Váldučällee já totkee Ulla Aikio-Puoskari
4.12.2025 Aalmuglâšteatter
Buorit olbmot, sápmelaččat ja suopmelaččat!
Pyereh kuldâleijeeh, sämmiliih já syemmiliih!
Sämikielâi já sämikielâlâš máttááttâs láá ain lamaš marginalliih koččâmušah Suomâ škovlâvuáháduv já aalmuglii škovlimpolitik uáinimčievâst. Sämmilij uáinimčievâst jieijâs kielâi já jieijâs kielân uárnejum škovlâmáttááttâs vist meerhâš eellim, kulttuurlii jotkum já cevzim. Kielâ lii kulttuur jiegâlâš eennâmvuáđu.
Suomâ, tego eres staatâi-uv škovlâvuáháduvah, láá rahtum eenâblovoi uáinust já eenâblovoi várás. Eenâblovoi hammim škovlimvuáhádâh sáttá laiđiđ ucceeb juávhu tuššâmân tast huolâhánnáá, et škovlâlájádâs rähtei já škovlimpoolitlij merideijei táátuh liččii pyereh já olluuh, motomin joba tego aitârdeijee eeji tavoh.
Komissio kuulâi suullân 400 sämmilâžžâd. Táválumos teema, mast sämmiliih komission muštâlii, lohtâsii škoovlân já máttááttâsân. Masa peeli komissio kuullâm sämmilijn pajedii savâstâlmân škoovlân já máttááttâsân lohtâseijee feeriimijd. Uáli stuorrâ uási täin muštâlusâin lohtâsii ovdil vuáđuškoovlâ toimâm aalmugškoovlân já ton áigásijd asâttuvváid. Meid sämikielâi já sämikielâlii máttááttâsân lohtâseijee koččâmušah pajanii kievrâht uáinusân. Toh feeriimeh vist lohtâseh taan ááigán, maid mij tääl eellip.
Aalmugškovlâäigi páácá historján sämikielâst suomâkielân tábáhtum kielâmolsomovdánem vuáimálumosin äigipaijeen, mon čuávumušah láá uáinimist ain-uv. Aalmugškovlâääigi ärbin škoovlân puáttee sämipárnái aheluokah láá lamaš láá ain-uv kielâlávt heterogenliih ađai siähálâs juávhuh. Nubeh láá pastam siäiludiđ algâalgâlii kielâs, nuubijn kuávluin kielâ lii hiäjusmâm, kostnii mulsâšum ollásávt suomâkielân.
Ko sämikielâi já sämikielâlâš škovlâmáttááttâs lii kuuloold luhostuuškuáttám, te maaŋgah láá hepânâššâm kielâ monâttem, kielâtááiđu hiäjusmem tâi jieijâs sämikielâ ovdánem orostem párnáá kielâ táásán, tondiet ko škovlâmáttááttâs jieijâs kielâst ij lamaš. Aalmugškovlâááigán tijpâlâš lâi, et suomâkielâ ferttij oppâđ jieijâs kielâ kuástádâssáin. Aalmugškovlâääigi, toos lohtâsâm asâttâheellim já págguassimilaatio tovâttem pohčâseh já traumah pottii nanosávt uáinusân kulâmijn já tain puáhtá luuhâđ loppâraapoort uásist II.
Sämikielâi sajadâh máttááttâsâsthân lii tááláá pyeri – tánávt jurdâččeh maaŋgâs. Paasij-uv sämikielâid tuolmâm škovlâ historján vuáđuškoovlâ puáttim maŋa? Máttááttâs adeluvvoo puoh kuulmâ sämikielâst já puoh kuulmâ sämikielân. Puoh kuulmâ sämikielâst lii máhđulâš čođâldittiđ pajeuáppeetotkos eenikielâ já uánihis viereskielâ iskos. Puoh kulmâ sämikielâ láá meid ollâopâttuvâi oppâamnâseh já taid puáhtá luuhâđ uáiviamnâsin. Sämikielâliih luokamáttáátteijeeh valmâštuveh ollâopâttuvâin já Säämi ollâškoovlâst. Sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs olesuáppeemeeri lii lasanâm 70-lovo muádi lovveest suullân 800:n já taan máttááttâsân kevttum oppâtiijmeh sämmilij päikkikuávlust moonnâm iheluuvij ääigi suullân 10 000 tijmijn. Sämikielâi iäláskittem ađai revitalisaatio lii ilolávt joođoost. Säämi kielâpiervâleh já rävisulmuid uárnejum luuhâmive kukkosiih kielâškovliimeh pyevtitteh uđđâ kielâkevtteid jyehi ive.
