Váldočálli ja dutki Ulla Aikio-Puoskari
4.12.2025 Álbmotteáhter
Buorit olbmot, sápmelaččat ja suopmelaččat!
Hyvät kuulijat, saamelaiset ja suomalaiset!
Sámegielaid ja sámegielat oahpahus lea álo leamaš marginála gažaldat Suoma skuvlavuogádaga ja našuvnnalaš skuvlenpolitihka geahččanguovllus. Sámiid geahččanguovllus iežas gielaid ja ieža gielaide ordnejuvvon skuvlaoahpahus dan sadjái mearkkaša leahkima, kultuvrralaš joatkašuvvama ja heakkas seailuma. Giella lea kultuvrra vuoiŋŋalaš eatnanvuođđu.
Suoma, dego earáge stáhtaid skuvlavuogádagat, leat hábmejuvvon eanetloguid geahččanguovllus ja eanetloguid várás. Eanetloguid hábmen skuvlenvuogádat sáhttá leat unnit jovkui duššadeaddji das fuolakeahttá, ahte skuvlalágádusaid huksejeddjiid ja skuvlenpolitihkalaš mearrideddjiid ulbmilat livčče buorit ja alladat, muhtumin njulgestaga dego áhčči, gii áittarda.
Komišuvdna gulai sullii 400 sápmelačča. Dábálaččamus temá, mas sápmelaččat komišuvdnii muitaledje, laktásedje skuvlii ja oahpahussii. Lagabui bealli gullojuvvon olbmuin bukte ovdan skuvlii ja oahpahussii laktáseaddji vásáhusaid. Hui stuorra oassi dáin muitalusain laktásedje álbmotskuvlii ovdal vuođđoskuvlla ja dan áigásaš ásodagaide. Maiddái gažaldagat sámegielaid ja sámegielat oahpahusa birra bohte nannosit ovdan. Dat vásáhusat fas laktásit dán áigái, mas mii dál eallit.
Álbmotskuvlaáigi báhcá historjái giellamolsuma fámolaččamus áigodahkan, go sámegiella molsašuvai suomagillii. Dán čuovvumušaid sáhttá ain vuohttit. Álbmotskuvlaáiggi árbin skuvlii boahtti sámemánáid ahkeluohkát leat leamaš ja leat ain gielalaččat heterogenalaččat dahjege eahpeoktilaččat. Nuppit leat nagodan seailluhit eamiálbmotgielaset, nuppi guovlluin giella lea hedjonan, muhtin guovlluin molsašuvvan ollásit suomagillii.
Sámegielaid ja sámegielat skuvlaoahpahus lea šaddan vehážiid mielde vejolažžan, man geažil ollugat leat vásihan heahpada giela massimis, giellamáhtu hedjoneamis dahje go iežas sámegiela ovdáneapmi lea bisánan máná giela dássái, go iežas giela skuvlaoahpahus ii gávdnon. Álbmotskuvlaáigái lei mihtilmas, ahte suomagiella ohppojuvvui iežas giela goasttádusain. Álbmotskuvlaáiggi, dasa laktásan ásodateallima ja bággoassimilerema dagahan bákčasat ja traumat bohte nannosit ovdan gullamiin ja daid birra sáhttá lohkat loahpparaportta oasis II.
Sámegielaid sajádat oahpahusas lea dán áigge buorre – ná jurddašit ollugat. Báziigo skuvla, mii duolmmai sámegielaid, historjái vuođđoskuvlla mielde? Oahpahus addojuvvo buot golmma sámegielas ja buot golmma sámegillii. Buot golmma sámegielas lea vejolaš čađahit studeantadutkosis eatnigiela ja oanehis vierisgiela iskosa. Buot golbma sámegiela leat maid universitehta dásis oahppoávdnasat ja daid sáhttá studeret váldoávnnasin. Sámegielat luohkkáoahpaheaddjit válmmaštuvvet universitehtain ja sámi allaskuvllas. Sámegielaid ja sámegielat oahpahusa ohppiid mearri lea sturron sullii 800 oahppái, go 70-logus dat ledje dušše moaddelogis, ja dán oahpahussii geavahuvvon oahppodiimmut sámiid ruovttuguovllus fas leat lassánan mannan jahkelogi áigge sullii 10 000 diimmuin. Sámegielaid ealáskahttin dahjege revitalisašuvdna lea movttegit jođus. Sámi giellabeasit ja ollesolbmuide ordnejuvvon lohkanbaji guhkkosaš giellaskuvlejumit buktet ođđa giellageavaheddjiid jahkásaččat.
