Meersažteatter 4.12.2025
Heikki Paltto, puäʒʒooumažpõõrǥâsneǩ, komissaar
Aanrõš õutstõs lij uʹcc da sitkkâd
Ärvvsa kueʹss, pääiʹǩ ool puättam oummu da šõddmõõžž seuʹrrjeei oummu!
Aanrõšǩiõll lij jieʹlli jieʹnnǩiõll, da aanrõõžž jieʹlli alggmeer. Aanrõõžž lie äʹrbbvuõđ mieʹldd jälstam Aanarjääuʹr pirrõõzzâst. Aanar lij leämmaž kaaunõõttâmpäiʹǩǩ, koozz oummu lie noorõõttâm markknid da hoiʹddjed veʹrǧǧneǩaaʹššid. Aanrõõžžin lie leämmaž õhttvuõđ še Taʹrre da Jiõŋŋmieʹrre, koʹst mäŋggaz lie jeällam kueʹllšeeʹllmen da kauppmaaʹtǩin.
Aanrõõžž lie vuäǯǯam piʹrǧǧummšeez luâđast. Jieʹllemnälla lij kuullâm varriistâllâm, leʹbe eeʹjj aaiʹji mieʹldd šõddi serddmõš täʹlvvpääiʹǩ da ǩieʹsspääiʹǩ kõõskâst. Ǩieʹzzi lie kueʹllšeellam, čâhčča uussâm muõʹrjid da taaʹlvi lie håiddam puõccuid täʹlvvkuäivvsin. Eeʹjj-jårrõʹsse lie kuullâm määŋgnallšem tuâj, da juõʹǩǩ tuõjju lij leämmaž jiijjâs äiʹǧǧ.
Aanrõõžži jälstemvuuʹd lie juâkkõõttâm sooǥǥi mieʹldd. Piârkooʹddin lie leämmaž jiijjâz ââʹnnemvuuʹd, koin lie vuäǯǯam piʹrǧǧummuž. Juõʹǩǩkaž lij teâttam, koʹst vuäitt da vuäǯǯ jååʹtted. Õutstõs lij leämmaž uʹcc nuʹtt, što juõʹǩǩkiʹžže lij leämmaž sââʹjj.
Aanrõõžž lie jouddâm šiõttlõõvvâd. Äʹrbbvuõđlaž jälstemvuuʹdid leät luäkkam ođđ aassjid, mieʹccid leät čuõppâm, Aanarjääuʹr tuuʹlvtam, čäccõõzz kueʹrmtam kåʹllkuäivvmõõžžin da maatkčummšin. Lie jouddâm ǩeâštʼted åålǥpeällsaivuiʹm vuõiggâdvuõđâst kueʹllšeeʹlled, mieʹcsted da harjjted jieʹllemvuõʹjjid jiijjâz määddain. Jieʹllemsââʹj leät siõmmnai siõmmnai ǩeeʹʒʒääm da äimmõsmuuttâs pohtt jiijjâs huõlid.
Ko ǩeâšttõõttmõš vuuʹd luâttväärain čouggan, lij luâttjieʹllemvuõʹjjivuiʹm vaiggääb piʹrǧǧeed. Vueʹss aanrõõžžin lie jouddâm luõppâd äʹrbbvuõđlaž jieʹllemnääʹlest da siirdčõõttâd jeeʹresårra. Luõppmõš lij šõddääm määŋgnallšem tobddjid. Lij peʹccel tõʹst, što ij leäkku vuäittam juäʹtǩǩed õutstõõzz da piârri äʹrbbvuõđid. Lij mieʹttjieʹllem tõi årra, kook lie haaʹlääm juäʹtǩǩed da tuʹmmjam tuärrad jiijjâz jieʹllemsââʹjest. Õutstõõzz jieʹllemnääʹll da jieʹllemvueʹjj lie jieʹllem-mäinn.
