Komissaar Irja Jefremoff
Saakkvuârr Lääʹddjânnam Meersažteatteeʹrest 4.12.2025
Peäccam säʹmmlaid aazzteš Aanra 76 eeʹjj mââiårra
Šiõǥǥ kuvddleei!
Peäccam säʹmmla leʹjje ǩiõrggnam leeʹd Lääʹddjânnam meerliʹžžen väjja 20 eeʹjj, ko sij jouʹdde raajjvuuʹd aassjen vaiggâdvuõđid, ko täʹlvv-väinn aaʹlji. Siirdčõõttmõõžž pääiʹǩest nobba väinnšõddmõõžži, partisaanvaar da viõkkväʹlddtuâjai vueʹlnn leʹjje ooudâst še juätkkvääin ääiʹj, kuäʹss Paaččjooǥǥ, Peäccam da Suõʹnnʼjelsiidi säʹmmla jouʹdde kueʹđđed šâddpaaiʹǩeez. Päärnai da nuõri škooul jååttmõš kõskldõõvi. Eeʹjj 1944 čõhččmannust juätkkväinn puuđi Lääʹddjânnam vueʹzzeld pååđraauhu Sovjetleettain, di nuõrttsäʹmmlaid da jeeʹres siviiloummuid evakuõʹstteš aʹlǧǧi Lappivääin vueʹlnn Vuâđđmaddu da Tâʹvv-Ruõʹcce. Šâddvuʹvdd leäi loopplânji mõõntum vääin diõtt. Evakkoääiʹj mâŋŋa šuurmõs vueʹss nuõrttsäʹmmlain haaʹlee mõõntummšin huõlǩani mäʹcced tââvas da jäälõõttâd Aanar kådda sij ouddlõž šâddpaaiʹǩi ââlda. Kõskkpoddsaž jälstemsõõʹjin jouʹddeš jieʹlled nuʹtt koumm eeʹjj. Tååsklaž vuõrdčummuž da vännas åårrmõõžži mâŋŋa käunnʼje ođđ jälstempääiʹǩ 1940-lååǥǥ looppâst Aanarjääuʹr saauj- da tââʹvpeäʹlnn. Veäʹlšõsvuõtt, kõskkpoddsažvuõtt da pannaainâsvuõtt pueʹttiääiʹjest leʹjje pešttam pukveeʹzz 10 eeʹǩǩed.
Kueiʹt vuõssmõs eeʹǩǩlååi ääiʹj ođđ jälstemvuuʹdin leʹjje vueiʹttemnalla määŋgnallšem vaiggâdvuõđ: šiõttlõõvvmõš ođđ jieʹllempirrõʹsse, šiõttlõõvvmõš kuʹǩes kõõskid čuâǥǥasõhttvuõđitää di šiõttlõõvvmõš kuʹǩesäiggsaž reâuǥteʹmesvuõʹtte, jälstummuž naaggâsvuõʹtte da noorõõttâmsõõʹji vänna. Leʹjje še vaiggâdvuõđ piâssâd altteed puäʒʒhååidast leʹbe jeeʹres luâttjieʹllemvuõʹjjin. Keväjääuʹr-Njeäʹllem vuuʹdest puäʒʒhåidd ij älggam oʹnnsted, leâša reâuggamvuäittmõõžžid taʹrjjee vääin mâŋŋa oʹđđestraajjmõš, čuâǥǥas- da meäʹcctuâj di Paaččjooǥǥ da Pâʹjj-Tuållâm viõkkstrooiʹtelzavooʹd âlddsin lååi eeʹjj ääiʹj. Reâuǥteʹmesvuõtt da tuäivteʹmesvuõtt pueʹttiääiʹj diõtt vuåǯǯu nuõrid siirdčõõttâd tâʹlles meerškooul leʹbe mâʹŋŋlubust vuâđđškooul pââibužškooul mâŋŋa Saujj-Lääʹddjânnma, Ruõʹcce leʹbe Tâʹvv-Taʹrre.