Dát visot leat duohta, muhto das fuolakeahttá sámegielaid dilli lea duon listtus ilá fiinnis. UNESCO mielde buot golbma sámegiela, mat Suomas hubmojit, leat ain áitatvuloš gielat, anáraš- ja nuortalašgiella duođalaččat áitatvuložat. Áitatvulošvuohta mearkkaša dan, ahte gielaid sirdašuvvan ođđa sohkabuolvvaide lea vára vuolde.
Jagi 1962 čohkkejuvvon álbmotdieđuid mielde 75 % sámiin hupme sámegiela vuosttamuš giellaneaset. Jagi 2007 sámedikki válggaid oktavuođas čohkkejuvvon statistihkain lohku lei 24 % ja jagi 2023 válggaid statistihkaid mielde 19,5 %. Dát logut čájehit gal, ahte giellamolsun lea joatkašuvvan fámolažžan maid vuođđoskuvlaáiggis ja joatkašuvvá ain.
Buot maid logahallen ovddabealde leat duohta ja dás fuolakeahttá sámeohppiin stuorámus oassi báhcet ain sámeoahpahusa buot molssaeavttuid olggobeallái. Jagi 2018 rádjái fidnun gárgehuvvon sámegielaid gáiddusoahpahus lea juksan jahkásaččat ain eanet ja eanet sámemánáid ja -nuoraid sámiid ruovttuguovllu olggobealde, ja sin várás gáiddusoahpahus gárgehuvvo. Gáiddusoahpahusas oahpahuvvon giella ii goittotge velge leat rievttes oahppoávdnasa oahpahus, muhto baicca dievasmahtti oahpahus, mas ii dávjjimusat oaččo dábálaš merkejumi duođaštussii. Oahpahus lea ain fidnodoaibma ja oahppodiimmut lágiduvvojit dávjjimusat skuvlabeaivvi maŋŋá, go eará mánát ja nuorat besset skuvllas ja sáhttet sirdašuvvat iežaset áiggeájanasaide.
Ovddabealde ovdanbuktojuvvon sámeoahpahusa buriid áššiid listu lea duohta, mas fuolakeahttá čuvgehusstáhta Suomas sáhttá ain čađahit oahppogeatnegasvuođa oahpakeahttá lohkat ja čállit iežas eatnigiela. Oahpahusa ordnejeddjiide guoski geatnegasvuohta ordnet sámegiela eatnigiela oahpahusa lea vuođđooahpahuslágas laktojuvvon oahppi oahpahusgillii. Dasgo sámegielat oahpahus ii moatte spiehkastaga vuhtiiválddekeahttá gávdno ruovttuguovllu olggobealde, dát mánát ja nuorat báhcet almmá iežaset eatnigiela oahpahusa haga.
Ovddabealde ovdanbuktojuvvon buriid áššiid listu lea duohta, mas fuolakeahttá mánná, gii dárbbaša sierradoarjaga, báhcá dávjá almmá iežasgielat doarjaga haga. Dasa lassin oahpahusas leat váillit vuođđoáššiin dego buorredásat iežasgielat oahppamateriálain ja oahpaheddjiin, earenoamážit ávnnas- ja sierraoahpaheddjiin.
Suoma skuvlavuogádagas leat viggan hábmet vejolašvuođaid sámegielaid ja sámegielat oahpahussii gitta vuođđoskuvlaáiggi álggu dahjege 1970-logu rájes. Sámegielat skuvlaluodda lea 50 jagi bistán ovddidanbarggus fuolakeahttá ain boatkkalaš ja rimssas. Oahpahusdilli davvisámegielas ja davvisámegillii lea buoret go eará sámegielain. Anárašgiela ja -gielat oahpahus lea nanosmuvvan 2000-logu áigge. Nuortalašgiela ja -gielat oahpahus gávdno unnán, muhto dan mearkkašupmi servošasaset lea stuorit.
Amas skuvla joatkit álbmotskuvlla áigodagas árbašuvvan giellamolsuma, muhto baicca doaimmašii dan vuostá, de sámeoahpahusa sajádaga ja juvssahahttivuođa galggašii johtilit buoridit. Guđege sápmelaš oahppis galggašii leat orrunbáikkis fuolakeahttá riekti oažžut unnimustá iežas giela oahpahusa. Sámegielaid seailuma ja ovdáneami dáfus dehálaš doaimmaid galggašii fitnu sadjái ordnet bissovaš vuođu ala. Sámi oahppoluodda galggašii álgit árrabajásgeassimis ja joatkašuvvat čavddisin almmá boatkkagiid haga alla dássái. Buot dáid áššiide leat juo leahkime eavttut ja vuođđu lea hábmejuvvon.