Anne-Maria Magga 4.12.
Saakk säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio rapoort luõvtemšõddmõõžžâst 4.12.2025
Sääʹmpuäʒʒhåidd ǩeâllai tän poodd määŋgin vaarin. Mâʹte leäʹp kuullâm täʹbbe, äimmõsmuuttâs šõddad ouddâl vueiʹnǩani vaʹǯǯtõõzzid aarktlaž pirrõʹsse čõnnsallaš puäccja. Seämmast jeeʹres mäddââʹnnemnääʹl lie hiâvtam juʹn samai jõnn meäʹr puõccui palggâmvuuʹdid Sääʹmjânnmest da hueʹnääm puäʒʒhååid šiõttlõõvvâmvuäittmõõžžid pakkneei äimmõʹsse, mâʹte pueʹđi ouʹdde Jan Saijets saakkvuârast.
Vueʹjj ǩeähnad veâl tõt, što sääʹmpuäʒʒhååid vuõiggâdvuõttsââʹjj Lääʹddjânnmest lij rââʹšš.
Lääʹddjânnmest puäʒʒhååid leät veerǥlânji riâššâm 1900-lååǥǥ aalǥâst paalǥâskåʹddriâžldõõǥǥ mieʹldd, kååʹtt vuâđđõõvi lääʹdd õhttsažkååʹdd riâžldõõǥǥid da äärvaid. Tõn paaldâst säʹmmlain lij leämmaž tän peeiʹv räjja ââʹnnmest sijddriâžldõk, kååʹtt lij säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž puäʒʒhååid vaaldšem-mall da kååʹtt lij toiʹmmjam määŋgid čuõʹđid iiʹjjid ouddâl paalǥâskooʹddid. Tõt lij õinn ââʹnnmest Ruõccâst da Taarâst di Lääʹddjânnam sääʹmvuuʹdest.
Sijdd nårrai õhttân leʹbe mäŋggan sooǥǥâst, kook håidda puõccuid õõutâst tiõttum jânnamtiõđlaž vuuʹdest. Sijddriâžldõõǥǥâst lie leämmaž juʹn ouddâl veerǥlaž puäʒʒhåiddlääʹjj jiijjâs lääʹjj, kooi mieʹldd siid vuʹvdd kooll tõid sooǥǥid, kook lie vuuʹd âânnam juʹn määŋgi puõlvvõõǥǥi ääiʹj da naabârsiidi vuuʹdest puõccui ǩiõččmõš lij ǩiõlddum. Siid vuäzzla tuʹmmje aaʹššid jiijjâz vuuʹdest eeʹǩǩjårrõõzz riâššmõõžžâst. Siid puäʒʒhoiʹddjeeʹjin lij äʹrbbvuõđlaž teâtt vuuʹdsteez da sij pâʹrǧǧe ââʹnned vuuʹdeez šieʹšteeʹl nuʹtt, što pueʹtti puõlvvõõǥǥin leʹčči še vueiʹtlvaž jieʹlled puäʒʒhååidast. Siidin ij leäkku veerǥlaž sââʹjj Lääʹddjânnmest jeät-ǥa sij äʹrbbvuõđlaž teâđ leʹbe laaʹjjid valddu lokku tuʹmmstõktuâjast.
Lääʹddjânnam puäʒʒhåiddlääʹǩǩ ij toobdâst siidid leʹbe säʹmmlai historiallaš vuõiggâdvuõđid palggâmvuuʹdid. Tõt ij ni vääʹld lokku sääʹmpuäʒʒhååid miârktõõzz sääʹmkulttuur seillmõʹšše. Lij kuuitâǥ pueʹrr muʹštted, što säʹmmla lie oouʹdääm Skandinaviast puäʒʒhååid da tõn tåimmamnaaʹlid. Taarâst da Ruõccâst puäʒʒhåidd lij tän diõtt säʹmmlai õõutvuõiggâdvuõtt. Lääʹddjânnam vuõssmõs puäʒʒhåiddlääʹǩǩ ij välddam tän lokku ni sääʹmvuuʹdest, da tõõzz leät tuejjääm iiʹjji mieʹldd tåʹlǩ kosmeettlaž muttsid. Sääʹmpuäʒʒhååid rââʹžžes vuõiggâdvuõttsââʹj diõtt šâʹdde määŋg vaiggâdvuõđ.
Paalǥâskååʹdd vuuʹdest vuäiʹtte toiʹmmjed mäŋgg siid. Paalǥâskååʹdd voudda ohjjõõvvi kuåivâsvaʹrrjõõzzid, meäʹcc-čuõppmõõžžid da jeeʹres palggâmvuʹvddvälddmõõžžid täʹrǩstõõlât kuuitâǥ tåʹlǩ paalǥâskååʹdd mettkääʹvest, kuäʹss tõk kuâsttje vaaiktõõzzeez peäʹlnn uuʹccben. Tuõttääʹššest siidi da sooǥǥi palggâmvuuʹdid ohjjõõvvi vuʹvddvälddmõõžž vuäiʹtte hiâvted jõnn vueʹzzid piârrji eeʹǩǩjårrõsvuuʹdest da cõggâd puäʒʒhååid juätkkjemvuõđ. Lââʹssen siid lie mõõntam juʹn samai jõnn meäʹr palggâmvuuʹdid mââimõs 150 eeʹjj ääiʹj. Ouddmiârkkân Lääʹdd peäʹl säʹmmla mõõnte riikki raaji ǩidd piijjmõõžžâst ǩieʹsspalggâmvuuʹdid. Historiallaš palggâmvuʹvddmõõntõõzzid jeät kuuitâǥ valddu lokku veʹrǧǧniiʹǩǩi pirrõsvaaiktõõzzi ärvvtõõllâm-mõõntõõllmõõžžin.