Pannvuõkksõs narodouddnummuš sääʹmvuuʹdin kueiʹtpeäʹlnn Aanarjääuʹr vuäǯǯai veʹrǧǧniiʹǩǩid hååidškueʹtted ääʹšš 1970-lååǥǥ aalǥâst da muʹtted lääʹjjšiõttummuž nuʹtt, što nuõr pieʹsse ooccâd ođđ täälaid da puärrsab puõlvvõk raajjâd ođđrajlmid tääleez. Sääʹmvuuʹd kueiʹtpeälla raʹjješ rajlmid čuâǥǥasõhttvuõđi ââlda, da põõrt leʹjje ânnʼjõžäiggsa neävveez peäʹlnn. Viõusâs raajjâmpââʹjj kaaggi pueʹttiääiʹj ååsk; nuõr aʹlǧǧe pääʹcced voudda, da måtam veeʹrd leäi še mååust siirdčõõttmõš. Jieʹllem mottji hiâlpben nuʹtt põrtt-tuâjai ko še jååttmõõžž da õhttvuõđi vueʹzzeld. Oummuid paaʹʒʒi joba âsttäiʹǧǧ.
Nuõrttsääʹmǩiõll vuäǯǯai 1970-lååǥǥ aalǥâst jiijjâs ortografia, da juõʹǩǩ põʹrtte juõʹǩǩeš Sääʹmǩiõl vuäppaz. Čeʹvetjääuʹr vueʹlltääʹzz škooulâst mättʼteškueʹtteš sääʹmǩiõl. Sääʹmǩiõl mainsteš Keväjääuʹr-Njeäʹllem vuuʹdest veâl 1970-lååǥǥast määŋgin piârrjin dommǩiõllân, leâša Peäccam da Paaččjooǥǥ siidi suõm mieʹldd. Päärna da nuõr jie vuäǯǯam riʹjttjeei mättʼtõõzz sääʹmǩiõlâst, ko ämmat-täiddsa uʹčteeʹl jie leämmaž veâl taʹrjjeemnalla.
Maʹcceš jiijjâs pleässjemäʹrbbvuõʹtte, rieʹššeš škooultõõzz äʹrbbvuõđlaž ǩiõtt-tuâjaid di äʹrbbporrmõškuursid da -šõddmõõžžid. Prääzkješkueʹtteš saaʹmi aazztummuž prääʹzneǩiiʹjjid: vuõššân 30-eeʹjjprääʹzniǩ da tõʹst ooudårra lååieeʹjjprääʹznǩid.
Vuâmmšõõzz coouni puärrsab puõlvvõõǥǥ neezznin šõddâm muuttâs: piârrijeäʹmed leʹjje ääiʹjben âânnam huõl määŋgnallšem põõrt aaʹššin: päärnai peâmmʼmõõžžâst, piârri da sooǥǥ vuäʹmmoummui huõl âânnmõõžžâst, piârniiʹǩǩi pihttsi kuärrmest, sij leʹjje vuässõõttâm puäʒʒhoiddu da kueʹllšeeʹllma. Leâša seeʹst leʹjje še vuäđđam čiõkksest jiânnai smeʹllkõsvuõtt da jeeʹres pâstlvažvuõđ. Kroota sij jooukâst pâjjne äʹrbbvuõttǩiõtt-tuâjai uʹčteeʹl, jiijjâz ǩiõl uʹčteeʹl da ǩiõlljåårǥlõʹtti, čuäjtõõtti leuʹddjeei da äʹrbbvuõđlaž pleässjemlaullʼji di pleässjummuž siltteei. Sij leʹjje valmmâž maatkčed joba kookkas ålggjânnmid čuäʹjted da čuäjtõõllâd silttummšeez da vaajted ǩiõččlâsttmõõžžid jeeʹres tâʹvvmeeraivuiʹm. Škooultõõzz mieʹldd tääidaid siʹrddeš nuõrab puõlvvõõǥǥid. Juʹn aazztummuž 40-eeʹjjprääʹznǩest vuâmmšõõzz coouni, što äʹrbbvuõđlaž ǩiõtt-tuâjai škooultõs leäi šõddääm puäđõõzzid: Nuõrr oummu leʹjje kuärram jiõccseez äʹrbbvuõđlaž pihttsid da piiutâsvueʹzzid di raakktõõttâm siid prääʹzneǩšõddmõʹšše.
