Laura Junka-Aikio 4.12.
Sápmelaččaid vuoigatvuođat gullet maid eatnanbealuštussii
Dálkkádatrievdamii laktáseaddji dáistaleapmi árktalaš guovllu luondduriggodagain ja ođđa mearrajohtolagain laktá Sámi ođđa láhkai oassin globála geopolitihkas. Goittotge easka Ruošša falleheapmi Ukrainai guovvamánus 2022 vuolggahii Sámis fámolaš nuppástusa soalddátlaš ráhkkaneami áiggi guvlui.
Soađi čuovvumuššan sihke Suopma ja Ruoŧŧa mearrideigga ohcalit Davvi-Atlántta bealuštanlihttu Natoi.
Fargga dan maŋŋel goabbáge riika čanai maid iežas bealuštanovttasbargosoahpamuša dahjege DCA-soahpamuša USA:in. Soahpamuša olis USA:s lea vejolašvuohta vuođđudit fásta doarjjabáikkiid maid Sápmái.
Dál Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámeguovllut leat soalddátlaš geahččanguovllus okta oktilaš guovlu, gos eatnanbealuštus ja dan infrastruktuvra huksejuvvojit ja plánejuvvojit rastá riikkarájiid, oassin Nato ja USA oktasaš soalddátlaš strategiijas.
—
Dát mearrádusat eahpitkeahttá váikkuhit guhkás boahtteáigái sámiid eallimii ja boahttevuhtii.
Vuosttažettiin, lassáneaddji soahtehárjehallamat hástet máŋgga láhkai sámiid árbevirolaš ealáhusaid.
Seammá áigge soalddátlaš geahččanguovllut meroštallet ain fámolaččabut guovloplánema, lávvema ja dan, makkár fitnuid guovllus ovddidišgohtet.
—
Suoma vuolláičállin riikkaidgaskasaš soahpamušat ja julggaštusat, Suoma vuođđoláhka ja sámiid iešstivrejumis ásaheaddji sámediggeláhka geatnegahttet virgeoapmahaččaid ráđđádallat sápmelaččaiguin buot mearrádusain ja doaimmain, mat sáhttet váikkuhit mearkkašahtti láhkai sámiid árbevirolaš ealáhusaide ja kultuvrii.
Dasa lassin ON:id eamiálbmogiid vuoigatvuođaid julggaštus namalassii gieldá eamiálbmogiid riikkaid soalddátlaš geavahusa ovdal go áššis lea ráđđádallojuvvon guoskevaš eamiálbmogiin.
Dás fuolakeahttá sámit leat Suomas doaisttážii ollásit healbaduvvon bealuštanpolitihkalaš mearrádusbargamis.
Sápmelaččat eai leat mange muttus gullojuvvon lága eaktudan vugiiguin mearridettiin Nato-lahttuvuođas ja DCA-soahpamušas.
Stáhta ii leat maiddái vástidan sámedikki bivdagiidda lágidit sámediggelága 9 § ráđđádallamiid Nato-lahttuvuođa ja DCA-soahpamuša ollašuhttinmuttus.
Sámediggi ii leat vuostálastigoahtime riikkaidgaskasaš bealuštanovttasbarggu, muhto baicca ráđđádallan livččii dehálaš sámiid ealáhusaide ja kultuvrii eastadan dihte daidda čuohcci hehttehusaid ja geahpedan dihte daid nu unnin go vejolaš.
Dasa lassin stáhta ii leat mange muttus čilgen mii lea dagahan healbademiid, guhkkin eret átnon ándagassii.
Danin sápmelaččat berrejitge leat fuolas, šaddágo militarisašuvnna ja soalddátlaš ráhkkaneami áigi maid jođálmuvvi kolonisašuvnna áigodahkan?
Vaikko mii juste dál čohkkát duođašteame stáhta ja sápmelaččaid gaskasaš duohtavuohta- ja soabadanproseassa, eallitgo mii goittotge áigodagas, mas kolonialisttalaš váldegaskavuođat stáhta ja sápmelaččaid gaskkas nanosmuvvet fas, dán vuoro soalddátlaš dorvvolašvuođa dárbbuid hámis?
—
Nato lahttuvuohta lea juo dál lasihan soahtehárjehusdoaimmaid sámiid ruovttuguovllus.
Hárjehusat leat viidábut go ovdal ja dat leat eanet. Mašiinnat leat stuoribut, ja joavkkut čielgasit riikkaidgaskasaččabut.
Doaimmat rassejit árktalaš guovllu rašes luonddu ja dagahit mearkkašahtti vahága earenoamážit boazodollui, mas lea juo dál garra dilli máŋggaid gilvaleaddji eanangeavahanbahkkemiid ja dálkkádatrievdama dihte.
Soahtehárjehusaid njulges hehttehusat leat ovdamearkka dihte šlápma ja eará hehttehusat, maid dihte ealut sáhttet bieđganit, dahje bohccot sáhttet ballát ja reitot.
Maiddái njulges guohtunvahágat ja -massimat ja boazodoalu infrastruktuvrraid, gárddiid ja vearráhiid vaháguvvan, go joavkkut johtet daid čađa, leat stuorrát. Vaháguvvan gárddit eai deavdde ulbmileaset, ja daid vehkii hápmašuvvan boazodoalloortnet heađuštuvvo.
