Komissaar Irja Jefremoff
Sahâvuáru Suomâ Aalmuglâšteatterist 4.12.2025
Piäccám sämmiliih asâttuvvojii Anarân 76 ihheed tassaaš
Pyereh kuldâleijeeh!
Piäccám sämmiliih lijjii enittâm leđe Suomâ aalmugjesânin vááijuv 20 ihheed, ko sij kuáhtájii räjikuávlu ässen vaigâdvuođâid tälvisuáđi pacâdijn. Varriimeh saajeest nuubán suátitábáhtusâi, partisanuhke já viehâvälditavoi oovdâst lijjii oovdâst meid jotkâsuáđi ääigi, kuás Paččvei, Piäccám já Syennjil sämmiliih ferttejii kyeđđiđ päikkikuávlus. Párnái já nuorâi škovlâjotteem koskâldui. Ive 1944 čohčâmáánust jotkâsuáti nuuvâi Suomâ peeleest sierânâsráávhun Sovjetlittoin, já nuorttâliih já eres siiviilaalmugviehâ evakuistojii älgee Laapisuáđi vyelni Pohjanmaan já Tave-Ruotân. Päikkikuávlu lâi lopâlávt monâttum suáđi čuávumuššân. Evakkoääigi maŋa stuárráámus uási nuorttâlijn halijdii monâttâsâin peerusthánnáá maccâđ tavas já tiälláádâttâđ aassâđ Aanaar kieldân oovdeb paihijdis alda. Koskâpuddâsijn aassâmsoojijn ferttejii eelliđ suullân kulmâ ive. Toskáás vyerdim já vänitiilij maŋa kávnojii uđđâ aassâmsajeh 1940-lovo loopâst Aanaarjäävri máddáá- já taavaabeln. Liävuttesvuotâ, koskâpuddâsâšvuotâ já epivisesvuotâ puátteevuođâst lâi pištám ohtsis 10 ihheed.
Kyevti vuossâmuu ihelove ääigi uđđâ aassâmkuávluin lijjii kávuttemnáál maaŋgah čuolmah: vuáhádume uđđâ eellimpirrâsân, vuáhádume kuhes koskáid maađijohtâvuođâittáá, vuáhádume kuhesáigásii pargottesvuotân, aassâm ätisvuotân já čokkânemsoojij vänivuotân. Lijjii meid vaigâdvuođah peessâđ algâttiđ puásuituálu tâi nube luánduiäláttâs. Kiäváájäävri–Njellim-kuávlust puásuituálu ij latkiittâm, mut pargomáhđulâšvuođâid fallii suáđi maŋa uđđâsisthuksim, maađij- já meccipargoh, Paččvei já Paje-Toollâm vyeimilájádâspargoenâmeh masa love ive ääigi. Pargottesvuotâ já várdusttesvuotâ piejâi nuorâid varriđ tállân kansaškoovlâ tâi maŋeláá vuáđuškoovlâ pajetääsi maŋa Maadâ-Suomân, Ruotân tâi Tave-Taažân.
Epihiäđulâš aalmugviehâovdánem nuorttâlâškuávluin kuábbáá-uv pele Aanaarjäävri piejâi virgeomâháid kietâdâlškyettiđ ääši 1970-lovo aalgâst já mutteđ lahâasâttem nuuvt, et nuorah pessii uuccâđ uđđâ táluoosijd já puárásub puolvâ huksiđ uđâsrakânâsâid tuáluosijdis. Rakânâsah kuábbáá-uv pel nuorttâlâškuávlust saijejuvvojii maađijohtâvuođâi alda, já aassâmviäsuh lijjii tááláá-áigásávt riäidudum. Vuáimálâš huksimpaje luptij osko puátteevuotân; nuorah päsiškuottii kuávlun, já monnii verd lâi meiddei maccâmvarrim. Eellim šoodâi älkkeebin sehe päikkipargoi já jotteem já ohtâvuođâi peeleest. Ulmuid paasij joba rijjâäigi.
Nuorttâlâškielâ finnij 1970-lovo aalgâst jieijâs ortografia, ja jyehi pááikán juohhui Nuorttâlâškielâ uápis. Čevetjäävri vyelitääsi škoovlâst aalgij nuorttâlâškielâ máttááttâs. Nuorttâlâškielâ sarnui Kiäváájäävri-Njellim kuávlust vala 1970-lovvoost maaŋgâin perruin päikkikiellân, mut Piäccám já Paččvei siijdâi náál. Párnááh já nuorah iä finnim tuárvi máttááttâs nuorttâlâškielâst, tondiet ko áámmáttáiđusiih máttáátteijeeh iä vala lamaš fáállun.
Nuorttâliih maccii jieijâs tánssámärbivuáhán já uárnejii škovlim ärbivuáválij tuojij várás sehe ärbivyehipurrâmâškuursâid já -tábáhtuumijd. Sij algii viettiđ nuorttâlij asâttem juhleiivijd: vistig 30-ivejuhle já tast ovdâskulij loveivejuuhlijd.
