Anne-Maria Magga 4.12.
Saahâ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio raapoort luovâttemtilálâšvuođâst 4.12.2025
Sämmilâš puásuituálu lii täi aaigij maaŋgâ uhke vuálásâžžân. Tego mij lep kuullâm onne, te šoŋŋâdâhnubástus toovvât ovdil uáinihánnáá háástuid arktisii pirrâsist sorjoo poccui. Siämmást eres eennâmkevttimhäämih láá tuššâdâm jo stuorrâ mere poccui kuátumijn Säämienâmist já hiäjusmittám puásuituálu máhđulâšvuođâid vuáháduđ lieggâneijee šoŋŋâdâhân, tego jo čielgâi Jan Saijets oovdânpyehtimist.
Tile hyeneed val ovdiist tot, et sämmilij puásuituálu riehtisajadâh Suomâst lii hiäju.
Suomâst puásuituálu lii virgálávt uárnejum 1900-lovo aalgâst palgâsvuáháduv mield, mii vuáđudui syemmilii ohtsâškode vuáháduvváid já árvoid. Ton paaldâst sämmilijn lii lamaš onnáá peeivi räi kiävtust sijdâvuáhádâh, mii lii sämmilij ärbivuáválâš puásuituálu haldâšemmalli já mii lii lamaš tooimâst maaŋgâid čuođijd iivijd ovdil palgâsijd. Tot lii ain-uv kiävtust Ruotâst já Taažâst sehe Suomâ sämikuávlust.
Sijdâ čoggâšuvá oovtâ teikkâ maaŋgâ suuvâst, moh kuáđutteh poccuidis oovtâst tiätu eennâmtieđâlii kuávlust. Sijdâvuáháduvâst láá lamaš jo ovdil virgálii puásuituálulaavâ jieijâs laavah, moi mield siijdâ kuávlu kulá toid suvváid, moh láá kuávlu kiävttám jo maaŋgâi suhâpuolvâi ääigi, já naabursiijdâi kuávlust kuáđuttem lii kieldum. Siijdâ jesâneh taheh miärádâsâid jieijâs kuávlust ihejođo orniimist. Siijdâ puásuituállein lii ärbivuáválâš tiätu jieijâs kuávlust, já sij viggeh kevttiđ kuávluidis šiäštulávt toin naalijn, et puáttee suhâpuolvâin-uv ličij máhđulâš finniđ áigápuáđu puásuituálust. Siijdâin ij lah virgálâš sajadâh Suomâst ige sii ärbivuáváliih tiäđuh tâi laavah valduu huámášumán miärádâsâi tohâmist.
Suomâ puásuituálulaahâ ij tuubdâst siijdâid tâi sämmilij historjálijd vuoigâdvuođâid kuátumáid. Tot ij meidgin vääldi huámášumán sämmilii puásuituálu merhâšume sämikulttuur siäilumân. Lii kuittâg pyeri mušteđ, et sämmiliih láá ovdedâm Skandinaviast puásuituálu já ton vuáválâšvuođâid. Taažâst já Ruotâst puásuituálu lii tondiet tuše sämmilij vuoigâdvuotâ. Suomâ vuossâmuš puásuituálulaahâ ij váldám tom huámášumán ubâ sämikuávlustkin, já toos láá tohhum iivij kulâdijn tuše kosmetliih nubástusah. Sämmilij puásuituálu hiäjus riehtisajaduvâst čuávuh maaŋgah čuolmah.
Palgâs kuávlust pyehtih toimâđ maaŋgah siijdah. Palgâs kuávlun čyeccee ruukiväärridmeh, meccičuopâdâsah já eres kuáttumväldidmeh tárkkojeh kuittâg tuše palgâsij mittokaavast, já talle toh oroh vaiguttâsâidis peeleest ucebin. Tuotâvuođâst siijdâi já suuvâi kuátumáid čyeccee kuávluväldidmeh pyehtih tuššâdiđ stuorrâ oosijd perrui ihejotokuávluin já estiđ puásuituálu jotkum. Ton lasseen siijdah láá monâttâm jo stuorrâ mere kuátumijd majemui 150 ive ääigi. Ovdâmerkkân Suomâ pele sämmiliih monâttii kesikuátumijd staatâi räjitoppâmij tiet. Historjáliih kuáttummonâttâsah iä kuittâg valduu huámášumán virgeomâhái pirâsvaiguttâsâi árvuštâllâmmonâttâlmijn.