Hehttehusain ja daidda vuogáiduvvamis šaddet badjeolbmuide govttohis goasttádusat ja liigebargu. Doaisttážii daid eai leat áššáigullevaččat buhtten. Meannudeamit ja ákkat, maid vuođul buhtadusaid sáhtášii ohcat, leat eahpečielgasat.
Praktihkas goasttádusat ja ovddasvástádus boazodoalu ja soahtehárjehusaid oktiiheiveheamis leat guđđojuvvon aivve badjeolbmuide.
Sidjiide goasttádusat leat stuorrát. Juos dat buohtastahttojuvvojit dasa, man ollu stáhta geavaha ruđa soahtehárjehusaide, submi ii leat mihkkige. Ollisvuohta orru ilgat.
Loahpaloahpas deháleappo go buhtadusat, lea eastadit soahtehárjehusaid hehttehusaid ja geahpedit daid nu unnin go vejolaš..
—
Sámi militarisašuvdna heajuda sámiid vuoigatvuođaid ollašuvvama maid guovloplánema dásis.
Vuosttaš ja čielgaseamos ovdamearka lea nu gohčoduvvon Kutturantie ovddidanfidnu.
Juos geaidnu huksejuvvo, dat luddešii Bátneduoddara meahcceguovllu ja dan geažil turisma, vuovdedoallu ja eará gilvaleaddji eanangeavaheapmi lassánivččii guovllus, mii lea sámiid árbevirolaš ealáhusaid, luonddugaskavuođa ja kultuvrralaš joatkašuvvama geahččanguovllus mearkkašahtti.
Kutturantie ovddidanfidnu bođii ovdan, go Váldoovdagoddi mannan čavčča evttohii dan lasiheami Lappi johtolatstrategiijai.
Sámediggi, Sámi bálgosat rs ja dat bálgosat, maidda fidnu njuolga váikkuhivččii, leat ovdanbuktán, ahte vuostálastet fitnu.
Seammás dat leat evttohan molssaevttolaš johtolaga, mii sámiid dáfus ii livčče seamma duššadeaddji, muhto mii seamma láhkai nannešii Bealuštanfámuid váillahan nuorta-oarji -oktavuođaid.
Dás fuolakeahttá Lappi lihttu lasihii geaidnofitnu ođđa johtolatstrategiijai. Mearrádusa dat ákkastalai guovlluid geavahanlágain, mii Lappi lihtu dulkojumi mielde ásaha eatnanbealuštusfitnuid ja -doaimmaid dehálaččabun.
Dulkojupmi lea boastut.
Guovlluid geavahanlága, dego earáge sektorláhkaásaheami, ii sáhte ráfi áigge dulkot luovus viiddit riekteortnegis. Dasa gullet maid riikkaidgaskasaš soahpamušat, mat deattuhit lágaid vuođđo- ja olmmošrivttiid dáfus miehtemielalaš dulkojumi.
Dán ollisvuođas sápmelaččaid eamiálbmotrievttit galget stivret maid našuvnnalaš láhkaásaheami dulkojumi.
Ráfi áigge sámiid vuoigatvuođaid oppalaš gudnejahttin maid eatnanbealuštussii laktáseaddji mearrádusaid oktavuođas vuođđuduvvá riektestáhtaprinsihppii, man suopmelaččatge eai sáhte hilgut.
Juohkehaš, gii lea goas nu vásihan soađi, diehtá ahte Suopma ii duođaige leat dál soađis.
—
Vaikko sierračielggadeapmi sárgu oalle garra miellagova militarisašuvnna váikkuhusain sápmelaččaide, das leat mielde maid soabadeami ávdnasat.
Go ráhkadin sierračielggadeami, mun heammástuvven das, man gergosat sámit ledje sodjat ja ohcat čovdosiid ovttas Bealuštanfámuiguin, ja man olu hehttehusaid sáhtášii beaktilis ovttasdoaibmama bokte eastadit ja geahpedit nu unnin go vejolaš.
Badjeolbmuid mielde sii dárbbašivčče ovdamearkka dihte diehtit dárkilit doarvái áiggil, gos ja goas hárjehusat lágiduvvojit.
Dasa lassin sávaldat leat, ahte Bealuštanfámut válddášedje buorebut go dál, vuhtii maid badjeolbmuid sávaldagaid das, guđe guovlluid galggašii vejolašvuođaid mielde garvit.
—
Plánedettiin ovttasdoaibmama, málle sáhtášii geahččat ránnjáriika Norggas.
Doppe Bealuštanfámuid ja sápmelaččaid ovttasbargu lea dovddastuvvon dehálažžan maiddái eatnanbealuštusa geahččanguovllus.
Boazosápmelaččat doibmet soahtehárjehusaid oktavuođas ovdamearkka dihte ofelažžan ja skuvlejeaddjin, ja dorjot Bealuštanfámuid ja veahkehit joavkkuid johtit guovllus nu, ahte biras rassejuvvo unnit, feara makkár dálkin.
—
Sápmelaččaid vuoigatvuođaid gudnejahttin ii nappo leat eatnanbealuštusa vuostá.
Viiddit geahččanguovllus sámiid kultuvrra ja árbevirolaš ealáhusaid ealasvuođas galggašii leat guovddáš rolla maid davvi resilienssa ja oppalašdorvvolašvuođa nannemis.
Čuovvovaš lávki lea stáhta duohken, daningo sámiid ovddasteaddjit leat juo njuolgguslaččat ovdanbuktán, ahte sis lea miella ovttasbargat ja ovddidit ovttasdoaibmama, maiddái eatnanbealuštussii laktáseaddji gažaldagain.