Sáttanuorat-joukk kaaunõõđi säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio saaǥǥjååʹđteei Hannele Pokkain Ruäʹvnjaarǥâst 12.9.2025. Tät bloogǩeerjtõs lij nuõri ǩeeʹrjtem. Alggveärlaž teeʹkst ǩeeʹrjteš eŋgglõsǩiõʹlle. Ǩeeʹrjteei vaʹsttee tõn siiskõõzzâst, ij-ǥa tõt vieʹltǩani ooudâst tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäinlmid.
Lääʹddjânnam säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâjj lij puuttâmpeäʹlnn, leâša vaiggummus tuâjj lij veâl ooudpeäʹlnn. Kaaunõõttmõš komissaar Hannele Pokkain uuʹdi Sáttanuorat-joukkseen ǩiõččâmkuuʹlmid suåvâdvuõttprosessa di tuäiv pueʹttiäiggseen. Sáttanuorat lij Sääʹmrääʹđ raajid râstldeei nuõri haʹŋǩǩõs, kååʹtt nåårr sääʹmnuõrid jeeʹres åʹrnn Sääʹmjânnam ravveem diõtt sij vaaiktemvuäittmõõžžid poliittlaž, kulttuurlaž da pirrõõzzlaž kõõččmõõžžid.
Tän kaaunõõttmõõžž čuõvâst miõllseen mošttje mij naʹzvaan da piârri, kook juäʹtǩǩe tuärrmõõžž säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ peäʹlest. Täk čõõđ ääiʹj juätkkjeei vaʹǯǯtõõzz čuäʹjte, mõõn diõtt suåvâdvuõtt ij vueiʹt kuâđđjed tåʹlǩ sääʹnnen, peʹce mõõn diõtt tõt âlgg vaʹstteed meeran jiâllum tuõttvuõđ. Riehpovuotnast õutstõõzz peälšte puäʒʒhååid da kueʹllšeellmõõžž pueʹttiääiʹj kuåivâstoiʹmmjummuž suuʹlmallaš paaʒʒtõõzzi da čårrouddsi duʹmppjummuž vuâstta. Gállookkâst säʹmmla vuâsttlâʹstte kuåivâsõhttõõzzid, kook haaʹlee äuʹǩǩen ââʹnned sij jânnmid. Pirr Sääʹmjânnam õutstõõzz ǩiõččlâʹstte seämmanallšem tiâddjid luâttvääraid äuʹǩǩeei industriain, koid meersa halltõõzz da Euroopp unioon (EU) täujja tuärjjee. Sääʹmnuõrid tät miârkkšââvv vueiʹtʼteʹmes vaʹlljummuž: peälšted mij määddaid da čaaʹʒʒid avi saʹtssjed määttai oouʹdummša – håʹt mij pueʹttiäiʹǧǧ lij ǩidd kuhttuin. Täid vaʹǯǯtõõzzid ij vueiʹt juurdčed suåvâdvuõđâst pååđai; tõk lie samai tõk čuõlmmpääiʹǩ, koid miârktõõzzlaž suåvâdvuõtt âlgg vaʹstteed.
Nuõrr säʹmmliʹžžen kueʹddep maddreen historia mij mieʹldd. Kueʹddep puärrsab puõlvvõõǥǥi mainnsid, kook lie juõkkum komissiooʹje, da tobddâp, što sij jiõn moʹtte nuʹtt mõõnnâmäiʹǧǧen ko še ânnʼjõžvuõttân. A suåvâdvuõtt ij vueiʹt ǩiõččâd tåʹlǩ mââiårra. Tõt âlgg še tuejjeed sââʹj nuõrr säʹmmlai jiõnid täʹbbe tõn diõtt, ko jieʹllep kolonialiistlaž tuʹmmstõõǥǥi seuʹrrjõõzzid just ååʹn. Suåvâdvuõtt šâdd mijvuiʹm da mij vääras, da tõt âlgg taʹrjjeed sääʹmnuõrid aktiivlaž rool tõn lopp-puäđõõzzi häämummšest. Mij mainnâz âlgg mušttled, kuullâd da kuvddled. Mij jiâllum tuõttvuõtt meäʹrtââll suåvâdvuõđ oʹnnstummuž. Tääʹrǩmõssân lie konkreettla tååim da čõnnõõttmõõžž säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ oouʹdeem diõtt. Komissio tuâjj lij tåʹlǩ õhtt läuʹǩǩ tän čuõkku âʹlnn, da tuäivvap, što Lääʹddjânnam tuʹmmstõktuejjeei lie valmmâž tåimmad komissio eʹtǩǩõõzzi meâldlânji.
Sääʹmnuõrrân Lääʹddjânnmest, Ruõccâst da Taarâst vueiʹnnep suåvâdvuõđ äʹššen, koozz ij vueiʹt vuällad tåʹlǩ måtam vueʹzzin sääʹmvuuʹdest. Mij ǩiõččlâʹsttem vaʹǯǯtõõzz jie åårast meersaž raajid. Suåvâdvuõtt âlgg käʹtted puk Sääʹmjânnam. Tuäivvap, što måtam peeiʹv vueiʹttep eʹpet õhttõõvvâd mij vueʹbbi- da viilljivuiʹm Ruõšš peäʹlnn – da što tät leʹčči vueiʹtlvaž, sääʹm-meer âlgg põõššâd jueʹjjǩani.
Späʹssbõõššâp komissaar Pokka kaaunõõttmõõžž ooudâst da tuäivtep suʹnne di Lääʹddjânnam tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje puk pueʹr sij tääʹrǩes tuâjast. Ko häämeep suåvâdvuõđ da tõn miârktõõzz sääʹmnuõrid, eʹtǩǩeep mij visio vuõiggvuõđmeâldlab pueʹttiääiʹjest:
Pueʹttiääiʹjest haaʹleep vueiʹnned, što sääʹmkulttuur lij jieʹllemviõkksaž da što sääʹmõutstõõzzin lij õlmm jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt. Haaʹleep, što mij ǩiõl kollʼje da što tõid mainstet. Jeäʹp haaʹled, što pueʹtti sääʹmpuõlvvõõǥǥ jåuʹdde tuärrad sij leämmʼmõõžžâst. Tõn sââʹjest ǩiõččâp pueʹttiääiʹj årra, mâʹst mij jânnam, jie-ǥa mij hääʹv, lij tõt, koon vueiʹttep seʹrdded päärneen.
Sáttanuorat
Juhan-Nikolaus Wuolab Wollberg
Maret Michelsen
Agnes Svakko
Niila-Juhan Valkeapää
Elle Nystad
Lemet Haetta
* Sáttanuorat lij vueʹssen EU teäggtem Youth Together for Arctic Futures -haʹŋǩǩõõzzâst, kååʹtt toiʹmmai Sääʹmrääʹđ vueʹlnn da nåårr sääʹmnuõrid jeeʹres åʹrnn Sääʹmjânnam ravveem diõtt sij jiõn poliittlaž, kulttuurlaž da pirrõõzzlaž tuʹmmstõktuâjast. Haʹŋǩǩõs čiŋlmââvv nuõri vuässâttmõʹšše, jååʹđteeivuõđ oouʹdummša da raajid râstldeei õhttsažtuõjju sääʹmõutstõõzzi da aarktlaž vuuʹdi ǩiõččlâʹsttem vaʹǯǯtõõzzi čåuʹddem diõtt.