Taat puoh lii tuotâ, mast huolâhánnáá sämikielâi tilekove lii tuon listoost liijkás muččâd. Unesco mield puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ láá ain-uv uhkevuálásiih kielah, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ váduhávt uhkevuálásiih. Uhkevuálásâšvuotâ uáivild tom, et kielâi sirdum uđđâ suhâpuolváid lii aštum.
Ive 1962 čuákkejum aalmugviehâtiäđui mield 75 % sämmilijn sarnuu sämikielâid sii vuossâmužžân kiellân. Ive 2007 sämitige vaaljâi ohtâvuođâst čuákkejum statistikijn siämmáš loho lâi 24 % já ive 2023 vaaljâi statistikij mield 19,5 %. Taah lovoh čäittih kale, et kielâmolsomovdánem lii jotkum vuáimálâžžân meid vuáđuškovlâääigi já juátkoo ain-uv.
Puoh ovdeláá luvâttâllum lii tuotâ, mast huolâhánnáá sämiuáppein stuorrâ uási páácá ain-uv puoh sämimáttááttâs muulsâiävtui ulguubel. Ivveest 2018 ovdâskulij haahhân ovdedum sämikielâi káidusmáttááttâs lii juksâm jyehi ive ain eenâb já eenâb sämipárnáid já -nuorâid sämmilij päikkikuávlu ulguubeln, moi kuávlui várás káidusmáttááttâs ovdeduvvoo. Káidusmáttááttâsâst máttááttum kielâ ij kuittâg valagin lah olmâ oppâamnâs máttááttâs pic eres máttááttâs tievâsmittee, mast ij táválávt finnii normal merkkim tuođâštusân. Máttááttâs lii ain-uv hahâtoimâm já oppâtiijmeh uárnejuvvojeh táválávt eres škovlâpeeivi maŋa, ko nubeh párnááh já nuorah peesih škoovlâst já pyehtih sirduđ puđâldâssáid.
Ovdeláá oovdânpuohtum máttááttâs šiev aašij luvâttâllâm lii tuotâ, mast huolâhánnáá čuovviittâsstaatâ Suomâst lii ain-uv máhđulâš čođâldittiđ oppâkenigâsvuođâ opâhánnáá luuhâđ já čäälliđ jieijâs eenikielân. Máttááttâs uárnejeijeid kyeskee kenigâsvuotâ sämikielâ eenikielâ máttááttâs orniimân lii vuáđumáttááttâslaavâst čonnum uáppee máttááttâskielân. Tondiet ko sämikielâlâš máttááttâs ij muádi smaavâ spiehâstuv fáárun luvâhánnáá lah päikkikuávlu ulguubeln, te taah párnááh já nuorah pääcih vááijuv jieijâs eenikielâ máttááttâs.
Ovdeláá oovdânpuohtum šiev aašij listo lii tuotâ, mast huolâhánnáá sierânâs torjuu tarbâšeijee sämikielâlâš páárnáš páácá távjá jieijâskielâlii torjuuttáá. Ton lasseen máttááttâsâst láá vänivuođah vuáđuaašijn tego šievtásásijn jieijâskielâlijn oppâmaterialijn já máttáátteijein, eromâšávt amnâs- já sierânâsmáttáátteijein.
Suomâ škovlâvuáháduvâst lii lamaš viggâmuššân hammiđ máhđulâšvuođâid sämikielâi já sämikielâlii máttááttâs várás vuáđuškovlâääigi aalgâst ađai 1970-lovvoost ovdâskulij. Sämikielâlâš škovlâmaađij lii 50 ihheed pištám ovdedempargoost huolâhánnáá ain-uv puáđhulâš já piäđgui. Máttááttâstile tavesämikielâst já tavesämikielân lii pyereeb ko eres sämikielâin. Anarâškielâ já -kielâlâš máttááttâs lii kiävrum 2000-lovo ääigi. Nuorttâlâškielâ já -kielâlâš máttááttâs lii smaavâhámásâš, mut ton merhâšume jieijâs siärvádâhân tađe stuárráb.
Vâi škovlâ ij juáđháččii aalmugškoovlâ äigipaajeest ärbejum kielâmolsomovdánem pic toimâččij ton vyestivyeimin, te sämimáttááttâs sajaduv já juvsâttetteevuođâ kolgâččij häppilávt pyerediđ. Jyehi sämiuáppest kolgâččij leđe aassâmsaajeest sorjomettumis vuoigâdvuotâ ucemustáá jieijâs kielâ máttááttâs finniimân. Sämikielâi siäilumân já ovdánmân tehálijd tooimâid kolgâččij haavâi saajeest orniđ pisováin vuáđoin. Sämmilâš oppâpäälgis kolgâččij älgiđ arâšoddâdmist já jotkuđ čavdesin pođhâittáá ollâ táásán. Puoh täid aššijd láá máhđulâšvuođah jo hämmejum já vuáđu rahtum.