Huámášume morettij puárásub suhâpuolvâ nisonijn tábáhtum nubástus: perrui emedeh lijjii ovdeláá annaam huolâ maaŋgâlágán pääihi aašijn: párnái šoddâdmist, perruu já suuvâ puárásij aaitârdmist, perruujesânij pivtâstitmist, sij lijjii uásálistám puásuituálun já kuáláástmân. Mut sist lâi loommâm čiähusist ennuv ruokkâdvuotâ já eres ápálâšvuotâ. Kivkked sii juávhust pajanii ärbivuáválii tyeje máttáátteijeeh, jieijâs kielâ máttáátteijeeh já kielâjurgâleijeeh, lávdásteijee leuʹdd já ärbivuáválij tánssámlavlui já taansâi mätteeh. Sij lijjii kiärguseh mađhâšiđ joba kuhes olgoenâmáid lávdástiđ já čaitâččiđ mátuidis já molsođ vuáttámušâid eres tave aalmugijguin. Škovlim mield tááiđuh sirdojii nuorâb puolváid. Jo asâttem 40-ivejuhlemanoin huámášume kiddij, et ärbivuáválij tuojij škovlim lâi pyevtittâm puátusijd: Nuorah ulmuuh lijjii kuárrum olssis ärbivuáválijd pihtâsijd já káárvuid já kárvudâttâm muččâdávt siijdâ juhletábáhtume várás.
Uási stuorrâ aheluokai nuorâin lijjii haahâm olssis áámmátškovlim, mut stuárráámus uási lâi sirdum njuolgist pargoelimân. Puásuituálust já kuáláástmist ij vuossâmui iheluuvij ääigi lamaš tavveen škovlim, pic oppâ sirdui ärbin suhâpuolvâst nuubán. Onnáá peeivi lii finnimnáál ärbivuáválijn eellimsuorgijn-uv škovlim, já ulmuuh meid häähih tom. Paaldân häähih škovlim meid nubelágán suorgijn, vâi puávtáččij visásmittiđ perruu pirrâiválii áigápuáđu. Čuávduseh, moiguin ive 1974 lahânubástusâin čovdui aassâmviäsuvänivuotâ, láá maŋedist finnim uásásis árvuštâllâm. Smaavâ aassâmtoonti saajeest onnáá peeivi nuorah halijdeh huksiđ táálus asevijđoduvâs peeleest stuárráb tálu-uásán, mast kávnojeh máhđulâšvuođah maaŋgâpiälásii luándutuálu tâi irâttem háárjutmân. Sijdâsiärváduvâst tarbâšuvvojeh meid ohtsiih visteh čokkânmij, puđâldâsâi já ohtsij ašij tipšom várás.
Äigi nuorttâlij Anarân aasâtmist lii kuullâm 76 ihheed, já tien ääigist láá nuorttâlij seervist enittâm šoddâđ já rávásmiđ jo kuálmád suhâpuolvâ verd puigâ aanaarliih. Vuossâmuu suáđi maŋa šoddâm suhâpuolvâ uážui kuáhtáđ já kuullâđ vanhimijdis já madârvanhimijdis aibâšeijee muštâlusâid já muštoid monâttum Piäccámist já ton riges luándust. Čepis, riävtui miäštárliih mainâsteijeeh lijjii jyehi sijdâkoddeest. Mainâsteijeeh vaarâ rijttájeh vala-uv, mut muštoh čyecih tääl nube äigipajan já nubbijd kuávloid. Jieijâs suuvâ historjá já vuáttámušah láá rigesvuotâ, mon onnáá peeivi nuorah aneh áárvust já meid aibâšeh. Lii tehálâš toollâđ ohtâvuođâ jieškote-uv kuávlust Suomâst ässee huolhijd, jyehiđ jieijâs suuvâ päikkikielâ, historjá, ärbivuovijd já mainâsijd siiguin.
Ulguubiälásiih tileh – maađijohtâvuođah, šleđgâvirde já teleohtâvuođah láá juksâm tuárispele kuávluid-uv. Várduseh kuávlui oovdedmân láá mulsâšuddâm iheluuvij mield. Almolâš ovdánem Suomâ táálunkuávlust uáinoo nuorttâlâškuávlu siijdâin-uv, kuás positivlâžžân, kuás puátteevuođâ osko stáávrutmáin. Maađijeh láá puáránâm, mut palvâlusah láá lappum.
Nuorttâliih nuorah halijdeh jiejah leđe vaaigutmin sijdâidis ovdánmân. Maaŋgah jieijâs aldapirrâs já ton luándu háváduttee haavah láá šoddâdâm savâstâllâm Njiävđám já Kiäváájäävri-Njellim kuávlui nuorttâlij sijdâčuákkimijn. Savâstâlmeh láá laiđim miärádâssáid já uáivilij celkkimáid jieijâs eellimtiilij piäluštem tiet.
Nuorttâlâškielâ lii ain-uv uhkevuálásâš. Nuorah láá lamaš kiärguseh haahâđ maasâd suuvâs kielâ, veikkâ puohâi vanhimeh iä lah finnim máttááttâs nuorttâlâškielân jieijâs škovlâääigi. Kielâmáttááttâs jieškote-uv taasijn annoo jieijâs kulttuurân vuáđuduvvee máttááttâsmaterial já tuárvi ennuv resurseh kielâpargo várás.
Takkâ tarkkuuvâšvuođâst!