Klemetti Näkkäläjärvi 4.12.
Ciistâst kuvddleei,
Späʹssbõõžžam vueiʹttemvuõđâst vuässõõttâd tän tääʹrǩes šõddmõʹšše di tuäivtam leekk da späʹssbõõžžam tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzlaid da tuâjjlažkååʹdd tij ärvvsaž tuâj ooudâst. Määŋg eeʹjj loʹsses, tääʹrǩes da veiddsõs tuâjj lij rääi. Veiddsab da vaiggääb tuâjj lij ooudâst, ko lääʹdd da sääʹm õhttsažkååʹdd âʹlǧǧe čåuʹdded, mäʹhtt tåimmeʹtǩǩõõzzid oouʹdeet. Tuâjj ij vuäǯǯ årsted komitea lopprapoʹrtte, peʹce komitea tåimmeʹtǩǩõõzzid âlgg viikkâd tuejjeem tääʹzz tåimman. Pueʹtti eeʹǩǩ puätt leeʹd Lääʹddjânnma siiʹsǩ- da ålggpoliittlaž čuäʹjtummuž päiʹǩǩ, lij-a tõt pottsânji čõnnõõttâm tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttprosessa. Äiʹǧǧ lij puuttmen – säʹmmlai dommvuʹvdd lij koškkmen naroodlânji da jieʹllempirrõs lij jõnn muttsi seʹst äimmõsmuttâz diõtt.
Äimmõsmuttâz ǩiõldlaž vaaiktõõzzid alggmeeraid, tõi kulttuurid da sâjja leät tobdstam Pariis äimmõs-suåppmõõžžâst di meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttorgaani čåuddmõõžžin da siâzztõõzzin. Äimmõsmuuttâs da tõõzz šiõttlõõvvmõš lie ooumažvuõiggâdvuõttkõõččmõš, ko äimmõsmuuttâs vaaikat vuõiʹǧǧest vuâđđvuõiggâdvuõđid – vuõiggâdvuõʹtte tuõʹllʼjed da oouʹdeed jiijjâs kulttuur da ǩiõl.
Äimmõsmuuttâs lij Lääʹddjânnam sääʹmvuuʹdest mottam åårrmõõžžid nuʹtt, što muttâz lie vaaiktam äʹrbbvuõđlaž sääʹmjieʹllemvuõʹjji harjjtummša 1990-lååǥǥ rääʹjest. Muttâz lie hooddõõvvâm 2000-lååǥǥ rääʹjest. Äimmõsmuuttâs da tõõzz šiõttlõõvvmõš lie säʹmmlaid kulttuurlaž muuttâsproseʹss – jieʹllemvuõʹjjid, kulttuur, ǩiõl, teâđaid da tääidaid âlgg šiõttlâʹtted ođđ åårrmõõžžid. Sääʹmõutstõõzz seʹst leät ǩiõččlâsttam, što äimmõsmuuttâs lij vueʹssen kolonialiistlaž juätkast, tõn ääʹrbest, mõõn industrialisõõvvâm riikk lie kuâđđam luõttu da alggmeeraid, da kooi ǩiõldlaž vaaiktõõzz nårrje kumulatiivlânji alggmeeraid.
Lääʹddjânnmest säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio lij tuejjääm aivv ođđnallšem tuâj – muu teâđai mieʹldd tõt lij tän määʹttest oʹdinakai komission täʹrǩstõõllâm äimmõsmuttâz da tõn vaaiktõõzzid nuʹtt säʹmmlaid ko še tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttprosessa. Äimmõsmuuttâs ij luâđlânji leäkku õhttu Lääʹddjânnam da Tâʹvvjânnmi vaʹstteemvuõttân, leâša Lääʹddjânnmest lie čåuddmõõžž tõõzz, vuäiʹtte-a säʹmmla šiõttlõõvvâd äimmõsmuttsa da tõn vaaiktõõzzid da mââimõs ǩiõđâst, seillad alggmeeran – da tåimmad nääiʹt globaal ooudâstjooʹttjen. Lij jõnn gåår, što puäʒʒhåiddlääʹjj oođummuš ij malttâm vueʹrdded tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj, da vuäittmõš sääʹm äʹrbbvuõđlaž teâđ sââʹj pueʹrummša da äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmõʹšše puäʒʒhåiddlääʹjjšiõttummuž vueʹssen lij ååʹn aainâs âʹlddpueʹttiääiʹjest mõõntum.
Äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmõš da tõn tuõʹllstõõllmõš oudlde Lääʹddjânnmest pâstlvažvuõđ jåʹttlõs čåuddmõõžžid da ođđ juurdčummuž – byrokratia leʹbe tõn lââʹzztummuš ij vieʹǩǩet, peʹce âlgg kaunnâd njueʹbǯǯlõs da jåʹttlõs kuånstid reagâʹstted vuâkka. Sääʹmpuäʒʒhoiʹddjeei ij vieʹǩǩet, jõs tuärjjõõzz vaiʹǧǧes täʹlvvåårrmõõžžid uuʹdet eman väjja kueʹhtt eeʹjj katastroof mâŋŋa. Kõskksaž kõõččmõš lij-i, lij-a lääʹdd vaaldâšmriâžldõk valmštõõvvâm äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmõʹšše da jåʹttlõs reagâsttmõʹšše? Säärnčem, što ij. Tuõʹllstõõllâm- da šiõtteemtååim oudlde, što aaʹššid juurdčet ođđ naaʹlivuiʹm da vuäʹmm, harjjnum naaʹlid riâššâd aaʹššid ärvvtõõlât oʹđđest. Toiʹmmai-a ouddmiârkkân ânnʼjõž suõjjlemvuuʹdi håidd säʹmmlai dommvuuʹdest vueʹjjest, mâʹst kuäʹccevmuõr da miõstšââdd leävvne tuõddârjõlggsa da tuõddri ool da lââʹzzat muõtti suddâmhoodd da pakkenergia čõnnõõttmõõžž maddu? Säärnčem, što ij.
Luâttsuõjjlummuš lij äʹrbbvuõđ mieʹldd luâđ seeiltummuš mâʹte ouddâl nåkmen, mii tõt lij oummu kuâsttjeei, industriallaš vaaiktõõzztää. Leâša oummu muʹtstõõllâm vaaiktõs puätt-i temperatuur da åårrmõõžži muttsin, kook moʹtte šââddaid, šâddvuõttvuuʹdi raajid da šõddâmpââʹj kookkadvuõđ viiǥǥeeʹl vuâkka, mâʹst vuʹvdd ij leäkku teänab luâđlaž, peʹce oummu muʹtstõõllâm, pakkneei äimmõõzz kueʹstelm. Mij čiõlǥtõõzz, da tõn mâŋŋa õlmstõttum tuʹtǩǩummši, veiddsõs aunstõs čuäʹjat, što pieʹʒʒi da miõsttji leävvnummuš tuõddra lij õhtt šuurmõs äimmõsmuttâz ǩiõldlaž vaaiktõõzzin säʹmmlai jieʹllempirrõʹsse. Vueiʹtet mainsted nuõri nääʹl mieʹldd luâđ staurrnempooddâst, mâʹst ij leäkku mäʹccem. Tõõzz âlgg pâʹstted kässjõõttâd sõõrǥab.
Säʹmmlaid äimmõsmuuttâs lij pohttam mottjam kulttuurkueʹstelm da åårrmõõžžid, lâssnam päʹrttriisk, tällõõzzlaž mõõntummšid da ođđ koolaid da vaarid – mâʹte ruânn seerd da huõl jiijjâz ǩiõl, kulttuur da jieʹllemvueʹjj seillmõõžžâst. Palggmõõžžin, koon ohjjeet tääʹrǩben ko ouddâl, vueiʹtet tuõʹllstõõllâd pååʹmhallaš šââddai leävvnummuž, drooni âânnmõõžžin õõutâst GPS-paaʹǧǧivuiʹm puäʒʒhååidast vueiʹtet tuõʹllstõõllâd fossiilʼlaž puäʹlddemaunnsi âânnmõõžž taarb. Ođđ teknologia vueiʹtet âʹtte väʹldded ââʹnnma da seeilted äʹrbbvuõđid, leâša kuånst lie rajjuum. Säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji vaiʹǧǧes vuâkka lij viikkâm äimmõsmuttâz lââʹssen lääʹjjšiõttummuš da vaaldâšm – koin jieʹllemvuõʹjjid ohjjeet õõutmeâldlânji juõʹǩǩåʹrnn Lääʹddjânnmest.