Muu čiõlǥtõõzzâst säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje leäm-i eʹtǩǩääm, mâʹte puäʒʒhoiʹddjeei lie eeʹǩǩlooʹjjid juʹn õõlǥtam, što siidid da säʹmmlai vuõiggâdvuõđid jiijjâz palggâmvuuʹdid õõlǥči tobdsted puäʒʒhåiddlääʹjjest leʹbe vaajtõsmääinlânji sääʹmvoudda õõlǥči šiõtteed jiijjâs puäʒʒhåiddlääʹjj, kååʹtt vuâđđââvv sääʹm puäʒʒhåiddäʹrbbvuõđid.
Industriallaš mäddââʹnnemhaʹŋǩǩõõzz da jeeʹres ǩeâštʼtõõlli mäddâânnmõš rââššee jeeʹelpalggsi vueʹjj di piõdggne palggâmvuuʹdid. Seämma ääiʹj puäʒʒhoiʹddjeei lie pääkktum ǩieʹppeed puäʒʒlååǥǥaid, mii hueʹnad jieʹllemvueʹjj kaʹnntemvuõđ. Puäʒʒhåidd lij puki kooum Lääʹddjânnam sääʹmjoouk leʹbe tâʹvv-, nuõrtt- da aanarsääʹm kulttuur ǩeäʹdǧǧjueʹlǧǧ da tõt tuõʹllai sääʹmvuuʹd jieʹllemviõkksiʹžžen da jälstum. Muu čiõlǥtõõzz nuʹbb kõskksaž eʹtǩǩõs lij, što kuåivâsindustria da meäʹcc-čuõppmõõžžid õõlǥči ǩieʹldded obbnes sääʹmvuuʹdest tõn diõtt, ko tõk jie vueiʹt toiʹmmjed seämma vuuʹdin luâttpalggsin ǩidd åårrai puäʒʒhååidain. Lââʹssen veʹrǧǧniiʹǩǩi saǥstõõllâmõõlǥtemvuõđ puäʒʒhoiʹddjeeʹjivuiʹm âlgg ravveed vaʹstteed alggmeervuõiggâdvuõđ FPIC- leʹbe ouddmiâsttmõõžž vuâđđjurddi.
Sääʹmpuäʒʒhoiʹddjeei lie ǩiõččlâsttam čårstummuž äimmõsmuttâz šõddeem jaauk-koʹrvvõõzzi mähssmõõžžâst. Õhttân ouddmiârkkân lie 2019–2020 tääʹlv čårstõõǥǥlaž muõttvueʹjj šõddeem puõccui pråppummuž, kook kuõskte jeäʹrben sääʹmpaalǥâskooʹddid. Tõk sääʹmpalggâz, koin pråppee jäänmõsân puõccu jõnn muõttmieʹri diõtt, jie vuäǯǯam ni eeuʹr koʹrvvõõzz. Koʹrvvõõzzid maʹhsseš looppâst jäänmõsân saauj paalǥâskooʹddid, koin čårstõõǥǥlaž muõttvueʹǩǩ leʹbe puõccui pråppummuš ij tuõttääʹššest ni leämmaž.
Sääʹmpalggâz lie rätkkjam Paalǥâskooʹddi õhttõõzzâst da vuâđđääm jiijjâz õhttõõzz, Sääʹmpalggâz rõ, ko sij lie ǩiõččlâsttam, što sij jie leäkku vuäǯǯam taarbeez oouʹduum leʹbe jiõnâz kullum Paalǥâskooʹddi õhttõõzz raami seʹst. Ij ni säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt peʹlljmiârki miõttmõõžžâst leäkku teâuddjam õhttõõzzâst.
Sääʹm palggâz rõ lij ååʹn vuâđđeʹmmen jiijjâs puäʒʒhåiddvaaldâšm, leâša sij tåimma obbnes riikkteäggtõõzztää. Muu čiõlǥtõõzz kuälmad kõskksaž siâzztõs lij, što sääʹmpalggsid âlgg staaneed põõšši teäggtõõzz riikk budjeeʹttest jiijjâz jieʹllemvueʹjj oouʹdummša.
Sääʹmpuäʒʒhåidd lij tän poodd mäŋggan vuuʹdest neiʹbbteäʹr âʹlnn äimmõsmuttâz šõddeem puõccui pråppummši, lâssnam naauʹdi puäʒʒhoiddu tuejjeem skääđai di lâssneei mäddâânnmõõžž diõtt. Ååʹn lij mââimõs podd tuejjeed tååimaid, kooivuiʹm leʹčči vueiʹtlvaž ravveed sääʹmpuäʒʒhååid vuõiggâdvuõttsââʹj da pueʹreed säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ jieʹllemvueʹjjsteez.
Späʹsseb!