Laura Junka-Aikio 4.12.
Sämmilij vuoigâdvuođah kuleh meid eennâmpiäluštmân
Šoŋŋâdâhnubástusân lohtâseijee kámppádâllâm arktisii kuávlu luánduriggoduvâin já uđđâ merâkiäinuin lahta Säämieennâm uđđâ vuovvijn uássin gloobaallii geopolitikist. Kuittâg eskin Ruošâ volliittem Ukrainan kuovâmáánust 2022 piejâi joton Säämienâmist vuáimálii nubástus suáldátlii rahttâttâm ääigi kuávlun.
Suáđi čuávumuššân sehe Suomâ já Ruotâ tohhii miärádâs ucâluđ Tave-Atlant piäluštemlitto Naton.
Forgâ tast maŋa kuábáš-uv eennâm raahtij meid jieijâs piäluštemoovtâstpargosopâmuš ađai DCA-sopâmuš Ovtâstum statâiguin. Sopâmušâi vuáđuld Ovtâstum statâiguin lii máhđulâšvuotâ vuáđudiđ fastâ toorjâsoojijd meid Säämienâmân.
Tääl Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämikuávluh hämmejeh suáldátlii uáinimčievâst oovtâ pođhâttes kuávlu, mast eennâmpiäluštem já ton infrastruktur huksejuvvoo já vuávájuvvoo staatâraajij rasta, Nato já Ovtâstum staatâi ohtsii suáldátlii strategia uássin.
—
Täin miärádâsâin láá velttimettumeht kuhes ollee vaiguttâsah sämmilij elimân já puátteevuotân.
Vistig-uv lasaneijee suátihárjuttâstoimâm hástá maaŋgânáál sämmilij ärbivuáválijd iäláttâsâid.
Siämmáá ääigi suáldátliih uáinimčievah miärušteleh ain vuáimálubbooht kuávluvuávám, kaavam já tom, magarijd haavâid kuávlust riemih ovdediđ.
—
Suomâ vuáláčäällim aalmugijkoskâsiih sopâmušah já julgáštusah, Suomâ vuáđulaahâ já sämmilij jiešhaaldâšmist asâtteijee sämitiggelaahâ kenigitteh virgeomâháid ráđádâllâđ sämmilijguin puoh miärádâsâin já tooimâin, main pyehtih leđe merhâšittee vaiguttâsah sämmilij ärbivuáválijd iäláttâssáid já kulttuurân.
Ton lasseen OA algâaalmugij vuoigâdvuođâi julgáštâs nomâlâsân kiäldá algâaalmugij enâmij suáldátlii kevttim ovdil ko ääšist lii ráđádâllum áášán kullee algâaalmugáin.
Tast huolâthánnáá sämmiliih láá Suomâst tuáistáážân ollásávt kuođđum huámášuuhánnáá piäluštempoolitlij miärádâsâi tohâmist.
Sämmilijd iä lah kuullâm laavâ vaattâm vuovvijn mongin muddoost Nato-jeessânvuođâst já DCA-sopâmušâst meridem ääigi.
Staatâ ij lah meidgin västidâm sämitige pivduid sämitiggelaavâ 9 § miäldásij ráđádâlmij ornim várás Nato-jeessânvuođâ já DCA-sopâmuš tooimânpieijâmmuddoost.
Sämitigge ij lah naggiiškyetmin aalmugijkoskâsijn piäluštemoovtâstpargoin, mut ráđádâllâm ličij tehálâš sämmilij iäláttâssáid já kulttuurân čyeccee hááitui estâlem já minimistem tiet.
Ton lasseen staatâ ij lah mongin muddoost čielgim, et mast kuárridmeh šaddeh, teikkâ pivdám addâgâsân.
Tondiet sämmiliih ferttejeh-uv leđe huolâst, et šadda-uv militarisaatio já suáldátlii rahttâttâm äigi meid jođálmeijee kolonisaatio äigipaijeen?
Veikkâ eidu tääl mij čokkáp tuođâštmin staatâ já sämmilij koskâsii tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees, te eellip-uv kuittâg ääigi, kuás kolonialistliih väldikoskâvuođah staatâ já sämmilij kooskâ kiävruh oppeet, taan tove kiessum suáldátlii torvolâšvuođâ táárbui siisâ?
—
Natojeessânvuotâ lii jo tääl lasettâm suátihárjuttâstooimâ sämmilij päikkikuávlust.
Hárjuttâsah láá tääl vijđásuboh ko ovdil já toh láá eenâb. Suátikáálvuh láá lussâduboh, já juávhuh čielgâsávt aalmugijkoskâsuboh ko ovdil.
Tooimah myekkejeh arktisii kuávlu rašes luándu já pyevtit merhâšittee hááitu eromâšávt puásuituálun, mii lii jo valmâšin ätis tiileest valjaas kištottellee eennâmkevttimteddui já šoŋŋâdâhnubástus tiet.
Suátihárjuttâsâin šaddee njuálgu hááituh láá ovdâmerkkân larmâ já eres hemâdâsah, moh sättih laiđiđ čoogij pieđgânmân, tâi suorgâttiđ poccuid já tovâttiđ reštuumijd.
Merhâšitteeh láá meid njuálgu kuáttumskááđáh já -monâttâsah já puásuituálu infrastrukturij, aaiđij já verejái, haškânem, ko juávhuh joteh tain čoođâ. Haškânâm ääiđih iä teevdi ulmees, já toi vuáđđun rahtum puásuituáluvuáhádâh hettâšuvá.
Hemâdâsâin já toid vuáháduumist šaddeh puásuituálleid kuáhtuttes koloh já paijeelmiärálâš pargo. Tuáistáážân toh iä lah ääšimiäldásávt sajanmaksum. Siämmáá náál monâttâlmeh já vuáđuseh, moiguin sajanmáávsu puávtáččij uuccâđ, láá epičielgâseh.
