Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õlmstâtt ođđ pååđčiõlǥtõõzz, kååʹtt tuejjad ǩičldõõǥǥ Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkav nuõrttsäʹmmlaid kuõskki politiʹǩǩe. Čiõlǥtõõzz lij ǩeeʹrjtam Nuõrtt-Lääʹddjânnam universiteeʹtt doseʹntt da kõʹllʼjeei tuʹtǩǩeei, filosofia dåhttar Teuvo Laitila.
Laitila täʹrǩstââll Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkav toiʹmmjummuž da šiõhttlõõttmõõžž nuõrttsäʹmmlaid sij äʹrbbvuõđlaž jälstemvuuʹd, Peäccam, Lääʹddjânnma õhttummšest tän peeiʹv räjja. Čiõlǥtõõzz mieʹldd ceerkav alggmääʹtt miõl ǩeässmõš Peäccam årra leäi occkaž, da nuõrttsäʹmmlai jiõglvaž jieʹllem nuäjjõõđi kuuʹǩǩ Peäccam namstra. Nuõrttsäʹmmlaid namstar oudsti eeʹjj 1939 räjja – da symboolʼlânji še tõn mâŋŋa – ortodokssvuõđ jiânnai šuurab meäʹr mieʹldd ko Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkav tuejjeem vaaldâšmraajâs, Peäccam seäʹbrrkåʹdd. Vääin da evakko muʹtte vueʹjj dramaattlânji – nuõrttsäʹmmla mõõnte šâddpaaiʹǩeez da jouʹdde šiõttlõõvvâd aazztõkškooulid, kook šõddee čiŋŋlõs kulttuurlaž traumaid.
Eeʹjj 1949 looppâst Peäccam seäʹbrrkååʹdd looppteš, da tõn sâjja vuâđđeeš Lappi ortodookslaž seäʹbrrkååʹdd. Ođđ seäʹbrrkåʹdd kaaʹtti âlddsin obb Lappi lannu da tõn vuäzzlažkådda kuʹlle nuʹtt nuõrttsäʹmmla ko še ortodooksla kaʹrjjla. Kõõskõspäiʹǩǩen vaʹlljeeš Ruäʹvnjaarǥ, kååʹtt leäi kuʹǩǩen nuõrttsäʹmmlaid Aanarjääuʹr nuõrttreeddast da tõʹst tââvas da sauʹjje čuäʹjtum sääʹmvuuʹdest. Hueʹnes jååʹttemõhttvuõđ rââššee ceerkvallaš tuâj nuõrttsäʹmmlai seʹst. Kuʹǩes kõõsk da uuʹcces õhttvuõđâânnmõš rääʹjte še nuõrttsäʹmmlai vaaiktemvuäittmõõžžid seäʹbrrkååʹdd toiʹmmjummša da valdšma.
Laitila mieʹldd Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkav põõrǥi suåvted õʹhtte ääiʹjteʹmes määttlaž ortodokssvuõđ da ääiʹjest jieʹlli nuõrttsäʹmmlaid. Ceerkav täävtõssân leäi raajjâd lääʹdd ortodokssvuõđ leʹbe integrõõvvâd väʹlddkulttuuʹre. Seämmast tõt haaʹlii õhtteed nuõrttsäʹmmlaid vueʹssen jiijjâs historiakoov da taʹrjjeed siʹjjid ortodookslaž pååđidentiteeʹtt – marginaalʼlaž kulttuurautonomia ceerkav seʹst da kõskkvuõđâst väʹlddnarooʹde. Nääiʹt ceerkav nuʹtt rââššii ko še ravvii nuõrttsäʹmmlai jiijjâsnallšemvuõđ.
Historiaǩeeʹrjtõõzzâst õlmmsaž kovv nuõrttsäʹmmlai ortodokssvuõđâst lij jäänaš ceerkav häämeem. Laitila mieʹldd ceerkav lij täujja mainstam nuõrttsäʹmmlai peäʹlest, ij sijvuiʹm. Tät kuâsttai õõlmâsvuõđâst: ceerkvallaš kõõččmõõžžin lie takainalla mainstam lääʹdd piisp da paapp, jie nuõrttsäʹmmla jiijj.
Laitila eʹtǩǩad määŋgid oouʹdeemeʹtǩǩõõzzid, da kägg ouʹdde jeäʹrben määŋgid čiõlǥtemtaarbid. Suu mieʹldd ceerkvest leʹčči äiʹǧǧ tuʹtǩǩeed jiijjâs mõõnnâmääiʹj õõutâst nuõrttsäʹmmlaivuiʹm da ainsmâʹtted, što nuõrttsäʹmmlai jiõnn šâdd kullum.
Čiõlǥtõs õlmstââʹttet Riikksuåvtõõzz neʹttseeidain 24.11. čiâss 8:
- Teuvo Laitila: Katsaus Suomen ortodoksisen kirkon kolttasaamelaispolitiikkaan vuodesta 1920 – Erillisselvitys saamelaisten totuus- ja sovintokomissiolle https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-451-4
Čiõlǥtõs lij vueʹss Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio pååʹđčiõlǥtõõzz rääid. Komissio tuâjjan lij seʹlvvted säʹmmlaid ǩiõččlâʹsttam čårstummuž da assimilaatio di puʹhtted ouʹdde kuånsttaid suåvâdvuõđ raajjmõʹšše alggmeer säʹmmlain da Lääʹddjânnam kõõsk. Teâđ komissio valmstõllum čiõlǥtõõzzin käuʹnnje neʹttseeidainhttps://sdtsk.fi/julkaisut/.
Lââʹssteâđ
Filosofia tohtor Teuvo Laitila
teuvo.laitila(a)uef.fi
Saakkeemplaaneei Mira Pohjanrinne
mira.pohjanrinne(a)sdtsk.fi