm pukin tuʹmmstõõǥǥin da tååimain, koin vuäiʹtte leeʹd miârkteei vaaiktõõzz säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid da kulttuuʹre.
Lââʹssen ÕM:i alggmeerai vuõiggâdvuõđi čõõđtõs jeäʹrben ǩeâldd alggmeerai jânnmi sääldatlaž âânnmõõžž ouddâl ko ääʹššest lij saǥstõllum kõõččmõõžžâst åårrai alggmeerain.
Täʹst huõlǩani säʹmmla lie Lääʹddjânnmest tän räjja obbnes kuõđđum åålǥpeälla peälštempoliittlaž tuʹmmstõktuâjast.
Säʹmmlaid jeät leäkku kuullâm lääʹjj oudldem naaʹlivuiʹm ni koon määʹttest, ko Nato-vuäzzlažvuõđâst da DCA-suåppmõõžžâst leät tuʹmmjam.
Riikk ij leäkku ni vaʹsttääm Sääʹmteeʹǧǧ raukkmõõžžid sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § meâldlaž saǥstõõllmõõžži riâššâm diõtt Nato-vuäzzlažvuõđ da DCA-suåppmõõžž toimmupiijjâm-määʹttest.
Sääʹmteʹǧǧ ij leäkku äʹlǧǧmen vuâsttlâʹstted meeraikõskksaž peälštemõhttsažtuâj, leâša saǥstõõllmõš leʹčči vääžnai säʹmmlai jieʹllemvuõʹjjid da kulttuuʹre ohjjõõvvi hääitai cõggâm da minimâʹsttem diõtt.
Lââʹssen riikk ij leäkku ni koon määʹttest čiõʹlǧǧääm, mââi määinai diõtt saǥstõõllmõõžžid jeät čõõđtam, ni proʹsttjõõttâm.
Tõn diõtt säʹmmla âʹlǧǧe-i kueʹdded huõl, šâdd-a militarisaatio da sääldatlaž vaʹrrjõõttmõõžž äiʹǧǧ še hooddõõvvi kolonisaatio äiʹǧǧpââʹjjen?
Håʹt just ååʹn išttâd åårrap tuõđšteʹmmen riikk da säʹmmlai kõskksaž tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseeʹss, jieʹllep-a kuuitâǥ ääiʹj, kuäʹss kolonialiistlaž väʹlddkõskkvuõđ riikk da säʹmmlai kõõskâst ravsme eʹpet, tän vuâra sääldatlaž staanvuõđ taarbi tuâkka peittum?
—
Nato-vuäzzlažvuõtt lij juʹn ååʹn lââʹzztam väinnharjjtõõllâmtoiʹmmjummuž säʹmmlai dommvuuʹdest.
Harjjtõõzz lie ååʹn veiddsab ko ouddâl da tõk lie jäänab. Neävv lie lossääb da joouk lie čiõlggsânji meeraikõskksab ko ouddâl.
Toiʹmmjummuš kueʹrmat aarktlaž vuuʹd ääʹrjes luâđ da tuejjat miârkteei hääit jeäʹrben puäʒʒhoiddu, kååʹtt lij juʹn valmmšen vaiʹǧǧes sââʹjest määŋgi ǩeâštʼtõõlli mäddââʹnnemtiâddji da äimmõsmuttâz diõtt.
Väinnharjjtõõzzin šõddi vuõigg hääit lie ouddmiârkkân groom da jeeʹres heâmmõõzz, kooi diõtt čiõkkâr vuäiʹtte piõdggned leʹbe kook vuäiʹtte suõʹrǧǧted puõccuid, koon diõtt ääld suõʹppje.
Miârkteei lie še vuõigg paalǥâspååʹmeh da -mõõntõõzz da puäʒʒhååid infrastruktuuri, ääidai da čuâlluusi, muärrjummuš, ko joouk jåʹtte tõi čõõđ. Muärrjam ääid jie cõõgg teänab puõccuid, da tõi varru rajsmam puäʒʒhåiddsysteeʹm heärršââvv.
Heâmmõõzzin da tõid šiõttlõõvvmõõžžâst šâʹdde puäʒʒhoiʹddjeeʹjid toolkteʹmes kool da pâiʹlmeärrsaž tuâjj. Tän räjja tõid jeät leäkku ääʹššmeâldlânji koʹrvvääm. Nuʹtt še mõõntõõllmõõžž da vuâđ, kooivuiʹm koʹrvvõõzzid vuäitči ooccâd, lie pannčiõlggâz.
Tuejjeem tääʹzzest kool da vasttõs puäʒʒhååid da väinnharjjtõõzzi õʹhttesuåvtummšest lij ålggõttum tåʹlǩ puäʒʒhoiʹddjeeʹjid.
Siʹjjid kool lie miârkteei. Jõs tõid veʹrddeet tõõzz, mâʹmmet riikk âânn tieʹǧǧ väinnharjjtõõzzid, lij mieʹrr samai occkaž. Õõutlõk kuâsttai hueʹnnen.
Mââimõsǩiõđâst tääʹrǩab ko koʹrvvõõzz leʹčče kuuitâǥ väinnharjjtõõzzin šõddi hääitai viõkkšõs cõggâm da minimâʹsttem.
—
Sääʹmjânnam militarisaatio rââššad säʹmmlai vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž še vuʹvddplaanummuž tääʹzzest.
Vuõssmõs da čiõlggsummus ouddmiârkk lij nuʹtt koččum Kutturačuõkku oouʹdeemhaʹŋǩǩõs.
