Heidi Eriksen 4.12.
Buorit guldaleaddjit,
Sámi viisodat lohká: Go dovddat iežat gieđa – dahjege iežat bearraša viđa sohkabuolvvas – de don dovddat iežat.
Dát muitala ovtta sámiide dehálaš árvvus, sogas, dan historjjás ja árbevierus. Mii dávjá jurddašit, ahte min eallin álgá, go mii riegádit. Mii leat goittotge boađus máŋggaid sohkabuolvvaid ellojuvvon eallimiin. Ja mii váikkuhit daid eallimii, geat eai vuos leat riegádan.
Sámiid historjái laktásit ollu vásáhusat, juobe áigodagat, mat leat guođđán luottaideaset dan áiggi olbmuide ja vuhttojit ain dálá áigge servodagasteamet. Assimilerenpolitihkka, nállebiologalaš jurddašeapmi leat leamaš oassi dán historjjás. Ásodatskuvllaid vázze máŋga sohkabuolvva. Odne almmustahtton raporta lea buktán ovdan dán ellojuvvon, dávjá rašes historjjá sámiid iežaset muitalussan.
Dát vásáhusat leat dagahan dávjá heahpada iežas identitehtas. Máŋgasat leat válljen čiehkat sámevuođa oinnolaš mearkkaid, giela, gávtti, dujiid, árbevieruid ja musihka. Soađi maŋŋá ásodatskuvllain mánát gárte vásihit veahkaválddi iešguđet hámiin. Muhtimat, sáhttit gohčodit sin ceavzin, govvidit vásáhusaideaset givssideami sadjái sániin biinnideapmi.
Dákkár traumat eai báze ovtta sohkabulvii. Dat vuhttojit ain máŋggain bearrašiin ja servošiin. Dat vuhttojit mielladearvvašvuođa čuolmmain hálahisvuohtan ja birgenkultuvran – jurddan, ahte lea bággu birget. Veahki ii sáhte ohcat, daningo leat oahppan, ahte ii sáhte luohttit earáide go alcces. Dát eahpeluohttámuš ollá maid bálvalusvuogádahkii. Máŋgasat eai duostta ohcat veahki, vaikke dan dárbbašivččii. Iešsorbmemat leat eandalii árktalaš guovllu eamiálbmogiid siste stuorra čuolbma. Dát vuhtto maid sámiid siste. Iešsorbmemii leat sihkkarit seammá olu sivat go leat iešsorbmemat. Goittotge eamiálbmogiid vásihan sosiála ja kultuvrralaš ráhkadusaid ainjuo oassálas duššan gávnnahuvvo oktan sivvan dasa, ahte iešsorbmema bokte jápmet eanet olbmot go váldoálbmoga siste. Maiddái kultuvrralaččat dorvvolaš ja iežasgielat bálvalusaid, eandalii mielladearvvašvuođabálvalusaid váili lea sáhttán váikkuhit dása. Lean oaidnán, ahte veahki ohcan olmmoš ja veahki fállan bálvalus eai leat deaivan, vaikke veahki lea geahččalan ohcat.
Odne mii leat gullan sámiid ja Suoma stáhta gaskasaš duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna ovdanbuktin áššiin. Dát proseassa álggii sullii 10 jagi áigi. Duohtavuohta- ja soabadankomišuvnnat leat riikkaidgaskasaččat geavahuvvon bargoreaidu ja instrumeanta, mainna sáhttit buktit oidnosii sohkabuolvvaid ráhkadusaid, mat doalahit vealaheami, sierraárvosašvuođa ja estet duohta ovttaveardásašvuođa ollašuvvamis. Sámiide duohtavuohta- ja soabadanproseassa leamašan lossat, muhto vealtameahttun. Dat lea veahkehan min áddet doloža váikkuhusaid indiviiddaide ja servošiidda.
