Heidi Eriksen 4.12.
Ärvvsa kuvddleei,
Sääʹm jeäʹrmmvuõtt särnn: Ko toobdak ǩiõđad – leʹbe piârrjad vittân puõlvvõõǥǥâst – toobdak jiijjad.
Tät mušttal õhttân säʹmmlaid tääʹrǩes äärvast, sooǥǥâst, tõn historiast da äʹrbbvuõđâst. Mij täujja juurdčep, što jieʹllmeen älgg šõddmõõžžâst. Leäʹp kuuitâǥ määŋgi puõlvvõõǥǥi jiâllum jieʹllmi puäđõõzz. Da mij vaaiktep tõi jieʹllma, kook jie leäkku veâl šõddâm.
Säʹmmlai historiaaʹje õhttne jiânnai ǩiõččlâsttmõõžž, joba äiʹǧǧpââʹj, kook lie kuâđđam ǩiõjeez tõn ääiʹj oummuid da kook kuâsttje õinn ânnʼjõžpeeiʹv õhttsažkååʹddsteen. Suddeempolitikk, nääʹllbiolooglaž juurdčummuš lie leämmaž vueʹssen tän historiast. Mäŋgg puõlvvõõǥǥ joʹtte aazztõkškooulid. Täʹbbe õlmstõttum raportt lij pohttam ouʹdde tän jiâllum, täujja čuõʹcci historia säʹmmlai jiijjâz mainnsen.
Täk ǩiõččlâsttmõõžž lie jååʹđtam täujja straʹmme jiijjâs identiteeʹttest. Määŋgas lie vaʹlljääm peittad sääʹmvuõđ kuâsttjeei miârkid, ǩiõl, sääʹmpihttsid, ǩiõtt-tuâjaid, äʹrbbvuõđid da musiikk. Vääin mâŋŋa aazztõkškooulin päärna jouʹdde ǩiõččlâʹstted jeeʹresnallšem viõkkvääʹld. Måtam oummu, vueiʹtet mainsted seʹlvvneeʹjin, kovvee ǩiõččlâsttmõõžžeez ǩeeuʹsummuž sââʹjest saaʹnin piʹjnnjummuš.
Näkam trauma jie kuõđđu õõut puõlvvõʹǩǩe. Tõk kuâsttje õinn määŋgin piârrjin da õutstõõzzin. Tõk kuâsttje miõlltiõrvâsvuõđ vaiggâdvuõttân, mainsteǩanivuõttân da piʹrǧǧummuž kulttuurân – jurddjen, što päkk piʹrǧǧeed. Vieʹǩǩ ij vueiʹt ooccâd, ko leät mättjam, što ij vueiʹt luõʹttjed ko jiõccses. Tät luõʹttjeteʹmesvuõtt vuäll še kääzzkõsriâžldõʹǩǩe. Määŋgas jie tuõst ooccâd vieʹǩǩ, håʹt tõn taarbšeʹči. Jiõččsååʹrm lie jeäʹrben aarktlaž vuuʹd alggmeerai kõskkvuõđâst jõnn vaiggâdvuõtt. Tät kuâsttai še säʹmmlain. Jiõččsooʹrmid lie aainâs seämma mäŋgg määin ko lie jiõččsååʹrm. Kuuitâǥ alggmeerai ǩiõččlâʹsttem sosiaalʼlaž da kulttuurlaž rajjsi aainâs vuässʼsaž läppjummuž vueiʹnet måtam mäinnan meäʹr peäʹlnn šuurab jiõččsooʹrmid jäämmʼmõʹšše ko väʹlddnaroodâst. Kulttuurlânji staaʹnes da jiijjâsǩiõllsaž kääzzkõõzz, jeäʹrben miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi vääʹnn lij vuäittam vaaikted tääzz. Leäm vuäinnam, što vieʹǩǩ oocci da vieʹǩǩ taʹrjjeei kääzzkõs jie leäkku kaaunõõttâm, håʹt vieʹǩǩ leät kåittam ooccâd.
Täʹbbe leäʹp kuullâm säʹmmlai da Lääʹddjânnam riikk kõskksaž tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio ouʹdde puʹhttem aaʹššin. Tät proseʹss aaʹlji måtam poodd väjja 10 eeʹjj mââiårra. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio lie meeraikõskksânji õnnum tuâjjneävv da instrumeʹntt, kooivuiʹm pââʹstet tuejjeed kuâsttjeeʹjen nåkam pâiʹlpuõlvvõõǥǥlaž rajjsid, kook tuõʹllʼje čårstummuž, jeeʹresärvvsažvuõđ da câʹǧǧe tuõđmeâldlaž õõutverddsažvuõđ teâuddjummuž. Säʹmmlaid tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttproseʹss lij leämmaž lossâd, leâša vieʹltʼtem. Tõt lij vieʹǩǩtam miʹjjid fiʹttjed mõõnnâmääiʹj vaaiktõõzzid õhttjõõzzid da õutstõõzzid.