Jõs čuâǥǥas puäđči, tõt mõõnči Pääʹnntuõddâr poostaivuuʹd čõõđ da lââʹzzteʹči maatkčummuž, meäʹccindustria da jeeʹres ǩeâštʼtõõlli mäddâânnmõõžž miârkteeinalla vuuʹdest, kååʹtt lij säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji, luâttkõskkvuõđ da kulttuurlaž juätkkjemvuõđ ǩiõččâmkuuʹlmest miârkteei.
Kutturačuõkku oouʹdeemhaʹŋǩǩõs pâjjni, ko Väʹlddouddkåʹdd eʹtǩǩii tõn lââʹzztummuž Lappi jååttlõkstrategiaaʹje mõõnni čõõuč.
Sääʹmteʹǧǧ, Sääʹm palggâz rõ da tõk paalǥâskååʹdd, koid haʹŋǩǩõs vuõiʹǧǧest vaaikteʹči, lie õlmmääm, što tõk vuâsttlâʹstte haʹŋǩǩõõzz.
Seämmast tõk lie eʹtǩǩääm vaajtõsmääinlaž linjjõõzz, kååʹtt leʹčči säʹmmlaid uuʹccben uhooʹdi, leâša kååʹtt seämmanalla raʹvvjeʹči Peälštemviõǥǥi kaiʹbbjem nuõrtt-viõstâr-õhttvuõđid.
Täʹst huõlǩani Lappi lett lââʹzzti čuâǥǥashaʹŋǩǩõõzz ođđ jååttlõkstrategiaaʹje. Tõt vuâđđtõõli tuʹmmstõõǥǥ vuuʹdiââʹnnemlaaʹjjin, kååʹtt Lappi leett tuʹlǩǩeʹmmen peejj mäddpeälštõõzzlaž haʹŋǩǩõõzzid da tååimaid tääʹrǩben ko jeeʹres tååim.
Tuʹlǩǩummuš lij puästtad.
Vuuʹdiââʹnnemlääʹjj, mâʹte ni jeeʹres sektorlääʹjjšiõttummuž, ij vueiʹt rääuh ääiʹjest tuʹlǩǩeed pååđai veiddsab vuõiggâdvuõttriâžldõõǥǥâst. Tõõzz koʹlle še meeraikõskksa suåppmõõžž, kook teäddee laaʹjji vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõttmiõttlõs tuʹlǩǩummuž.
Tän õõutlõõǥǥâst säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđ âʹlǧǧe ohjjeed še meersaž lääʹjjšiõttummuž tuʹlǩǩummuž.
Rääuh ääiʹjest säʹmmlai vuõiggâdvuõđi tiuddmeärrsaž ciistâst âânnmõš še mäddpeälštummša õhttneei tuʹmmstõõǥǥi õhttvuõđâst vuâđđââvv vuõiggâdvuõttriikkprinsiʹppe, mâʹst ni läʹddlain ij leäkku väärr luõppâd.
Juõʹǩǩkaž, kååʹtt lij måtmešt ǩiõččlâsttam vääin, teâtt, što Lääʹddjânnam ij tuõđi leäkku tän poodd vääinast.
—
Håʹt pååđčiõlǥtõs piirast miâlggâd kõrr koov militarisaatio vaaiktõõzzin säʹmmlaid, âânn tõt seʹst še suåvâdvuõđ jeäʹvvsid.
Ko tuejjeem čiõlǥtõõzz, šõõddi muʹnne õlltõssân, mõõn valmmâž säʹmmla leʹčče võõnnâd da ooccâd čåuddmõõžžid õõutâst Peälštemviõǥǥivuiʹm, da mõõn miârkteeinalla hääitaid vuäitči viõkkšõs õhttsažtoiʹmmjummuž veäkka minimâʹstted da cõggâd.
Puäʒʒhoiʹddjeeʹji mieʹldd sij taarbšeʹče ouddmiârkkân nokk ääiʹjpeäʹlnn nokk tääʹrǩes teâđaid tõʹst, koʹst da kuäʹss harjjtõõzzid riâžžât.
Lââʹssen tuõivvjen lij, što Peälštemviõǥǥ vääldči lokku pueʹrben ko ååʹn puäʒʒhoiʹddjeeʹji tuõivvjid še tõʹst, mâid vuuʹdid õõlǥči vueiʹttemvuõđi mieʹldd veäʹltted.
—
Õhttsažtoiʹmmjummuž plaaneen maall vuäitčeš väʹldded naabârjânnam Taarâst.
Toʹben Peälštemviõǥǥi da säʹmmlai kõskksaž õhttsažtuâjj lij ǩiõččum täʹrǩǩen še mäddpeälštummuž ǩiõččâmkuuʹlmest.
Sääʹm puäʒʒhoiʹddjeei tåimma väinnharjjtõõzzi õhttvuõđâst ouddmiârkkân vuäppsen da škooulteeʹjen, kook tuärjjee Peälštemviõǥǥid da vieʹǩǩte jooukid jååʹtted vuuʹdest pirrõõzz uuʹccben kueʹrmteei naaʹlin, šõõŋâst ko šõõŋâst.
—
Säʹmmlai vuõiggâdvuõđi ciistâst âânnmõš ij âʹtte jååʹđ mäddpeälštummuž vuâstta.
Jõnn mettkääʹvest sääʹmkulttuur da äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji jieʹllemviõkksažvuõđâst õõlǥči leeʹd kõskksaž vueʹss še tââʹv resilieeʹns da obbstaanvuõđ ravvummšest.
Päll lij riikkâst tõn diõtt, ko säʹmmlai oudsteei lie juʹn meäʹrmeâldlânji õlmmääm haalâz õhttsažtuõjju da õhttsažtoiʹmmjummuž oouʹdummša, mäddpeälštummša õhttneei kõõččmõõžžin še.