Jan Saijets, 4.12.
Meccituálu vaiguttâsah sämmilii puásuituálun
Áárvust onnum kuldâleijeeh,
Mun lam Janne Saijets, Máhte-Per-Jovnna-Janne, vuálgus sämmilii puásuituáluperrust Aŋŋel siijdâst Aanaarjuuvâ, mii Taažâ vuástásii räjijuuvâ piällást. Škovlim já pargoh tolvuu máádás, mut ohtâvuotâ mii siijdâ puásuituálun já puásuituálleid pisoi.
Eromâšávt mun lam ferttim uáiniđ tom atâštâs, mon mii puásuituálleeh killájii, ko staatâ olášuttem ráhtuliih vyevdičuoppâmeh pokkiidittii mii palgâs kuávlun 1980-lovvoost. Meccihaldâttâs vuáváámáid ij orroom lemin máhđulâšvuotâ vaiguttiđ. Maaŋgah onnii tom puohpastee virgeomâhâžân, miärádâsâid lopâlâžžân já poccui meccikuátumijd vissásávt tuššâmin.
Puohah iä kuittâg vuálánâm. Mii palgâs, Myeđhituoddâr palgâs puásuituálleeh meridii ášáskuttiđ Meccihaldâttâs 1990-lovvoost, veikkâ tot päälgis oroi maaŋgâ mielâst tuáivuttemmin. Päikkieennâmlijn tuámustoovlijn mij táppáim-uv, mut ko mii, tego meid Sallâvääri puásuituállei pajedem ääših, ovdánii OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea räi, te mii vuoigâdvuođah iđeškuottii uáinusân. OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea historjálij miärádâsâi mield koolgâi čielgiđ ij tuše ovtâskâs haavâ tâi vuávám vaiguttâsâid, mut puoh eres-uv eennâmkevttim – jo tohhum tooimâi sehe puátteevuođâst realistuvvee hááitui kumulativlii ohtsâšvaiguttâs. Tot tondiet, et puávtáččij čielgiđ, et luávkkáá-uv miinii tooimâid tâi vuáváámijd sämmilij vuoigâdvuođâ jieijâs kulttuurân já toos kullee iäláttâsâi kannattittee háárjutmân. Koččâmuš lii nk. huámášittee hááitu kozzâšist, mon ij kolgâččii rastaldittiđ. Vuáđujuurdâ lii nanodum sehe aalmugijkoskâsijn olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâin já päikkieennâmlii lahâaasâtmist.
Nuuvtpa sämmiliih puásuituálleeh lijjii vuáđujurdust luhostum masa máhđuttes pargoost. Lijjii pieijâm vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođáid kyeskee tulkkumlinje addiđ tom, mon jiejah lijjii addim jo kuhháá. Ráhtulii eennâmkevttim hááituh čoggâšuveh nubbe nubijdis oolâ já loopâst nisteh eellimtohálii luánduenâduvâst sorjováá sämmilii puásuituálu vuáđu.
Mut čuopâdâsah juátkojii masa nubástuuhánnáá riävtálijn ulâttâsâin peerusthánnáá. Tarbâšuvvojii eenâb riehtijotemeh já kampanjah pirâs- já olmoošvuoigâdvuotâornijduvâiguin ovdil ko Meccihaldâttâs pieijui uásild miettâđ vátámuššáid. Tääl tot iätá, et ij olášut tagarijd čuopâdâsâid, moid tot ij lah finnim palgâsij mietâmuš. Tot meid mieđâi palgâsijguin tohhum sopâmušâiguin rávhudiđ čuopâdâsâin juávhu tehálumosijd tälvikuáttummeecijd, mut taah sopâmušah noheh ive 2030. Mii sáttoo leđe siämmáš ihe, kuás tuoh luánduviđá já puáris vuovdij kriterijd tevdee meecih kolgâččii leđe čovgâ suojâlum mii EU-čoonnâsmij mield.
Mii tábáhtuvá čuávuvâžžân mii meccijd já sämmilii puásuituálun? Juátkojeh-uv čuopâdâsah kriittisijn tälvikuátumijn kumulativlijd vaiguttâsâid čielgiihánnáá? Juátkoo-uv tego ovdil-uv – ohtâ čuopâdâs, enâmustáá ohtâ ihe häävild? Mijjân lii šoddâm aaibâs čielgâsin tot, et ohtâgin virgeomâhâš tâi tuáimee ij lah halijdâm väldiđ jieijâs čielgimpargon ubâlâšvaiguttâsâid já jo tovâttum vaahâg.