Vueʹss jõnn ââʹǩǩ-klaassi nuõrin leʹjje mättʼtõõttâm jiijjâz ämmatškooultõõzz, leâša šuurmõs vueʹss nuõrin leʹjje serddjam vuõiʹǧǧest tuâjj-jieʹllma. Puäʒʒtäälast da kueʹllšeellmõõžžâst ij vuõssmõs eeʹǩǩlooʹjji ääiʹj leämmaž tâʹvven škooultõs, peʹce määttaid vuåǯǯuš äʹrbben puõlvvõõǥǥâst nobba. Tän peeiʹv lie še äʹrbbvuõđlaž jieʹllemsuõʹrjin vuäǯǯamnalla škooultõõzz, da tõid še mättʼtõõđât. Paʹldde mättʼtõõđât še škooultõõzz jeeʹres suõʹrjin, što ainsmââʹttet piârri pirrekksaž piʹrǧǧummuž. Čåuddmõõžž, kooivuiʹm eeʹjj 1974 lääʹjjmuttsivuiʹm čouʹddeš aazzâlmvääʹn, lie mââiǩiõʹtte kritisõsttum. Siõm aassâmtoont sââʹjest tän peeiʹv nuõr haaʹlee raajjâd põõrteez vuʹvddšorradvuõđ peäʹlnn šuurab tallu, mâʹst käunnʼje vueiʹttemvuõđ määŋgpeällsaž luâtt-tääl leʹbe põõrǥâsneǩvuõđ harjjtummša. Sijddõutstõõzzin taarbšet še õhttsaž sõõʹjid noorõõttmõõžžid, staarjõõzzid da õhttsaž aaʹšši håiddmõʹšše.
Nuõrttsäʹmmlai Aanra aazztummšest lij ååʹn 76 eeʹǩǩed, da tun ääiʹj lie nuõrttsäʹmmlai kõskkvuõđâst ǩiõrggnam šõddâd da ravsmed juʹn koumm puõlvvõõǥǥ veeʹrd päälljasjuâlggsa aanarneeʹǩǩ. Vuõssmõs vääin mâŋŋa šõddâm puõlvvõk vuäǯǯai ǩiõččlâʹstted da kuullâd puärrsees, ääkkees da ääʹjjees âʹǩǩõõšši mainnsid da mooštaid mõõntum Peäccmest da tõn reeʹǧǧes luâđast. Šiõǥǥ, joba čieʹppes mainsteei riʹjttje juõʹǩǩ sijddkådda. Mainsteei riʹjttje vuâsti veâl-i, leâša moošt ohjjâʹvve ååʹn jeeʹres äiʹǧǧpâjja da jeeʹres vuuʹdid. Jiijjâz sooǥǥ historia da ǩiõččlâsttmõõžž lie reeʹǧǧesvuõtt, koon tän peeiʹv nuõr âʹnne äärvast da âʹǩǩâʹšše še. Lij vääžnai ââʹnned õhttvuõđ jeeʹres åʹrnn Lääʹddjânnam jälsteei ruåđid, jueʹǩǩed jiijjâz sooǥǥ dommǩiõl, historia, äʹrbbvuõđid di mainnsid sijvuiʹm.
Åålǥla åårrmõõžž – čuâǥǥasõhttvuõđ, liâdggräuʹnnj da teleõhttvuõđ vuälla ååʹn čårrvuuʹdid še. Pueʹttiääiʹj tuõivvi vuuʹdi ooudâs viikkâm diõtt lie vaajtõõllâm eeʹǩǩlooʹjji mieʹldd. Takai ouddnummuš Lääʹddjânnam mäddvuuʹdest kuâsttai še sääʹmvuuʹd siidin, kuäʹss miõttlen, kuäʹss pueʹttiääiʹj ååsk roʹmmjeeʹjen. Čuõkku lie puârrnam, leâša kääzzkõõzz lie läppjam.
Nuõrttsääʹmnuõr haaʹlee jiijj leeʹd vaaikteʹmmen siideez ouddnummša. Määŋg jiijjâz âʹlddpirrõõzz da tõn luâđ raanni haʹŋǩǩõõzz lie šõddääm saǥstõõllmõõžž Njauddâm da Keväjääuʹr-Njeäʹllem vuuʹdest vuuʹdi saaʹmi siidsåbbrin. Saǥstõõllmõõžž lie viikkâm tuʹmmstõõǥǥid da peäʹlestvälddmõõžžid jiijjâz jieʹllemåårrmõõžži peälštem diõtt.
Nuõrttsääʹmǩiõll lij õinn vaarvuâlaž. Nuõr lie leämmaž valmmâž mättjed mååust sooǥǥeez ǩiõl, håʹt puki puärraz jie leäkku vuäǯǯam mättʼtõõzz nuõrttsääʹmǩiõʹlle škooulääiʹj. Ǩiõllmättʼtõʹsse jeeʹres taaʹzzin taarbšet jiijjâs kulttuuʹre vuâđđõõvvi mättʼtem-materiaal da riʹjttjeei resuursid ǩiõlltuõjju.
Späʹsseb kuvddlummuž ooudâst!