Leäm piâssâm vueiʹnned, što komissio ij leäkku tåʹlǩ kuullâm säʹmmlaid. Tõt lij še jouddâm ǩiõččlâʹstted tõn tuõttvuõđ, kååʹtt lij miʹjjid toobdâs; luõʹttjeteʹmesvuõđ, vaʹrrjõõttâmvuõđ da pââl. Täk tobddi jie leäkku šõddâm kuârrsest, peʹce tõk lie vueʹssen kuʹǩes historiast. Kuuitâǥ, komissio lij čuäʹjtam, što naʹddjõõzz šõddmõš lij vueiʹtlvaž.
Juʹn aivv proseeʹss aalǥâst tuõʹtteš, što täi traumai ǩiõttʼtõõllmõš nuʹtt õhttjõstääʹzzest ko še kollektiivlânji puätt leeʹd lossâd da panneettlaž tõntää, što psykososiaalʼlaž tuärjj leʹčči taʹrjjeemnalla. Lääʹddjânnam vuäitt-i leeʹd kuärǥast tõʹst, što tät proseʹss lij čõõđtum oʹdinaknallšem naaʹlin. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio paʹldde vuâđđeeš sääʹm psykososiaalʼlaž tuärj juâkkaz Uvjj-Uvjâ-Uvja, kååʹtt miârkkšââvv uuj kooum Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõʹlle. Säʹmmla lie leämmaž mieʹldd juâkkaz vuâđđummuž pukin maaʹttin. Lääʹddjânnmest jie leämmaž ääiʹjben taʹrjjeemnalla jiijjâsǩiõllsa da kulttuurmeâldla miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzz säʹmmlaid. Tän tarbb lij puättam čiõlggsânji ouʹdde tän tuâj ääiʹj. Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj puuttmõš ij looppât psykososiaalʼlaž tuärj taarb, peʹce tõt vuäitt joba lââʹzzted tõn. Uvjj-juâkkaz vuâđđummuš lij leämmaž konkreettlaž läuʹǩǩ, kååʹtt lij puättam tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio mieʹldd da kååʹtt lij juʹn pohttam sääʹm õhttsažkådda ođđ tääʹrǩes kääzzkõõzz.
Uuj täävtõs da ”mandatt” lij säʹmmlai pueʹrrvââjjmõõžž puârrnummuš. Reâuggap tõn ouʹdde, što čiŋŋlõs ”normaalvuõđ” tuâkka čiõkkum historiallaš hääʹv jie teänab meäʹrteʹče pueʹttiääiʹj. Vieʹǩǩtep raajjâd pueʹrab ”normaal”, koozz jie kuul jiõččsååʹrm, peäʹnec leʹbe viõkkväʹldd. Täʹst õutstõõzzlaž tuâjj da õutstõõzzlaž saǥstõõllmõõžž lie čooudsââʹjest.
Tõt kaiʹbbai sââʹj šõddummuž, mâʹst ooumaž vuäitt leeʹd nåkam ko lij, mainsted jiijjâs ǩiõʹlle da šõddâd fiʹttjum suu tuâkkaz vuâđald. Ǩiõll ij leäkku tåʹlǩ saaǥǥtummuž neävv, tõt kuâdd identiteeʹtt da äärvaid. Tät kuâsttai ǩiõlltrauman, mâʹst ǩiõll toiʹmmai traumaoudldõõzzi paacctõʹsttjen da tuejjad jiijjâs ǩiõl mååust välddmõõžžâst raʹvves tobddjid seʹst õõʹnni proseeʹss, mâʹst mõõnât čõõđ määŋgi puõlvvõõǥǥi straamm da mõõntummuž tobddjid.
Uvjj taʹrjjad kääzzkõõzzid kooum sääʹmǩiõʹlle da lääddas. Digitaalʼla čåuddmõõžž lie vieʹltʼteeʹm, što kääzzkõõzz vuäǯǯat uuʹcces resuursivuiʹm puhttum meersânji juõʹǩǩ årra. Jõnn vueʹss säʹmmlain jälste sääʹmvuuʹd åålǥpeäʹlnn. Nääiʹt ainsmâʹttep, što tuärjj lij vuällamnalla jälstempääiʹǩest huõlǩani. Vueʹllǥaž kõddâz kääzzkõõzzin põrggâp tõõzz, što vieʹǩǩ vuäitt ooccâd hiâlpâld da pââltää štempplõõvvmest. Tät lij vääžnai õutstõõzzin, koin vieʹǩǩ ooccmõš miõlltiõrvâsvuõttvaiggâdvuõđid lij leämmaž vaiggâd.
Tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio lij pohttam konkreettlaž ođđ kääzzkõõzz sääʹm õhttsažkådda. Tät lij miârkteei läuʹǩǩ, leâša tuâjj ij vuäǯǯ puuttâd tääzz. Täʹbbe õlmstõttum raportt lij, mâʹte leäʹp kuullâm, vuâđđ, koon ool vueiʹtet äʹlǧǧed raajjâd õhttsaž fiʹttjõõzz da õõutverddsažvuõđ. Tõt lij lokkčooud tõõzz, što mõõnnâmääiʹj hääʹv jie teänab sirddu pueʹtti puõlvvõõǥǥid.
Späʹsseb tiʹjjid pukid. Giitos eatnat!