Säʹmmla lie leämmaž eeʹǩǩčuõʹđi da joba -dohti ääiʹj dommvuuʹd luâđ, jieʹllʼji da jieʹllempirrõõzz hoiʹddjeei, leâša tät vaʹstteemvuõtt puåtkkni lääʹjjšiõttummuž ouddnummuž mieʹldd da säʹmmlain šõʹdde vuuʹd õõʹnni. Kanadast vaʹstteei tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj puäđõssân suõjjlemvuuʹdi vaaldâšm da alggmeerai vuässadvuõđ vuuʹdeez vaaldšummša aʹlǧǧeš oʹđđestärvvtõõllâd. Tät tuâjj lij veâl teâđast kõõskrääʹjest. Tuäivam, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâjj veekk vaʹstteeinallšem prosessa Lääʹddjânnmest.
Lääʹddjânnam ij leäkku tuejjääm riʹjttjeei tååimaid sääʹmkulttuur jieʹllemviõkksažvuõđ staaneem diõtt ij-ǥa leäkku oouʹdääm mekaniismid, kooi veäkka säʹmmla vuäiʹtte šiõttlõõvvâd äimmõsmuttsa da seeilted jiijjâz kulttuur: võõrâs vaaldšemvuõđlaž da lääʹjjšiõtlvaž ouddnummuš nuuʹbbiooʹri vaaikat rââššeeʹl säʹmmlai vueiʹttemvuõđid šiõttlõõvvâd äimmõsmuttsa. Mij tuʹtǩǩeemjoukk eʹtǩǩad, što Lääʹddjânnam âlgg altteed ääjtõõlǩani tååimaid äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji da äʹrbbvuõđlaž teâđ suõjjlem diõtt da äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmõõžž da tuõʹllstõõllmõõžž tuärjjeem diõtt di raajjâd oudldõõzzid sääʹmkulttuur pueʹttiäigga mottjeei äimmõõzzâst.
Leäm jiõčč ouddvuõiggõttum, ko muʹst lij vuäittmõš juäʹtǩǩed tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio rapoort teeʹmi ǩiõttʼtõõllmõõžž akateemlaž Turku universiteeʹtt viiđekksaž Marcen-haʹŋǩǩõõzzâst. Tuʹtǩǩeemhaʹŋǩǩõõzzâst pueʹttep ǩiõttʼtõõllâd, mäʹhtt vuõiggâdvuõđi ouddnummuš, mobilisaatio da serddjem-määʹtt vuõiggâz proseeʹss vaaikte aazzteeiriikki naaʹlid siiʹsǩâʹtted leʹbe käʹtted säʹmmlaid meädda vuõiggâdvuõđlaž jiârǥâst tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio konteeʹkstest.
Säʹmmlain lij raʹvves åskk da haall seeilted jiijjâz kulttuur da vaalmâšvuõđ šiõttlõõvvâd äimmõsmuttsa, jõs tõõzz uuʹdet vuäittmõõžžid. äimmõsmuttsest lij kõõččmõš pueʹtti puõlvvõõǥǥi vuõiggâdvuõđâst kulttuuʹre, jieʹllemââʹnteei jieʹllempirrõʹsse da pueʹrab pueʹttiäigga. Ooumažarvvu koʹlle juätkkjemvuõtt da pueʹtti puõlvvõõǥǥin huõl âânnmõš. Äimmõsmuttâz jeät vuåittu juurdčed halltõspââʹjjmeâldlaž vaʹǯǯtõssân leʹbe kvartaaltääl vuâđđjurddjivuiʹm. Pukin äimmõstååimain âlgg ärvvtõõllâd pâiʹlpuõlvvõõǥǥlaž vaaiktõõzzid. Tåʹlǩ Lääʹddjânnam riikk da sääʹmõutstõs vuäiʹtte čåuʹdded, seill-a sääʹmkulttuur Lääʹddjânnmest pakkneei äimmõõzzâst. Ni mii jeeʹres toiʹmmjeei ij vueiʹt tõn tuejjeed. Tuäivam, što tuʹmmstõktuejjeei kueʹdde sij vasttõõzz.
Späʹsseb kuvddlummšest! ( da tuäivam vääimstan, što tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio raportt da tõn toimmupiijjâm vieʹǩǩte šõddeed oudldõõzzid sääʹmkulttuur seillmõʹšše da ouddnummša pakkneei äimmõõzzâst da globaal maaiʹlmest.)