Jieččân čielgiittâsâst sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission mun lam-uv iävtuttâm, tego puásuituálleeh láá jo iheluuvijd vaattâm, et siijdâid já sämmilij vuoigâdvuođâid jieijâs kuátumáid kolgâččij tubdâstiđ puásuituálulaavâst tâi muulsâiävtulávt sämikuávlun kolgâččij asâttiđ jieijâs puásuituálulaahâ, mii vuáđuduvá sämmilijd puásuituáluärbivuovvijd.
Ráhtuliih eennâmkevttimhaavah já eres kištottellee eennâmkevttim hiäjusmitteh jävilkuátumij tääsi já pieđgejeh kuátumijd. Siämmáá ääigi puásuituálleeh láá páguttum kepidiđ puásuilovoid, mii stáávrut iäláttâs kannattetteevuođâ. Puásuituálu lii puoh kuulmâ Suomâ sämijuávhu ađai orjâlâšâi, nuorttâlij já anarâšâi kulttuur keđgijyelgi já tot tuálá sämikuávlu eellimvuáimálâžžân já assum. Muu čielgiittâs nubbe kuávdáš iävtuttâs lii, et ruukiráhtulâšvuođâ já meecij čuopâdâsâid kolgâččij kieldiđ ollásávt sämikuávlust, tondiet ko toh iä pyevti toimâđ siämmáin kuávluin luándukuátumijn sorjoo puásuituáloin. Ton lasseen virgeomâhái ráđádâllâmkenigâsvuođâ puásuituálleiguin kalga nanodiđ västidiđ algâaalmugrievti FPIC- ađai munemietâmuš vuáđujurduu.
Sämmiliih puásuituálleeh láá kuáhtám olgoštem šoŋŋâdâhnubástus tovâttem láppusajanmáávsui mäksimist. Ohtân ovdâmerkkân láá 2019–2020 täälvi spiehâstuvlij muotâtiilij tovâttem puásuijämimeh, moh kuoskâttii eromâšávt sämipalgâsáid. Toh sämipalgâseh, main poccuuh enâmustáá jammii stuorrâ muotâmeerij keežild, iä finnim oovtâgin euro sajanmáksun. Sajanmáávsuh máksojii loppâ loopâst enâmustáá máddáid palgâsáid, main spiehâstuvliih muotâtileh tâi puásuiláápuh iä tuotâvuođâst ubâ lamaš.
Sämipalgâseh láá iäránâm Palgâsij ovtâstusâst já vuáđudâm jieijâs ovtâstus, Sämipalgâseh ry, tondiet ko sij láá uáinám, et iä lah finnim jieijâs táárbuid ovdeduđ tâi jienâs kulluđ Palgâsij ovtâstus siste. Meidgin sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuotâ puásuimeerhâi mieđeetmist ij lah olášum ovtâstusâst.
Sämipalgâseh ry lii eidu tääl vuáđđudmin jieijâs puásuituáluhaldâttuv, mut toh tuáimih ollásávt staatâruttâdemttáá. Muu čielgiittâs kuálmád kuávdáš avžuuttâs lii, et sämipalgâsáid kalga turviđ pisováá ruttâdem staatâ budjetist, vâi sij pasteh ovdediđ iäláttâsâs.
Sämmilâš puásuituálu lii eidu tääl maaŋgâ kuávlust aštum šoŋŋâdâhnubástus tovâttem puásuijämimij, lasanâm piätuvahâgij já lasaneijee eennâmkevttim tiet. Tääl lii majemuš muddo olášuttiđ tooimâid, moiguin ličij máhđulâš nanodiđ sämmilii puásuituálu riehtisajaduv já pyerediđ sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ jieijâs iäláttâsâst.
Takkâ!