Oovtâst Jarmo Pyykköin muoi láán ráhtám sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pivdust sierânâsčielgiittâs meccituálu vaiguttâsâin sämmilii puásuituálun. Muoi láán taan máhđulâšvuođâst uáli kijtoliih. Muoi láán jo maŋgâ ive, iänáážin Kone Siättus ruttâdmijguin, tutkâm täid vaiguttâsâid maaŋgâi sämipalgâsij kuávluin. Munnui lii šoddâm uáli čielgâ ibárdâs ubâlâšvaiguttâsâin.
Muoi hammijm Muddusjäävri palgâs kuávlust oovtâst puásuituálleiguin ubâlâšvaiguttâsâi árvuštâllâmmeetood, mii vuáđudui tutkum tiätun: Luánduriggodâhkuávdáá kuáttumiventistmáid já jävilmyensteráid sehe Helsig ollâopâttuv jävilpyevtittâsmyensteráid. Muoi ovtâstittijm taid saje- já ärbitiätun já rahtijm simulaatioid čuopâdâsâi ruđâlijn vaiguttâsâin palgâs kuáttumpyevtittâsân. Munnuu puátusij mield čuopâdâsâi tovâttem kumulativlâš háittu lii rekinistemvyevist sorjon 300 000 – 500 000 € ivveest. Tot lii ruávásávt peeli palgâs kävppijoođoost. Čuopâdâsâi vaiguttâsah jävilbiomaasan já -pyevtittâsân pišteh vuáimálâžžân ucemustáá 80 ihheed, já eskin 140 ive ahasii meecist kuáttum máccá ton enâmustáá pyevtitteijee tilán. Tot uáivild tom, et joba puárásumosij Anarist olášuttum ráhtulij čuopâdâsâi tovâttem vahâgist-uv ferttee vala kierdâđ. Jyehi áinoo ive. Muoi postijm Muddusjäävri palgâs peht páhudiđ, et ubâlâšhááituh kuárŋuh čielgâsávt huámášittee hááitu paijeel já keevâtlávt läiđejeh tilán, mast puásuituállei jieijâs miärádâsâiguin ij pyevti merhâšitteht pyerediđ kuátumij tile – peic kááržudmáin tâi joskâmáin iäláttâs.
Täid čielgiittâsâid muoi olášuttijm maaŋgâ eres-uv palgâsist, já tuše Muddusjäävri, Pänituoddâr, Avveel já Säämi palgâsij kuávlust hárjuttum meccituálu ruđâliih hááituh puásuituálun láá ruávásávt kyehti miljovn eurod ivveest. Taam čuopâdâsâi vijđes levânem sämmilii puásuituálun jieggâtehálijd luándumeccijd viggá čäittiđ tuáváást jorree animaatio. Suullân 300 000 ha verd pyeremustáá pyevtitteijee mecci lii čuoppum intensivlávt sämmilij päikkikuávlust, ko mecci lii olesvuođâstis suullân 780 000 ha kierâmyensterij mield árvuštâlân. Ađai tain lii čuoppum suullân 40 %. Meecijn suullân kuálmádâs lii suojâlum eenâb tâi ucceeb čovgâsávt. Nuuvtpa tuálumeecijn láá uáli ennuv vala luánduviđá tâi luánduviđá sulâstittee meecih.
Jieččân čielgiittâsâst muoi láá šoddâm iävtuttiđ maŋgâ tooimâ, moiguin puáhtá velttiđ sämmilij vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâi luávkkáámijd eennâmkevttimist. Sämikulttuur toimâmiävtuid ij innig tááláást koolgâ hiäjusmittiđ. Tot váátá sehe kumulativlij ubâlâšvaiguttâsâi árvuštâllâm puoh eennâmkevttimist já miärádâstoohâmprosesijn, main vuolgâsaijeen lii sämisiärvádâhkuáhtásâš eennâmkevttim vuávám. Puoh enâmustáá lii tárbu taggaar virgeomâhâžân, kote váldá taan ääšist ovdâsvástádâs. Tááláá tiileest kihheen ij oro väldimin ubâlâšovdâsvástádâs.