Keevâtlávt koloh já ovdâsvástádâs puásuituálu já suátihárjuttâsâi oohtân soovâtmist lii olgoštittum tuše puásuituálleid.
Sijjân koloh láá merhâšitteeh. Jis taid verdid toos, et mon ennuv staatâ kiävttá ruuđâid suátihárjuttâssáid, te summe lii midáttem. Äšši oro ilgâdis epivuoigâlâžžân.
Loppâ loopâst sajanmáávsuid huámášitteht tehálub ličij kuittâg suátihárjuttâsâin šoddâm hááitui pehtilis estâlem já minimistem.
—
Säämieennâm militarisaatio hiäjusmit sämmilij vuoigâdvuođâi olášume meid kuávluvuávám tääsist.
Vuossâmuš já čielgâsumos ovdâmerkkân lii nuuvt kočodum Kuttoormaađij ovdedemhaahâ.
Jis olášuvá, te maađij luáduččij Pänituoddâr meccikuávlu já laiđiiččij mađhâšem, mecciráhtulâšvuođâ já eres kištottellee eennâmkevttim merhâšittee lassaanmân kuávlust, mii lii sämmilij ärbivuáválij iäláttâsâi, luándukoskâvuođâ já kulttuurlii jotkum uáinust merhâšittee.
Kuttoormaađij ovdedemhaahâ pajanij uáinusân, ko Uáiviovdâkodde moonnâm čoovčâ iävtuttij ton lasettem Laapi jotolâhstrategian.
Sämitigge, Sämipalgâseh ry já toh palgâseh, moid haahâ njuolgist vaiguttičij, láá ciälkkám, et vuástálisteh haavâ.
Siämmást toh láá iävtuttâm muulsâiävtulii kiäinu, mii ij liččii sämmilij tááhust nuuvt tuššâdeijee, mut mii kuittâg nanodičij Piäluštemvuoimij aibâšem nuorttâ-viestâr-ohtâvuođâid.
Tast huolâthánnáá Laapi litto lasettij maađijhaavâ uđđâ jotolâhstrategian. Miärádâs tot vuáđustâlâi kuávluikevttimlavváin, mii Laapi lito tulkkum mield aasât eennâmpiäluštmân lohtâseijee haavâid já tooimâid tehálubbon ko iärásijd.
Tulkkum lii puástud.
Kuávluikevttimlaavâ, tego mongin ereskin sektorlahâasâttem, ij pyevti ráávhu ääigist tulkkuđ luovâsin vijđásub riehtioornigist. Toos kuleh meid aalmugijkoskâsiih sopâmušah, moh tiädutteh laavâi vuáđu- já olmoošvuoigâdvuotâpositivlii tulkkum.
Taan ovtâlduvâst sämmilij algâaalmugvuoigâdvuođah kalgeh stivriđ meid aalmuglii lahâasâttem tulkkum.
Ráávhu ääigist sämmilij vuoigâdvuođâi olesmiärálâš kunnijâttem meid eennâmpiäluštmân lohtâseijee miärádâsâi ohtâvuođâst vuáđuduvá riehtistaatâvuáđujurdui, mast syemmilijngin ij lah vääri luoppâđ.
Juáháš, kote lii suáđi motomin feerim, tiätá, et Suomâ ij tuođâigin lah eidu tääl suáđist.
—
Veikkâ sierânâsčielgiittâs sárgu uáli fastes kove militarisaatio vaiguttâsâin sämmilijd, te tot siskeeld meid evvisijd sovâdân.
Ko lijjim rähtimin čielgiittâs, te olâttuvvim, mon kiärguseh sämmiliih liččii njuobžâđ já uuccâđ čuávdusijd oovtâst Piäluštemvuoimijguin, já mon merhâšitteht hááituid puávtáččij pehtilis ohtsâštoimâm vievâst minimistiđ já estâliđ.
Puásuituállei mield sij tarbâšiččii ovdâmerkkân tuárvi tooláá tuárvi tärhis tiäđuid tast, kost já kuás hárjuttâsah uárnejuvvojeh.
Ton lasseen tuoivân lii, et Piäluštemvyeimih váldáččii pyerebeht ko tääl huámášumán meid puásuituállei tuoivuid tast, et maid kuávluid kolgâččij máhđulâšvuođâi mield velttiđ.
—
Ko lii vuáváámin ohtsâštooimâid, te maali puávtáččij väldiđ naabureennâm Taažâst.
Tobbeen Piäluštemvuoimij já sämmilij koskâsâš oovtâstpargo lii aiccum tehálâžžân meid eennâmpiäluštem uáinust.
Sämmiliih puásuituálleeh tuáimih suátihárjuttâsâi ohtâvuođâst ovdâmerkkân uápisin já škuávlejeijen, moh tuárjuh Piäluštemvuoimijd já išedeh juávhuid jotteeđ kuávlust nuuvt, et piirâs hettâšuvá ucceeb, já mon šooŋâst peri.
—
Nuuvtpa sämmilij vuoigâdvuođâi kunnijâttem ij jođe eennâmpiäluštem vuástá.
Stuorrâ mittokaavast sämikulttuur já ärbivuáválij iäláttâsâi eellimvuáimálâšvuođâst kolgâččij leđe kuávdáš uási meid tave resiliens já ubâlâštorvolâšvuođâ naanoodmist.
Pállu lii staatâst, tondiet ko sämmilij ovdâsteijeeh láá jo systematlávt ciälkkám haalus oovtâstpargo já ohtsâštoimâm oovdedmân, meid eennâmpiäluštmân lohtâseijee koččâmušâin.