Mun lean beassan oaidnit, ahte komišuvdna ii leat dušše gullan sápmelaččaid. Dat lea maid gártan dustet dan duohtavuođa, mii lea midjiide oahpis: eahpeluohttámuš, várrugasvuohta ja ballu. Dát dovddut eai leat šaddan duššis, muhto baicca dat leat oassi guhkes historjjás. Goittotge, komišuvdna lea čájehan, ahte luohttámuša lea vejolaš šaddadit.
Juo árrat proseassa álggus gávnnahuvvui, ahte dáid traumaid gieđahallan sihke indiviidadásis ja kollektiivvalaččat lea lossat ja eahpeehtalaš, juos ii leat fállun psykososiála doarjja. Suopma sáhttáge leat rámis das, ahte dát proseassa lea ollašuhtton áidnalunddot vugiin. Duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna báldii vuođđuduvvui sámi psykososiála doarjaga ovttadat Uvjj-Uvjâ-Uvja buot golmma Suomas hállon sámegielaide. Sápmelaččat leat leamaš mielde ovttadaga vuođđudeami buot muttuin. Suomas eai leat ovdal leamaš fállun iežasgielat ja kulturvuđot mielladearvvašvuođabálvalusat sámiide. Dát dárbu lea čielgasit boahtán ovdan dán barggu áigge. Duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna bargu nohká, muhto dat ii sihko eret psykososiála doarjaga dárbbu, muhto baicca dat sáhttá juoba lasihit dan. Uvja-ovttadaga vuođđudeapmi lea leamaš konkrehtalaš lávki, mii lea boahtán duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna mielde ja mii lea juo buktán sámi servodahkii ođđa dehálaš bálvalusa.
Uvjja mihttomearri ja “mandáhtta” lea sápmelaččaid buresveadjima buorráneapmi. Mii bargat dan ovdii, ahte čiekŋalis “dábálašvuhtii” giessasan historjjálaš hávit eai šat meroštalaše boahtteáiggi. Mii veahkehit hukset buoret “normála”, masa eai gula iešsorbmemat, gárrenávdnasat dahje veahkaváldi. Dás leat guovddážis searvvušlaš bargu ja searvvušlaš ságastallamat.
Dat gáibida ahte hábmejuvvo sadji, mas olmmoš sáhttá leat dat gii lea, hállat iežas gillii ja áddejuvvot iežas duogáža vuođul. Giella ii leat dušše gulahallama gaskaoapmi, dat guoddá identitehta ja árvvuid. Dát vuhtto giellatrauman, mas giella vuolggaha traumasymptomaid ja dagaha, ahte giela ruovttoluotta váldin lea proseassa, mas leat dievva dovddut, ja mas gieđahallojuvvojit máŋggaid sohkabuolvvaid heahpat ja massima dovddut.
Uvja fállá bálvalusaid golmma sámegillii ja suomagillii. Digitála čovdosat leat vealtameahttumat, vai bálvalus sáhttá uhca resurssaiguin buktojuvvot našuvnnalaččat juohke báikái. Stuorra oassi sápmelaččain ásset sámeguovllu olggobealde. Ná mii sihkkarastit, ahte doarjja lea juksan láhkai beroškeahttá gos ássá. Vuollegis šielmmá bálvalusa bokte mii figgat dasa, ahte veahki sáhttá ohcat álkit ja nu, ahte ii dárbbaš ballat ahte steampilasto. Dát leat dehálaš servošiin, main veahki ohcan mielladearvvašvuođačuolmmaide leamašan váttis.
Duohtavuohta- ja soabadankomišuvdna lea buktán konkrehtalaš ođđa bálvalusa sámi servodahkii. Dát lea mearkkašahtti lávki, muhto bargu ii oaččo nohkat dása. Odne almmustahtton raporta lea, dego mii leat gullan, vuođđu, man ala sáhttit huksegoahtit oktasaš áddejumi ja ovttaveardásašvuođa. Dat lea čoavdda dasa, ahte doloža hávit eai šat sirdašuva boahttevaš sohkabuolvvaide.
Giitu didjiide buohkaide. Giittos eatnat!