Aanrõõžžid âlgg täʹǩǩeed oudldõõzzid harjjted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid äʹrbbvuõđlaž jälstemvuuʹdin. Aanrõõžžid âlgg še täʹǩǩeed vueiʹttemvuõđid vaaikted äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuuʹdeez jieʹllempirrõõzz da jieʹllemvuõʹjji ooudâs viikkmõʹšše. Vuuʹdi âânnmõõžž kuõskki plaanid âlgg täʹrǩstõõllâd obbvuõttân da väʹldded lokku tõi kumulatiivlaž vaaiktõõzzid.
Aanrõš õutstõõzz vuâđđ lij aanrõšǩiõll. Aanrõšǩiõll lij jällʼjam, leâša tõt lij õinn vaarvuâlaž. Ǩiõl mainsteeimeärra lie vaaiktam mäŋgg ääʹšš. Aazztõkpuõlvvõõǥǥâst puärraz jälste täujja kuʹǩǩen, da dommǩiõl piâzzi mainsted tåʹlǩ kuuʹǩǩab luämai ääiʹj. Škooulpirrõs leäi lääʹddǩiõllsaž, mõõn diõtt aanrõšǩiõl âânnmõš ǩeäppni. Ǩiõl mainstummuš ij puåtkknam, leâša mainsteei puärsme.
Eeʹjj 1986 vuâđđeeš Aanrõšǩiõl õhttõõzz (Anarâškielâ servi). Õhttõs aaʹlji õlmstâʹtted aanrõšǩiõllsaž lõõst da riâžži ǩiõllkuursid. Eeʹjj 1997 õhttõs vuâđđii aanrõšǩiõl jeällteei ǩiõllpieʹzz. Ǩiõllpieʹzzin päärna pieʹsse mättjed sooǥǥeez ǩiõl. Seämmast puärrsab puõlvvõk piâzzi mošttjed jiijjâs aanrõšǩiõl tääid ođđ puõlvvõõǥǥin.
Ko ǩiõll jeällʼji, taarbšeškueʹtte aanrõšǩiõl siltteeʹjid jeeʹres ämmatsuõʹrjid. Eeʹjj 2009 aaʹlji vuõssmõs aanrõšǩiõl da kulttuur intensiivškooultõs vuõrâsoummuid. Ânnʼjõžääiʹj aanrõšǩiõl da aanrõšǩiõʹlle vuäitt mättʼtõõttâd vuâđđškooulâst õllškooul räjja.
Pukin aanrõšǩiõl mättõõllâm oummuin ij leäkku sokkõhttvuõtt aanrõš õutstõʹsse. Tät lij šõddääm õutstõõzz seʹst huõl. Vueʹss särnn, što ǩiõll lij mottjam leeiǥas, da ǩiõččlâstt, što aanrõšǩiõll ij leäkku teänab aanrõõžži ǩiõll.
Vueʹss aanrõõžžin âʹnne še huõl tõʹst, mäʹhtt õutstõõzz ǩiõl da identiteeʹtt ââʹnet politiikk neävvan. Õutstõõzzâst ǩiõččlââʹstet, što åålǥpeällsaž toiʹmmjeei meärtââll aanrõšvuõđ, da vueʹss oummuin ǩiõččlâʹstte tõn diõtt taarb peittad sij tuâkkaz.
Aanrõšǩiõllsaž aanrõõžžid âlgg tuärjjeed. Tuärj taarbše še tõk aanrõõžž, kook haaʹlee mättõõllâd sooǥǥâz ǩiõl. Âlgg teâđsted, što aanrõš õutstõs lij uʹcc. Tõn diõtt ǩiõl siʹrddjen leät taarbšam še õutstõõzz åålǥpeäʹlnn pueʹtti oummuid.
Aanrõšǩiõll lij õinn jieʹlli ǩiõll, da tõn âânnmõš lij veiddnam. Âlgg raajjâd põõšši rajjsid aanrõšǩiõl tuärjjan. Âlgg še staaneed riʹjttjeei resuursid ǩiõlltuâj da ǩiõl tuõʹllʼjummuž tuärjjan.
Takkâ!