Aalmuglâšteatter 4.12.2025
Heikki Paltto, puásuiolmooširâtteijee, komissaar
Anarâšâi siärvádâh lii ucce já siđhes
Áárvust onnum kyesih, mieldiorrooh já tilálâšvuođâ čuávvooh!
Anarâškielâ lii ellee eenikielâ, já anarâšah ellee algâaalmug. Anarâšah láá ärbivuáválávt aassâm Aanaarjäävri pirrâsijn. Aanaar lii lamaš kuáhtámsaje, kuus viehâ lii čokkânâm kavpâšiđ já tipšođ virgeomâhâšaašijd. Anarâšâin láá lamaš ohtâvuođah meid Taažân já Jieŋâmeerân, kost maaŋgâs láá jottáám kuáláástmin já kävppimaađhijn.
Anarâšah láá finnim áigápuáđus luándust. Eellimvuáhán lii kuullâm jyehi-iválâš varriistâllâm tälvisaje já kesisaje kooskâ. Keessiv láá kuálástâm, čohčuv muorjim já tälviv láá kuáđuttâm poccuid tälvikuátumijn. Ive jotemân láá kuullâm maaŋgâlágán pargoh, já jyehi paargon lii lamaš jieijâs äigi.
Anarâšâi aassâmkuávluh láá juáhásâm suuvâi mield. Perâkuudijn láá lamaš jieijâs navdâšemkuávluh, main láá finnim áigápuáđu. Juáháš lii tiättám, et kost puáhtá já uážžu jotteeđ. Siärvádâh lii lamaš ucce, já nuuvtpa juáhážân lii lamaš saje.
Anarâšah láá ferttim vuáháduđ. Ärbivuáváliih aassâmkuávluh láá loigum uđđâ ässeid, meecih láá čuoppum, Aanaarjävri tulvâdum, čácádâh nođâsum kole kuáivumáin já maađhâšmáin. Láá ferttim kištottâllâđ ulguubiälásijguin vuoigâdvuođâst kuálástiđ, miäcástiđ já hárjuttiđ iäláttâsâid jieijâs enâmijn. Eellimsaje lii kuuloold käržidum já šoŋŋâdâhnubástus puáhtá jieijâs huolâid.
Ko kištottâllâm kuávlu luánduriggoduvâin kara, te luánduiäláttâsâiguin lii vaigâdub piergiittâllâđ. Uási anarâšâin láá ferttim luoppâđ ärbivuáválii eellimvyevist já varriđ eres sajan. Luoppâm lii tovâttâm maaŋgâlágán tobdoid. Lii soro tast, et ij lah puáhtám juátkiđ siärváduv já perruu ärbivuovijd. Lii mietitobdo toi kuáttá, kiäh láá halijdâm juátkiđ já meridâm taistâliđ jieijâs eellimsaajeest. Siärváduv eellimvyehi já iäláttâsah láá eellimiähtu.
Anarâššáid kalga tähidiđ máhđulâšvuođâid hárjuttiđ ärbivuáválijd iäláttâsâid ärbivuáválijn aassâmkuávluin. Anarâššáid kalga meid tähidiđ máhđulâšvuođâid vaiguttiđ ärbivuáválij aassâmkuávluidis eellimpirrâs já iäláttâsâi oovdedmân. Kuávlu kevttimân kyeskee vuáváámijd kalga tarkkuđ olesvuottân já väldiđ huámášumán toi kumulativlijd vaiguttâsâid.
Anarâš siärváduv vuáđu lii anarâškielâ. Anarâškielâ lii iäláskâm, mut tot lii ain-uv uhkevuálásâš. Kielâ sárnoomiärán láá vaiguttâm maŋgâ ääši. Asâttâhsuhâpuolvâst vanhimeh assii távjá kukken, já päikkikielâ peesâi sárnuđ tuše kuhheeb luámui ääigi. Škovlâpiirâs lâi suomâkielâlâš, mon keežild anarâškielâ kevttim kiäppánij. Kielâ sárnum ij potkânâm, mut sárnooh puárásmii.
Ive 1986 vuáđudui Anarâškielâ servi. Ovtâstus almostitškuođij anarâškielâlii loostâ já ornij kielâkuursâid. Ive 1997 ovtâstus vuáđudij anarâškielâ iäláskittee kielâpiervâl. Kielâpiervâlijn párnááh pessii oppâđ suuvâs kielâ. Siämmást puárásub suhâpuolvâ peesâi iällááttiđ jieijâs anarâškielâ tááiđu uđđâ suhâpuolváin.
Ko kielâ iäláskij, te tarbâšuuškuottii anarâškielâ mätteeh jieškote-uv áámmátsuorgijd. Ive 2009 aalgij vuossâmuš anarâškielâ já kulttuur intensivškovlim rävisulmui várás. Tááláá ääigi anarâškielâ já anarâškielân puáhtá luuhâđ vuáđuškoovlâst ollâškoovlâ räi.
Puoh anarâškielâ máttááttâllâm ulmuin ij lah suhâohtâvuotâ anarâš siärvádâhân. Taat lii tovâttâm siärváduv siste huolâ. Uási iätá, et kielâ lii muttum liijkás ennuv já arvâl, et anarâškielâ ij lah innig anarâšâi kielâ.
Uási anarâšâin lii huolâst meid tast, maht siärváduv kielâ já identitet kiävttoo politik riäidun. Siärváduvâst uáinih, et ulguubiälásâš tááhu miäruštâl anarâšvuođâ, já uási tobdá tondiet táárbu čiehâđ jieijâs tuáváá.
Anarâškielâlijd anarâšâid kalga tuárjuđ. Torjuu tarbâšeh meid toh anarâšah, kiäh halijdeh oppâđ suuvâs kielâ. Kalga tiäđustiđ, et anarâšâi siärvádâh lii ucce. Tondiet kielâ sirden láá tarbâšum meid siärváduv ulguubeln puátteeh.
Anarâškielâ lii ain-uv ellee kielâ, já ton kevttim lii vijđánâm. Kalga hammiđ pisováid ráhtusijd anarâškielâ toorjân. Kalga meid turviđ tuárvi ennuv resursijd kielâpargo já kielâ paijeentoollâm toorjân.
Takkâ!